4 põhjust, miks neljatunnine töönädal on müüt

Ta kirjutab ajakirjale Inc. blogipostituses, et palju populaarust kogunud raamat (Timothy Ferriss "4tunnine töönädal") ja selle ideoloogia on soovmõtlemine.

Ferriss reklaamib oma teost sõnadega: kuidas lõpetada töötamine üheksast viieni, elada ükskõik kus ja saada rikkaks? Kõlab ju hästi. Pidev tempo ja stress on kindlasti need, mis panevad paljudki meist unistama neljatunnisest töönädalast.

Tobak toob välja neli põhjust, miks ta seda reaalseks ei pea.

Saad vastavalt sellele, palju panustad. Inimestel on erinevad viisid efektiivsuseks ja targalt töötamiseks. Samas ei saa ükski neist füüsika- ja majandusseaduste vastu. Saad vastavalt panustamisele. Tööta nii targalt kui tahes, aga kuniks sa ei klooni end, pead sa siiski töö ise ära tegema. Ja seda palju, kui tahad palju tagasi saada.

Neljatunnine töönädal on müüt. Ma ei tea ühtegi inimest – ettevõtjat, juhti, tegevjuhti, inseneri, väikeäriomanikku –, kes suudaks hea elu tagada vähem kui 40-50 töötunniga nädalas. Mitte ühtegi. Ja samas ei tea ma ka kedagi, kes oleks jõudnud kaugele, töötades vähem kui 50-60 tundi nädalas. Paljud neist töötasid palju rohkem.

Tõsi, neljatunnine töönädal on olemas. Sellisel juhul saad dušši võtta õues, vihmaga.

Edukad ei lõpeta. Tean sadu edukaid inimesi, kes töötasid end väga heale järjele. Ainult üks neist lõpetas ja läks varakult pensionile, ta oli nii 50. See tähendab, et ta rabas täiega 30 aastat enne troopikasse suundumist. Ülejäänud töötavad edasi või lõpetavad mõistlikul ajal. Miks? Äkki neile meeldib, mida nad teevad.

Ära tööta nii palju kui peaks, vaid nii palju kui vaja. Keskmiselt töötasin 40-60 tundi nädalas, lisaks loendamatud reisimisele kulutatud lennumiilid. Mõnel nädalal oli kergem, teisel jälle raskem. Üldiselt töötasin ma palju.

Järgisin seda filosoofiat ja saavutasin kõik eesmärgid – isiklikud ja ettevõtete, mille heaks töötasin, omad. Ja, mis kõige olulisem, ma nautisin seda.

10 aastat tagasi loobusin palgatööst ja alustasin oma asjaga. Üht tean ma kindlalt. Kui ma poleks suurfirmades palgatööl olnud, poleks mul oma klientide nõustamisest või firmade toimimisest nii palju aimu, kui mul täna on. Et see teadmine koguneks, kulus täpselt nii palju aega kui pidi kuluma.