Partsi võitlus murede merega

“Te sisendate neid probleeme. See probleemide jutt on kummaline,” ütleb Parts, kui küsime, mis on tema saladus: ta on kõige kauem vastu pidanud majandusminister, ja sealjuures märkimisväärse hulga murepilvedega. Kui vaadata kas või eelmist aastat, näeme probleeme, mille olemasolu minister ignoreerida ei saa: Estonian Air on pankrotikursil, maanteeameti juhid tegid riigi kulul lustireise, Väo liiklussõlme ehitusprojekti rahastajaks osutub Olerex – nii uskumatuna kõlav uudis, et minister lubab selle tõelevastavuse korral mütsi ära süüa. Partsi sisetülidest ja elamislubade skandaalist raputatud erakond on parlamendiparteide reitingutabelis viimasel positsioonil. Ja nii edasi.

Parts jätkab: “See ei ole nii dramaatiline. Oleks imelik, kui majandusministeeriumis ei oleks ühtegi probleemi: ma kohe õnnitleks kõiki oma kümmet või ühtteist kolleegi, et vaat kus ministrid! Elavad probleemideta! Selles mõttes on neid probleeme palju. Aga ma arvan, et me tegeleme nendega.”

Järgneb teisipäeval tehtud pikem intervjuu Juhan Partsiga.

EAS

Miks on EASi nõukogus vastasseis Kalev Lillo juhitava Reformierakonna tiiva ja IRLi tiiva vahel? Ma ei tea, kust te võtete, et seal mingi vastasseis on. Kust te võtate seda? Ma ei tea seda.

Oleme sellest oma allikatelt kuulnud. Ei vasta tõele. Pigem võivad olla eri arvamused. Meid ei rahulda enam ühe või teise üksiku tegevuse toetamine. Vaja on otsida terviklikumat koostöösilda kasvupotentsiaaliga ettevõtete vahel nii, et riik ei moonutaks konkurentsi ega annaks valesid signaale. Selles osas on keskne löögirusikas EAS. Loll võrdlus, aga nagu kaitseväega – sõda või riigikaitset ei saa korraldada, kui infot sulle rindelt tagasi ei tule.

Kas Ülari Alametsa, eelmise EASi juhi tagasiastumine oli Teie soov? Ei ole päris korrektne. Kujunenud olukorras – mõnetine usalduse küsimus nõukogu ja juhatuse vahel – oli see mõistlik samm, mida Ülari Alamets ise tegi.

Mis hinde paneksite viie palli süsteemis Alametsale EASi juhatuses? Neli.

Miks? Ma arvan, et paljud paneksid ka viie, aga mu enda nõudlikkus on palju kõrgem. Kindlasti oli Ülari väga tubli, arvestades väga erinevaid aegu kümne aasta jooksul.

Kas Anti Tammeoksa (praegu kriminaaluurimise all – toim) määramine EASi nõukogusse käis Teie kaudu? Ma tunnen teda kümme aastat. Ta on üsna omapärane aktiivne ettevõtja. Kui selgus, et tal on sellised probleemid, astus ta kohe tagasi ja astus ka erakonnast välja. Ta on laia haardega ettevõtja, kes tegeles väga reaalsetes valdkondades. Selliseid inimesi on ka vaja.

Taastuvenergia tasud

Olite kevadel 2007 taastuvenergia tasude kehtestamise ajal riigikogu liige. On teil olnud põhjust selle hääletuse pärast kunagi häbi tunda? Ma ei osalenud sellel hääletusel. Ma isegi julgen arvata, et ma ei olnud sel ajal riigikogus. Tolleaegne otsus on tarbijakahjulik. Tarbijad peavad kinni maksma põhjendamatult suuri tootlusi. Üldises plaanis see, et taastuvenergiaportfell on hakanud arenema, on jällegi energeetilises pildis kasulik. Siin on miinused ja plussid.

Kui kaua maksab elektritarbija kinni taastuvenergiatootjate suurtest kasumitest saadud dividendid? Minu seisukoht on, et see võib kujuneda suureks süsteemseks veaks Euroopa energiapoliitikas. Ühte tehnoloogia arendamist ja investeerimist asuti riiklike toetustega toetama. See tuleb Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikast. Me näeme ehk muutusi mõne aja pärast. Eestis on need toetused ebaproportsionaalselt suured. Poliitilise reaalsuse, investeeringu teinud ettevõtjate ootuste ja paljude asjade tulemus oli kompromiss, mille valitsus eelnõuna riigikogule esitas. Ma väga loodan, et riigikogu võtab selle vastu viivitusteta, enam-vähem sellel kujul, nagu valitsus selle esitas.

Eelnõu tulemusena saavutame, et taastuvener­gia tasude langus mitte ei peatu, vaid kukub, riik saab kontrolli toetatava taastuvenergia mahu üle ning seaduses fikseeritud absoluuttoetused kaovad ära ja me seome toetused turuhinnaga. Kui elektri börsihind hakkab tõusma, siis toetused vähenevad veel.

Tallinna Sadam

Kui rahul olete Tallinna Sadama juhtide tööga? Kui detsembris saabus jäälõhkuja Botnica, siis väga väiksel üritusel ma ütlesin, et see on aasta transporditegu. Ja aasta transporditegija oli Ain Kaljurand.

Olete sõna võtnud Tallinna Sadama sponsortegevuse teemal. Kindlasti olete sadama sponsortoetuste nimekirja näinud. Kuidas seda nimekirja hinnata? Me pole ainult sõna võtnud, vaid oleme seda arutanud nii nõukogu kui ka juhatusega. See sponsortegevus vajab paremat fokuseerimist. Ühtegi otsust sealt otseselt ma ei taha esile tõsta ega kõrvale jätta. Arvan, et kuu-kahega on Tallinna Sadama huvidest lähtuv sponsorlus- ja ka turunduspoliitika paremini paigas.

Selle juurde kindlasti tahate küsida Neinar Seli kohta. Seli oli ise see, kes ütles, et kui ta on olümpiakomitee president, siis tekib tal huvide konflikt. Ma ei taha öelda, et peaks spordi välistama. Mitte mingil juhul! Aga peab välistama võimaluse, et olümpiakomitee uut presidenti saaks keegi rünnata.

Michali ametist lahkumine

Kui suurt survet tundsite, et Te lahkuks valitsusest koos Kristen Michaliga? Ma ei usu, et see vastab tõele. See spinn toimetustesse, põhiliselt EPLi ja siis pooletunnise sammuga Äripäeva tuli mujalt. Te teate, kes üritas spinnida. See lihtsalt ei vasta tõele. Ma arvan, et Reformierakond ei ole isegi kõnelenud mingil moel.

Teie koalitsioonipartner Reformierakond on andnud mõista, et nad on asendamatud. Kuidas te tunnete – kas IRL on ka koalitsioonile või valitsusele asendamatu? Kindlasti mitte. Kusjuures ma “Kolmeraudses” istusin stuudiopimeduses, kui Jürgen Ligi seda ütles. See on Ligile liigategemine! Tekstist võetakse veerand sõna ja antakse sellele mingi täiesti teistsugune tähendus.

Need olid tema sõnad. Seda küll. Aga kontekst on oluline. Ta rääkis tegelikult sellest, millised on erinevad poliitikad, võlakriisist. Kui me valiksime sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna makromajandusliku poliitika, oleksid tulemused üsna kiired. Majanduse väiksuse tõttu võime kaotada kontrolli riigi rahanduse üle. Õpiku-case! Euroopas sünnib see praegu erinevates kohtades. Sellest rääkis Ligi.

Võetakse aksioomina, et IRL või Reformierakond teevad halba tööd, on ülbed või mõtlevad end asendamatuks. Ma küll ei mõtle end asendamatuks. Jumala eest! Ma julgeks kaitsta ka meie koalitsioonipartnerit. Keegi neist ei mõtle niimoodi. Me oleme kuus aastat koos töötanud, me tunneme rohkem nende isikuomadusi, kes seal laua ümber istuvad. Ärme tee neile liiga. Meile ka. Mulle ka!

Kuidas käituksite, kui IRList keegi tunnistaks, et on annetanud peasekretäri vahendusel võõrast raha? Ma ei tea. Seda ei ole keegi väitnud.

Hüpoteetiline olukord. Olen öelnud, et me käituks tõenäoliselt teistmoodi, kui selline süüdistus tuleks. Ma ei taha hakata ronima teise erakonna koju, et mis on tõde ja mis ei ole. Seda teavad asjaosalised. Seda on keeruline spekuleerida.

Priske kriminaalasi

Millise järelduse tegite kantsler Marika Priske kriminaalasjast? Tegelikult ühe julgeolekuasutuse juht tutvustas seda mulle päev varem, kui tuldi ministeeriumit läbi otsima. Tegin juhtumi endale kiiresti selgeks ja kujundasin seisukoha. Seal ei olnud mingit kriminaalasja, olen sellest rääkinud ka riigiprokuröriga. Aga ma ei taha mitte mingil juhul ajakirjanduse vahel hakata õiendama õiguskaitseasutustega. Nende töös ka juhtub.

Kui ma oleksin tol hetkel kantsleri vabastanud, siis see inimene oleks olnud kaks aastat uurimise all. Ta oleks mittekeegi. Ma oleks talle liiga teinud. Tubli, kõrge riigiametnik, kes on kümme aastat riiki teeninud. Mõelge!

Ma pean siin ka tunnustama ajakirjandust ja avalikkust, kes mõistis minu tolleaegset seisukohta. Aga on olukordi – kas või seesama, mida Äripäeva reporter vahendas, kuidas Tsäkko käis suusareisil – sellist lapsus’t ei saa endale lubada! Mis siis, et Tsäkko tegi tegelikult ka head tööd.

Muide, selles teedehangete kriminaalasjas tehti Tsäkkole tohutult liiga. Praegune kriminaalasigi, mis kohtus on, on pehmelt öeldes rahvalik. Aga see lause oli juba kohtuvõimu mõjutamine.

Prokuratuuri arvates üritas Toomas Luman Teid ja Marika Prisket ühe teelõigu riigihankes mõjutada. Sellest rääkis ka “Pealtnägija”. Kus on piir, mida ettevõtja ei tohi poliitikuga suheldes ületada? Ma ei soovita Äripäeval kui tõsisel majanduslehel kasutada selliseid allikaid, nagu te viitasite. See lihtsalt ei vasta tõele. On täiesti loomulik, et meie töö hulka kuulub suhtlemine erinevate ettevõtjatega. Mitte ainult ehitussektoris. Kui üldistada, siis ettevõtjatega suhtlemine on märksa olulisem, kui välja paistab.

Kas Te lööks läbi ettevõtjana? Seda näitab tulevik.

Mis alal? Ettevõtluses? (kärsitult) Seda näitab tulevik.

On Teil mingi visioon olemas? Ideid on palju.

Niisiis võite minna ettevõtlusesse pärast poliitikast lahkumist? Nii kaua kui oled poliitikas, ei lase sa muudel unistustel võimust võtta – vastasel juhul võib tekkida kiusatus. Kui täidad avalikku ametit ja saanud inimeste usalduse – see võib kõlada pateetiliselt – ei ole sa iseenese peremees. Ma ei saa teha nii, et täna ei taha tööle tulla, tahan olla kahe nädala pärast seal. Kui oled selle tee valinud, pead minema sellega edasi, kuni tuleb loomulik risttee. Ja siis on ristteel võimalik teha see valik.

Maanteeameti endine juht Tamur Tsäkko ütles aasta lõpus Äripäevale, et reisid, mille eest teda karistati, on Eestis levinud tava. Olete nõus? Noh. Ma ei tea, et see oleks tava. Tööajal tegeleda ka osaliselt puhkusega või sõita autobussiga Šveitsi suusatama – ma ei ole kuulnud, et ükski riigi palgaline oleks midagi sellist ette võtnud.

Väo liiklussõlm

Kuidas on võimalik, et maanteeamet istus maanteetranspordi ühe olulisema, Väo liiklussõlme planeerimisel tagaistmel? Mis see tähendab – istus tagaistmel?

Seda protsessi juhtis Olerex. Tagaistmel istumine on kujundlik asi, mis ei anna päris adekvaatset pilti. On täiesti selge, et maanteeamet tahtis liiklussõlme, seal olid eraomanikud. Maanteeamet oleks pidanud olema tugevam tellija. Kui tagantjärele hinnata, siis on siin mitu projekti, kus avalik ja eraettevõtja planeerivad maa-ala või investeeringut koos, kuna nad on seotud.

Te ütlesite, et sööte oma mütsi ära, kui Olerex tõepoolest Väo liiklussõlme ehitusprojekti rahastab. Kuidas selle mütsiga siis on? Teise poole mütsist peab Äripäev sööma. Suure osa projektist on rahastanud riik.

Äripäev ei ole lubanud mütsi ära süüa. Olerex ei ole rahastanud ka kogu projekti. Suure osa projekteerimisrahast on riik maksnud. Tehnilises osas on tehtud koostööd ettevõtjaga. Ettevõtjad võivad teatud kulutusi kanda. Aga riigi kui tellija asi on see, et need huvid ei ristuks ja avalikud huvid ei oleks kahjustatud. See väide liiklusohutusest küllap vastab tõele, et liiklusohutust ei arvestatud piisavalt selle projekti detailide koostamisel. Päris korralik õppetund maanteeametile.

Estonian Air

Kui palju usute Estonian Airi uue juhi Jan Palméri strateegiasse, mis ettevõtte tegevuse kokku tõmbab? Estonian Airi strateegia on tegelikult kogu aeg üks ja sama hetkest, kui see sattus raskustesse 2008. Põhistrateegia on see, kuidas saada elujõulise finantsbaasiga ettevõte. Teisisõnu – kuidas selle kulusuhe reisijakilomeetritesse oleks konkurentsivõimeline. Nüüd on küsimus, kuidas selle strateegiaga saavutada parim tulemus.

Ma tsiteerin Tiit Pruulit. Ta ütles, et Tero Taskila tehti patuoinaks, aga sama palju süüd oli visioonita ja passiivsel omanikul. Miks on omanik passiivne olnud? Ei vasta tõele. Kui Pruuli mõtleb riiki, siis riigi jaoks on kogu aeg üks ülesanne: arendada lennuühendusi, mis toetavad Eesti arengut. See ülesanne on kogu aeg sama! Ülesande tõenäoliselt parim vahend on, et Eestis oleks lennuettevõte, mille kodulennujaam või koduturg oleks Eesti. Ka see on aksioom, aga me oleme sellest lähtunud.Riigil oli valik, kas Estonian Air päästa või mitte. See oli valik! Kui riik firma üle võttis, siis loomulikult pidi ettevõte jõudma kasumisse. Hämmastav, et seda on kritiseeritud. Ma ei lihtsalt mõista inimesi, kes seda kritiseerivad.

Kas üleüldse peab kasumis olema? Kui räägime Estonian Airist kui ettevõttest, mis toob meile turiste jne … (segab vahele) Muidugi! Nüüd me jõuamegi Euroopa Liidu lennundusturu reeglite juurde. Isegi vist Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, ma olen aru saanud, liberaalse maailmavaatega inimene, soovis uuelt aastalt, et riik doteeriks lennuliiklust. Veel kord: selline doteerimine on Euroopa ühisturu reeglite vastane. Igasugune selline dotatsioon nõutakse ettevõttelt kohe tagasi. See on ebaseaduslik. Punkt. Meie valik on see, kas me pidevalt hakkame mõtlema, kuidas euroliidu reegleid rikkuda ja riigi raha suunata, või ütleme, et lennufirma peab suutma teenida kasumit.

On veel üks võimalus. Ja see on?

Krimelte juht Jaan Puusaag küsis paar kuud tagasi Äripäevas, et kui riigil on lubatud doteerida bussi-, rongi- ja praamiliiklust, siis miks ei võiks seda teha ka lennuliiklusega. Ja see vastus ongi…

...et ka reegleid saab muuta. Reegleid teevad inimesed. Need on Euroopa lennundusturu reeglid. Mis puudutab siseriiklikke transpordidotatsioone, siis need kuuluvad teiste reeglite juurde. Raske on Euroopa lennundusturuga võrrelda saarte ühendusi või meie reisirongiliiklust Viljandisse, seda, kuidas doteerime maakonna bussiliine. Euroopa lennundusturul on võimalik doteerida üksikuid liine, aga iga selline liin nõuab oma protseduuri.Meil oleks väga lihtne, kui valitsus saaks siin raha juurde panna, ei oleks vaja nuputada ei Taskilaid ega Palmére või Raasukesi. Meil on keeruline minna Euroopa reegleid rikkuma. Tagajärjed on veel hullemad.

Ma ei pea silmas rikkumist, vaid reeglite muutmist. Olen kuulnud, et juhul, kui Eesti võtaks lennunduse riigiabi leevendamise või kaotamise teema üles Euroopa Liidus, siis oleks hulk riike, kes tuleksid kaasa. See ülesanne on nii raske, kuid tuleb lahendada turureeglite kontekstis. Muidugi oleme rääkinud väga palju alates 2008. aastast Euroopa lennundusturu reeglitest, piirkondade erisusest jne. Ka praegu vaadatakse üle transporditurgude riigiabi reeglid. Pigem läheb see tee ikkagi vastassuunas. Kui mõtleme liikmesriikide suurte lennuettevõtete tegemisi, siis suurte huvi on teine. Nüüd on küsimus, kuidas väiksed kodulennundusturud saavad oma niši kätte. Lihtlabane dotatsioon on praegu ebaseaduslik.

Kas Jan Palmér on lühiajaline juht – saneerib, tõmbab kokku lennukite arvu, ja siis – kõik. See on nõukogu küsimus. Kas usute või mitte, aga ma ei ole Palmériga isegi kohtunud. Eelistaksin seda, et üritaksime järgida head korporatiivset tava.

Tallinna lennujaama juhid rääkisid enne Estonian Airi kokkutõmbamist ühest visioonist. Et Estonian Air võiks olla ühe suure Aasia lennufirma partner. Kes seda rääkinud on? Seesama Aasia jutt. Estonian Airi puhul on süüdistatud, et tal on igal hommikul uus strateegia. Tegelikult – neljast aastast ma saan rääkida – on tal kogu aeg üks strateegia. Kuidas saada rohkem reisijaid, on iseküsimus. Aasia mõttelend on kerge unistus.Lugesin Tavidi omaniku Alar Tammingu kommentaari. Ta ütles, et mis te lendate siin Tallinna ja Stockholmi vahet, hakake kohe Shanghaisse lendama! Ta võiks seda ise teha!

Eesti Energia suurprojektid

Sandor Liive lubas omal ajal, et Jordaaniast hakkab pärast 2010. aastat õli tulema. Kas nüüd on teada, mitme aasta pärast võiks see juhtuda? Ma ei oska nii käigult öelda detailide kohta.Tean, et seal käib elektrihange ja on kõnelused Jordaania valitsusega. Käib väga tihe koostöö, et saada investeerimisotsus erainvestoritelt. Kuni selleni välja, et on kokku lepitud elektri hind. Õlitööstus oleks teine etapp.

Eesti Energia uute põlevkiviplokkide rajamine maksab miljard eurot. Sügisel püstitas riigikontroll küsimuse selle investeeringu otstarbekusest. Olen lugenud seda ülevaadet, sealt täpselt aru ei saa. Riigikontrollil on õigus kritiseerida ja selline otsus vajabki kriitikat. Aga mis on selle otsuse alus – riigikogu energiamajanduse arengukava kuni aastani 2020. Alati kritiseeritakse arengukavasid. Et tegid arengukava, aga ei täida! Nüüd Eesti Energia ja valitsus täidavad energeetika arengukava, jälle on probleem!Praeguse seisuga ei ole esitatud ühtegi kaalukat argumenti, mis oleks alternatiiv. Mis on meie elektritootmise alternatiiv, mis oleks majanduslikult paremate näitajatega kui tahkel kütusel baseeruv elektrijaam?Energeetikas on olukord, kus on kuradi lihtne asju edasi lükata, mitte ühtegi otsust teha. Tulemus võib olla mõneti nagu leedukatel: 60 protsenti elektrist tuleb mujalt. Ma ei arva, et mõistlik on loobuda sellest: esiteks juba kindluse, teisalt ka väliskaubanduse seisukohalt.

Üks endine majandusminister märkis, et sisulist konkurentsi nende katelde rajamiseks korraldatud hankel ei olnud ja võitja oli ette teada. Kes see majandusminister on? Kust ta teab seda?

Edgar Savisaar. Kust ta teab seda? Kõik on uurinud, et vastupidi, konkurss toimus. Alati võib öelda, et konkurents ei ole piisavalt tihe. Alati võib spekuleerida, kas hind on kõige parem. Aga selles suhtes ei võta mina tõekuulutaja rolli. Ka Lembit Kaljuvee (riigikogu liige – toim) üle kahe nädala ütleb, et kõikjal tehakse valesid otsuseid – välja arvatud siis, kui tema oli Eesti Põlevkivi juht. Vaata, kus tarkpea. Ma võtan tema õiged otsused välja ja kunagi kirjutan ka raamatu – “Tõde Eestist”. Aga okei. Lembit Kaljuvee on väga hea mees. Teda ma ei kritiseeri.

Elamislubade skandaal

Kui leppisime kokku intervjuud, siis Te ei tahtnud rääkida elamislubade skandaalist. Mina võin teiega rääkida absoluutselt kõigest. Kust te võtsite, et ma ei taha rääkida?

Me suhtlesime Teie ametnikega. No võib-olla nemad ei tahtnud, et ma räägiks.

Kui tihti Te Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachiga suhtlete? Üldse pole näinud.

Te pole neid näinud? Ei. Kas peaksin? Ma tunnen neid pikki aastaid, suhtlen nendega siis, kui tulevad mingid asjaolud. Aga ma isegi ei mäleta, millal ma neid viimati nägin.

Kas Teil on elamislubade äri pärast piinlik ka? Vastupidi. See laim, mis mulle üritati kaela keerata, tohutud süüdistused, mis lendasid…  Veel kord, elamislubade äri, kuidas seda presenteeriti alguses ja kuidas asjaosalised reageerisid, oli üsna ebaõnnestunud. Aga praegu saame lähtuda sellest, et riigikogu tegi komisjoni, nad on seda uurinud, tulemus on see, et seaduserikkumisi ei olnud.

Aasta alguses tulid avalikkuse ette IRLi sisetülid. Kuidas erakonnas praegu olukord on? Ei saa öelda, et on haudvaikus. Ikka on erinevaid arvamusi ja teemasid. Ma usun, et need, kes on ühes või teises asjas pettunud, on erakonnast lahkunud. Kui nad jagavad meie maailmavaadet, on nad alati teretulnud tagasi.

Kuidas muuta olukorda, et IRL on riigikogu erakondadest kõige madalama reitinguga? Kas seda peab muutma? See on valija kätes.

 

EAS

Eelmise aasta alguses otsustas Parts oravate mõju vähendamiseks välja vahetada kaks EASi nõukogu liiget. IRLi tiiba pahandas, et kuigi kokkuleppel Reformierakonnaga oleks sihtasutus pidanud nende käpa all olema, tõmbas nõukogus niite seal peagi 11 aastat istunud Kalev Lillo.Vastasseis läks eriti teravaks sügisel, kui vigastel alustel euroabi saanud projektide ilmsikstulekul hakati kangutama Lillo soosikust juhatuse liiget Ülari Alametsa. Nõukogu istungitel ja meilivahetustes läks emotsionaalseks üksteise süüdistamiseks. Ka eelmine, detsembris toimunud nõukogu kogunemine oli pingeid täis ning kindlasti ei ole sõjakirves maha maetud.Eelmise aasta juunis pidi EASi nõukogust lahkuma seal kõigest üheksa ja pool kuud olnud Anti Tammeoks, keda peetakse jäätmeäri üheks niiditõmbajaks. Praeguseks endine IRLi liige Tammeoks sai keskkriminaalpolitseilt kahtlustuse Euroopa Liidu toetusraha saamiseks soodustuskelmusele kihutamises ja kaasaaitamises.

Taastuvenergia tasud

Taastuvenergia tasude teema juured jäävad kuue aasta tagusesse aega, kui need 2007. a kevadel riigikogu tollase koosseisu lõpunädalatel kiirkorras kehtestati. Seadusemuudatusest enim võitnud ärimees Urmas Sõõrumaa tegi erakondadele samal ajal miljonite kroonide suuruseid rahasüste. Juba paar aastat hiljem hakkasid taastuvenergiatootjad endale esimesi miljoneid eurosid dividendideks määrama. Parts käis seejärel välja idee, et taastuvenergia tasud tuleks siduda elektri vabaturu hindadega. Reformierakond oli sellele vastu.Eelmisel suvel jõudsid majandusministeerium, taastuvenergia koda ja taastuvenergia tootjad siiski kokkuleppele, et taastuvenergia ja koostootmise tasud vähenevad praeguse süsteemiga võrreldes 24 protsenti. Eelnõu on praegu riigikogus. Teatavasti kogutakse taastuv­energia tasud elektritarbijatelt ja IRLi üks valimislubadustest on kodukulude alandamine.

Kantsler Priske ja Nordeconi kriminaalasi

Eelmisel aastal lõpetas prokuratuur kaks aastat kestnud kriminaaluurimise majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske ja teedeehitaja Nordecon Infra tegevuse suhtes Peterburi maantee Liiapeksi–Loobu vahelise lõigu ehitamise hankel.Kuigi kahtlustused süüdistusteks ei vormunud, joonistus kriminaalasja lõpetamise määruse avalikkuse ette toonud ETV saatest “Pealtnägija” välja pilt, kuidas Nordeconi omanik ja kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman survestas riigi tippametnikke minister Partsini välja.Parts ütles kriminaalasja lõpetamist kommenteerides, et prokuratuur astus selle uurimisega uskumatult ämbrisse.

Tallinna Sadam

Tallinna Sadama nõukogu esimehe, mõne arvates ka ettevõtte tegeliku juhi Neinar Seliga on Parts ka varem piike ristanud. Seni küll ilma erilise eduta. Nii ei õnnestunud tal 2011. aasta sügisel sadama juhatust tuulutada. Ka ei tõusnud skandaaliks riigikontrolli eelmisel aastal valminud audit, mille järgi rikkus Tallinna Sadam Muuga konteineriterminali ehitamisel korduvalt riigihangete seadust ning tegi 2,42 miljoni euro ulatuses põhjendamatuid kulutusi. Prokuratuur kriminaaluurimist ei algatanud ja millise läbimõõduga toruvaiad tegelikult muuli hoiavad, teavad vaid asjaosalised.Sügisel valiti Seli Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Valimise eel teatas Parts, et Seli peab otsustama, kas Tallinna Sadam lõpetab Eesti Olümpiakomiteega seotud sponsorlusprojektid või peab Seli riigifirma nõukogust lahkuma. Kuna Seli vastas, et tema ei lähe kuhugi, ütles Parts, et sadama sponsorlus tuleb sellisel kujul lõpetada. Kuid juba on selle vastu sõna võtnud Seli vana sõber, peaminister Andrus Ansip. Aeg näitab, kas Parts peab oma sõnu sööma.

Lustireisid maanteeametis

Möödunud aasta märtsis paljastas Äripäev, kuidas maanteeameti endine juht Tamur Tsäkko koos valitud alluvatega maksumaksja kulul Šveitsis suusareisil ja autonäitusel käis. Lustireisidega mindi koguni nii kaugele, et kui ülemused lendasid sihtpunkti lennukiga, siis paar alluvat võttis maanteeameti bussi, laadis peale suusavarustuse ning sõitis kohale maismaad mööda.Skandaal päädis Tsäkko, kahe asedirektori ja ühe osakonnajuhi lahkumisega maanteeametist. Tsäkko sundis Äripäeva loo tulemusel ametist lahkuma arvatavasti Parts. Minister tundis juhtunu pärast piinlikkust ja koguni tänas Äripäeva laristamise paljastamise eest tema haldusalas. Tõsi, Parts ise juhtunu eest vastutust ei võtnud. Ka ministeeriumi kantsler Marika Priske, kellega Tsäkko oma lähetused kooskõlastas, teatas, et tema ei saa olla riigiameti peadirektori lapsehoidja.Lisaks suurpuhastusele maanteeametis sai kogu majandusministeeriumi haldusala uue välislähetuste korra, et vältida tulevikus taolisi lustireise.

Olerex korraldas tee-ehitust

Möödunud aasta alguses kirjutas Äripäev, et maanteetranspordis ühe Eesti olulisema Väo uue liiklussõlme ehitusprojekti tellijaks ja rahastajaks oli saanud kütusefirma Olerex, kelle tankla oli kavandatud keset ristmikku ja kelle jaoks oli oluline tagada tanklale võimalikult hea ligipääs. Aasta jooksul kirjutas Äripäev mitu korda, kuidas tanklaga liiklussõlm tuleb ohtlik, ent kuidas maanteeamet seda siiski läbi surub. Enne jõule teatas maanteeamet lõpuks detailplaneeringu peatamisest ja soovist alustada sõlmega puhtalt lehelt.Tänavu aasta alguses korraldatud pressikonverentsil tunnistasid maanteeameti juhid, et ametnikud olid Väo liiklussõlme rajamisel justkui tagaistmel ja peremees oli pigem Olerex. Maanteeametnikud ei osanud isegi öelda, kui palju projekt Olerexile maksma läks, kuigi liiklussõlme eest vastutas ometi maanteeamet. Ameti juht Aivo Adamson nimetas Väo saagat oluliseks õppetunniks.Partsi puhul on oluline märkida, et kui ta kuulis Äripäeva ajakirjanikult, et Olerex rahastab Väo sõlme ehitusprojekti, lubas ta oma mütsi ära süüa, kui info tõele vastab.

Eesti Energia uued põlevkiviplokid

Oktoobris avaldas ETV saade “Pealtnägija” dokumendid, mis näitasid, et Eesti Energia miljardi euro suurune investeering Narva elekrijaama uute põlevkiviplokkide rajamisse suruti 2011. aastal läbi puudulikele andmetele tuginedes. Nende rajamiseks korraldatud hange oli juriidiliselt ebakorrektne. Lisaks kritiseeris investeeringu tasuvust riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, kelle sõnul ei suudeta uues jaamas piisavalt odavat elektrit toota ja seega võivad uued plokid enamiku ajast lihtsalt seista. Eile kirjutas Eesti Ekspress, et Eesti Energia peab kavandatud teise ploki ehitust Ida-Virumaale mõttetuks. Sotsid algatasid sügisel küsimuse tõttu ministri vastu ka umbusaldushääletuse, mis riigikogus siiski enamuse toetust ei leidnud. 

 Avatud elektriturg

Aasta alguses avanes Eestis elektriturg, mis pidanuks tekitama elektrimüüjate vahel konkurentsi. Kuid seda takistavad liiga väikesed ülekandevõimsused naabritega, nende tagamise võinuks aga riik eelnevalt südameasjaks võtta. Majandusministeeriumile saab ette heita sedagi, et selgitustöö turu avanemise kohta oli jõuetu. Eesti Energia klienditeenindustes tunglevad segaduses eakad ja riigikogu ebamugavad ööistungid aitasid teemat soojas hoida ning tõmbasid kallinevale elektrile enam tähelepanu. Tulemus: laialdane tähelepanu elektri hinna tõusuga seonduvale ja terav kriitika “IRL-kodukulud-alla” aadressil. 

Estonian Air

Estonian Air on liiga väike, et ellu jääda, rääkis pärast ametisse nimetamist suvel 2011 lennufirma värske juht Tero Taskila. Tulevik toob kõiges kasvu, lubas ta. “Usun, et kasum ja lennuühenduste suur arv on võimalik,” lisas Juhan Parts. Nüüdseks ei juhi Taskila enam Estonian Airi, paljud liinid ning laienemisplaanid on tühistatud, mitu lennukit müügis.Sügisel 2011 kinnitas Estonian Airi nõukogu uue strateegia – suurendada Tallinnas transiitreisijate hulka. Parts ja valitsus olid nõus. Mullu kevadel jõustunud uues lennuplaanis oli 25 sihtkohta. Samas läks lahti torm, kui selgus lennufirma juhi 33 000 euro suurune kuupalk – Eesti riigi osalusega firmades konkurentsitult suurim. Hiljem selgus, et möödunud aastal sai lennufirma kohati 100 000 eurot kahjumit päevas.