Tallinna rahakotti koormav koostöö

PPP (public private partnership) ehk averuseks nimetatav koostöö võimaldas küll teha koolid kiiresti korda, kuid nüüd on nendest lepingutest tulenevad kohustused muutunud linnakassale koormaks ning see pärsib Tallinna investeerimistegevust. Linn ei saa suurendada laenukoormust, et näiteks kiiremas tempos teha korda Tallinna auklikud tänavad. Tallinna teede ja tänavate renoveerimisele kulub sel aastal 31,5 miljonit eurot, era- ja avaliku sektori koostööprojektide maksete maht on 2013. aastal kokku 33,9 miljonit eurot.

Kuigi linnapea Edgar Savisaar peab erafirmadega koostöös haridusasutuste renoveerimist ja munitsipaalmajade rajamist kasulikuks, tunnistab abilinnapea Mihhail Kõlvart siiski, et linnakassale on averusprojektid koormavad. Sel aastal linn ühegi uue projektiga ei alusta.

Alanud aastal renoveerib Tallinna linn Ehte Gümnaasiumi ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning avab uue Kihnu lasteaia. Ühe kooli renoveerimine läheb maksma umbes 3,5 miljonit eurot ning lasteaia rajamiseks kulutatakse 2,5 miljonit eurot. Töid finantseeritakse linna selle aasta eelarvest. Erafirmade ja Riigi Kinnisvara ASiga varasematel aastatel koolide renoveerimiseks sõlmitud lepingute täitmiseks kulutab linn aga selle aasta eelarvest kokku 13,15 miljonit eurot, aasta varem oli see summa 11,6 miljonit eurot.

Savisaare sõnul võimaldas erafirmadega koostöö korrastada ühel aastal suurema hulga koole. Kui varem sai Tallinna linn ühe aasta jooksul teha korda ühe või paremal juhul kaks kooli, siis koostöös erafirmadega suudeti aastas teha korda neli-viis kooli. “Igal juhul me astusime suure sammu edasi,” ütles Savisaar.

Kuigi sel aastal ühegi koostööprojektiga ei alustata, on Savisaare sõnul tulevikus plaanis Tallinnal averusprojektidega jätkata.

Tallinn on end viimse piirini kinni laenanud. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul õnnestus averusprojektide abil linnal küll mitu kooli renoveerida, kuid samas tuleb tunnistada, et selliseid projekte on linnal praegu liiga palju. “PPP-projektide tulevik ei ole päris selge,” märkis ta.

Averusprojektide ehk PPP-projektidega jätkamist takistab uus kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadus. Nimelt tuleks seaduse järgi arvestada averusprojektid omavalitsuse laenukoormuse hulka. Seaduse järgi ei tohi laenukoormus olla suurem kui 60% omavalitsuse eelarve puhastuludest. Tallinna laenukoormus moodustab praegu 55% ja seetõttu piiravad koolide renoveerimiseks sõlmitud averusprojektid Tallinna krediidivõimalusi.

“Tõepoolest, mõni neist projektidest on linnakassale koormav. Aga samas me peame täitma kohustust ja renoveerima neid koole ja kui riik ei toeta, siis tuleb valida teised võimalused,” rääkis Kõlvart.

Esimestes koostöölepingutes oli rohkem puudusi. Abilinnapea jutust võib järeldada, et linn õppis n-ö töö käigus ehk esimestes koolide renoveerimiseks erafirmadega sõlmitud lepingutes oli puudusi, mida järgmistes lepingutes on osatud vältida. Kõlvarti sõnul on iga uue projekti puhul arvestatud eelmiste projektide puudustega ning viimased PPP-projektid, mille abil renoveeriti kaks gümnaasiumi ja kaks lasteaeda, olid linnale juba väga heade tingimustega.

Need Kõlvarti hinnangul linnale headel tingimustel tehtud lepingud sõlmiti firmaga K&L Arendus, mille omanikeringis on Tiit ja Toomas Kõuhkna, Aivar Tuulberg ja Raivo Rand ning Olaf Herman ja Jaanus Otsa. Tegelikult need samad ettevõtjad, kes teiste firmade kaudu on võitnud ka varasemad konkursid.

Praegu on Tallinna linnal kahte sorti lepingud, ühed, mille lõppedes peaks Tallinna linn kinnisvara tagasi ostma, ning teised, kus ei ole pandud paika, mis 30 aasta möödudes haridusasutuste hoonetega tehakse.

Kõlvarti sõnul on hoone tagasiostmise nõude puudumine positiivne, sest lepingu tähtaja lõppedes on linnal võimalik otsustada, kas konkreetset kooli on üldse vaja või on mõistlikum ehitada uus koolimaja. “Ma arvan, et see on pigem kasulik, sest annab linnale võimaluse valida,” ütles Kõlvart.

Ettevõtja Toomas Kõuhkna on Tallinna linna kui partneriga igati rahul. Küsimusele, miks on sattunud just ühed ja samad ettevõtjad Tallinna partneriks, vastas Kõuhkna, et põhjus on kogemustes ja oskustes. “Konkursil oli palju osalejaid ja võitja valiti välja selle järgi, kes tegi linnale parima hinna. Parima hinna saab teha see, kes omab konkreetses valdkonnas kogemust ja oskab võimalikke riske ette näha,” rääkis Kõuhkna.

Sarnaselt Kõuhknaga pole ühtegi halba sõna linna kui partneri kohta öelda ka OÜ BCA Center ning OÜ Kooliarendus juhatuse liikmel Tarmo Lehtmetsal. Linna ülesanne on ainult tasuda konkreetne summa, meie ülesanne on koolimajad korda teha, neid hallata ja need ka 30 aasta jooksul korras hoida, lausus Lehtmets, kes on ka OÜ Kooliarendus väikeosanik. Hanke võitmisel sai Lehtmetsa sõnul määravaks rendihind.

Tallinna koostööprojektid on tabuteema arendajate seas. Tallinna koolide renoveerimine on teema, mille kohta linna korraldatud konkursil mitte osalenud kinnisvaraarendusega tegelevad ettevõtjad oma nime all kommentaari anda ei soovi.

Üks ettevõtja märgib anonüümselt, et koolide korrastamine võib tunduda konkursi võitnud ettevõtjale hea investeering, kuid oluline on arvestada, et tegemist on 30 aastaks sõlmitava lepinguga. Selle aja jooksul tuleb kaks või kolm korda teha koolides kapitaalremont. Ükski ettevõtja ei suuda ette ennustada, millised on siis ehitushinnad.

Lisaks ehitushindadele pole ka teada, kes sel ajal Tallinna linnas võimul on ja kuidas tema suhtub praeguse meeri sõpruskonda kuuluvatesse ettevõtjatesse.

Sõõrumaa: see on vana teema

Ühe esimese Tallinna koolide renoveerimiskonkursi võitnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa ütleb, et rohkem ei ole tal kahjuks õnnestunud Tallinna linna konkursse võita.Küsimused ärritasid Sõõrumaad, sest leping sõlmiti aastaid tagasi ja see on tema jaoks vana teema.

Vivatex Holdingul on Tallinna linnaga PPP projekt koolide renoveerimiseks... Milline projekt, mis projekt, kas te räägite viie, kuue aasta tagusest projektist või te räägite mingist uuest asjast?

Räägin avaliku- ja erasektori projektist koolide renoveerimiseks, mis siiamaani kestab, tahtsingi küsida, kui pikk teie projekt on, kas sarnaselt teistele 30 aastat ja mis tingimused... Millal te kooli lõpetasite, sellel aastal. Või eelmisel?

Mis see siia puutub? Sellest on kirjutatud juba viis aastat tagasi, et see on 30aastane projekt. Praegu on üks projekt Vivatexi omanduses ja teist kontrollib Jaanus Otsa või keegi. Ja sellest kirjutati viis aastat tagasi ja neli aastat tagasi ja kolm aastat tagasi. Kas te täna räägite, et on mingi projekt? See ei ole mingi projekt, see on leping, nagu tänavate koristamiseks või elektriliinide hooldamiseks, ja te avastate mingi projekti.

Nii kaua, kuni see projekt kestab, ja nii kaua, kuni on tegemist avaliku sektoriga seotud teenusega – ja ma saan aru, et teil on 30aastane leping –, siis sellest räägitakse veel 20 aastat. Iga põlvkond, kes koolist jälle tuleb, iga põlvkond jälle avastab ja räägib.

Miks see Teid nii ärritab? No sellepärast, et igal aastal ma pean nendele samadele tobedatele küsimustele vastama. Võtke leping lahti, see on avalik leping, võtke lahti ja lugege, mingit kommentaari pole vaja. Igal aastal kirjutada, teil tõesti midagi muud kirjutada ei ole?

On ikka, meil on väga huvitav leht. No ma tean, et teil on huvitav leht, aga võtke, seal lepingus ei muutu mitte midagi. Seal on tõesti koefitsient, mille tõttu ka see iga-aastane rendimakse natukene võib muutuda.

Mis seal siis ikka, kõike head Teile. Mina soovin Teile ka kõike head, aga midagi seal kirjutada ei ole, mina tõesti ehitaks rohkem koole, kui saaks. Me oleme osalenud praktiliselt igal konkursil, mida linn ja riik on korraldanud, kahjuks üks on õnnestunud võita ja 21 kaotada, midagi teha ei ole.  Enamikel juhtudel oleme jäänud teiseks.

 

 

Urmas Sõõrumaaviimases Äripäeva rikaste TOPis 45. kohal 43,5 mln euroga.

Olaf Hermanviimases Äripäeva rikaste TOPis 156. kohal 13,9 mln euroga.

Toomas Kõuhknaviimases Äripäeva rikaste TOP 500 194. kohal 10,7 mln euroga. Isa Tiit oli 10 mln euroga 213.

Aivar Tuulbergviimases Äripäeva rikaste TOPis 91. kohal 25,1 mln euroga

Raivo Randviimases Äripäeva rikaste TOPis 91. kohal 25,1 mln euroga

Koolide renoveerijad

Vivatex Holding OÜUrmas Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest ASi tütarettevõteRenoveerinud 5 kooli:Pelgulinna GümnaasiumTallinna Laagna GümnaasiumTallinna Kristiine GümnaasiumTallinna 32. KeskkoolKalamaja PõhikoolSaab tänavu linnalt rendimakseks 4 271 705 eurot, mis on 67 400 eurot enam kui mullu.Leping lõpeb 2036. aastal.

OÜ BCA CenterOsanikud olid ehitusettevõtjatele Olaf Hermanile ja Jaanus Otsale kuulunud firmad. Mullu liikus Otsa ettevõttele kuulunud osalus Nordea panga kliendikontole.Renoveerinud 5 kooli:Tallinna Sikupilli KeskkoolHaabersti Vene GümnaasiumKarjamaa GümnaasiumTallinna ÜhisgümnaasiumTallinna Nõmme GümnaasiumSaab tänavu linnalt rendimakseks 3 507 151, mis on 54 005 eurot enam kui mullu.Leping lõpeb 2036. aastal.

OÜ KooliarendusOsanikud Aivar Tuulberg ja Raivo Rand,  Vallo Paal,  Olaf Herman ja Jaanus Otsa ning Toomas Kõuhkna, Tiit Kõuhkna ja Mark Mägi.Renoveerinud 4 kooli:Tallinna HumanitaargümnaasiumTallinna JärveotsaGümnaasiumTallinna ÕismäeGümnaasiumLiivalaia GümnaasiumSaab tänavu linnalt rendimakseks 2 197 956 eurot, mis on 4 636 eurot enam kui mullu.Leping lõpeb 2039. aastal

K&L Arendus OÜOsanikud Aivar Tuulberg ja Raivo Rand, Olaf Herman ja Jaanus Otsa, Toomas Kõuhkna, Tiit Kõuhkna ja Mark Mägi, Kajar Kruus, Kaupo KolsarRenoveerinud 2 kooli:Kuristiku GümnaasiumLäänemere GümnaasiumLisaks lepingu kahe lasteaia – Vikerkaare ja Kolde renoveerimiseksSaab tänavu linnalt rendimakseks 1 552 864 eurot. Leping sõlmiti 2011. aastal, mullu renti ei makstud.

Munitsipaalelamute haldajad

OÜ Raadiku ArendusHaldab Raadiku elamurajoonis aastatel 2009–2011 valminud 9 maja 1215 korteriga.Omanikud Aivar Tuulbergi ja Raivo Ranna firma Vallikraavi Kinnisvara ning Olaf Hermani ja Jaanus Otsa osalusega ehitusfirma Astlanda Ehitus.Saab tänavu linnalt üürimakseid kokku 7 362 000 eurot.

OÜ Loopealse Elamuhaldab 2008. aastal Loopealse elamurajoonis valminud 10 maja 680 korteriga.omanikud Aivar Tuulbergi ja Raivo Ranna firma Vallikraavi Kinnisvara ning Rein Kidusoo osalusega Irest Ehitus.Saab tänavu linnalt üürimakseid 2 400 000 eurot.

 

 

20 kooli ja 2 lasteaiahoone renoveerimiseks on Tallinna linn sõlminud lepingud avaliku- ja erasektori partnerlusprojekti raames.

30 aastaks enamasti antakse renoveeritav hoone hoonestusõiguse lepinguga ettevõttele. Erapartneril tuleb lepinguperioodi jooksul tagada koolihoonete vastavus esitatud nõuetele ja pakkuda linnale kokku lepitud mahus haldus-, hooldus-, remondi- jt teenuseid. Selle eest on tal õigus linnalt renti nõuda. Esimesed projektid lõppevad aastal 2036.

59,7 mln eurot kokku moodustasid eelnimetatud kohustused 2012.aasta lõpu seisuga. Selle aasta lõpuks vähenevad kohustused ühe miljoni võrra.

1,56 mln euro võrra suurenevad tänavu koolide rendimaksed erasektorile, tõustes 11,58 miljoninilt 13,15 miljonile eurole. Suurenemise põhjuseks on üks lisanduv partner ning olemasolevates rendilepingutes sätestatud tarbijahinnaindeksi ning Euribori muutumise kajastumine rendihinnas.

33,9 mln eurot on tänavu kokku Tallinna linna era- ja avaliku sektori koostööprojektide maksete maht. Lisaks koolide renoveerimisele kulub 9,9 mln eurot Raadiku ja Loopealse munitsipaalelamutele ning 9,2 mln eurot ühisveevärgile ja kanalisatsioonile.

55% on aasta lõpuks Tallinna linna arvestuslik võlakoormus koos tänavu võetavate võlakohustustega. Lubatav piirmäär on valla- ja linnaeelarve seaduse järgi 60% eelarvetuludest. Seni on linn kasutanud PPP projekte laenukoormuse vähendamiseks, uue seaduse järgi arvestatakse aga ka need omavalitsuse laenukoormuse hulka.

1,6 mln eurot ehk mullusest 111 168 euro võrra vähem saab tänavu linnalt 6 kooli renoveerinud Riigi Kinnisvara AS. Riigikontrolli koostatud auditis märgitakse, et koolide PPP-põhimõttel renoveerimine on ligi kaks korda kallim kui Riigi Kinnisvara ASi kasutamine.