Läti konservi käänuline teekond Maximasse

Äripäev võttis luubi alla Läti tehases Kuršu Zeme toodetud ja Maxima kauplustesse müügile jõudnud lihakonservid. Selgus, et Lätis toodetud konservid käivad Eesti ettevõtteid pidi nagu kuumad kartulid, kuni jõuavad lõpuks Maxima kauplusteni. Vahendajate hulgas pole aga kaugeltki nimekaid hulgimüüjaid, vaid korteritesse registreeritud verivärsked ettevõtted, millel puudub läbipaistev taust ning sageli ka töötajad.

Toidutöösturid ja valdkonna spetsialistid kinnitasid, et kauba käänuline teekond erinevate tundmatute firmade kaudu pole kaugeltki tavapärane ning tekitab küsimusi.

Hallis tsoonis toimiv toiduäri

Konservi teekond Läti tootjalt Maxima Eesti kliendini on erandlik, sest tavaliselt ostavad suured jaeketid kauba kas otse tootjalt või maaletoojalt. Imelikku ahelasse ei suuda selgust tuua ka asjaosalised, sest küsimustele ei taheta vastata.Toidutöösturid väidavad, et suurte jaekettide tellitavate koguste juures ostetakse tavaliselt kaup kas otse tootjalt või maaletoojalt, mistõttu Maxima konservide teekond tundub kummaline. Osa kahtlustab, et tegemist võib olla fiktiivsete tehingutega ning tegelikult on kaup liikunud vaid paberil. Teisalt tekib küsimus, kuidas alles asutatud firmad saavad üleöö suure jaeketi partnetiks.

Tootja põhjendab logistikakeskuse puudumisega. Kuršu Zeme juht Juri Lepp ei vasta küsimusele, kas ja kui kaua on nende partner olnud mullu kevadel asutatud ja Rotermanni kvartali ärimajas tegutsev LeroiFood. Firma, kes ostis tootjalt konservid, müüs need edasi Green Cateringile, kes omakorda müüs edasi Naturline OÜ-le ja mõlemast firmast jõudsid konservid veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel lõpuks Maxima lettidele. “Maxima Eesti, võrreldes Maxima Läti ja Leeduga, ei omanud enne oma logistikakeskust, kus saaks meie tooteid ladustada ja tarnida, mis jõuaksid poodidesse. Seega selleks, et müüa oma tooteid Eestis, oli meil vaja partnerit Eestis,” selgitab Lepp. “Praegu on Maximal logistikakeskus, mis võimaldab otse tootjatega teha koostööd ning võimaldab pidada läbirääkimisi tarnimise asjus ilma vahendajateta,” lisab ta.Samas näitavad Äripäeva käsutuses olevad 2012. aasta arved, et Green Catering on müünud kauba edasi Maxima Eesti OÜ-le ning kauba saajaks on Kalmistu teel asuv Maxima Jaotuskeskus, mis alustas tööd 2011. aasta lõpus.Ka Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid ei vastanud, miks Maxima ostab kauba Kopli korterisse registreeritud tundmatult firmalt. Ka jättis ta vastamata küsimusele, kas Maxima on ostnud kaupa Green Cateringiga samal aadressil registreeritud Naturline OÜst.Erilaiu sõnul on Maximal sadu erinevaid tarnijaid talupidajatest või mõnest kalamehest koosnevast perefirmast kuni miljardikäivetega ettevõteteni välja. “Kellega Maxima koostööd teeb, otsustatakse enamasti kohapeal, samas toimub ka kontserniüleseid läbirääkimisi, kuid konkreetsete partneritega peetud läbirääkimiste sisu me kahjuks kommenteerida ei saa,” räägib Erilaid.

Ka väikefirma võib olla tarnija. “On nii aktsiaseltse kui ka FIEsid ja kindlasti võtame jutule ka alustavaid ettevõtteid. Tarnijate valikul pole alati kõige olulisem tema suurus või tuntus, vaid see, et nende kaup oleks kvaliteetne ja inimestele ohutu, et sellele oleks nõudlust ning hind tarbijatele vastuvõetav,” ütleb Erilaid. “Kui maaletooja esitab meile toodete kvaliteedisertifikaadid ja tootja on lubanud neil oma kaupa edasi turustada, võivad tarnijad  meie kaupluste kaudu oma tooteid müüa,” lisab ta. Erilaid kinnitab, et nende tarnija on Green Catering. “LeroiFoodiga meil pistmist ei ole ja ka selliseid koguseid me müügile võtnud ei ole,” märgib ta.Et Kuršu Zeme veiselihakonservidest leidis Leedu VTA hobuseliha, tegi Eesti VTA firmadele LeroiFood, Green Catering ja Naturline OÜ, samuti Maximale ettekirjutuse, konservid korjati müügilt ning nende partiid jaekaubandusest kutsuti tagasi. Firmal LeroiFood, mis on asutatud alles eelmise aasta aprillis, puudusid veterinaar- ja toiduameti ettekirjutuse järgi vajalikud load ja registreeringud, et firma võib tegutseda toidukäitlejana.

Tegevjuhiks firmade asutaja. LeroiFoodi omanik on äriregistri järgi Ukraina elanik Kanstantsin Kalendo. VTA-le saadetud dokumentides figureerib firma tegevjuhina Hardi Reiter. Reiter lausub, et tegemist pole tema, vaid ukrainlase äriga. “Tegemist oli tehnilise probleemiga, mis on praeguseks juba lahendatud,” ütleb ta puuduvate lubade ja registreeringute kohta. Reiteri sõnul müüs LeroiFood kauba edasi Green Cateringile.Kolmas firma ahelas on Naturline OÜ, kes tegutseb äriregistri andmetel Green Cateringiga ühes ja samas korteris – Tallinnas Kopli 28 majas. VTA-le esitatud arvetel on aga firma aadressiks märgitud hoopis korter Lasnamäel, Kalevipoja põik 3.Äripäeva küsimustele, kellelt Naturline konservid ostab ja kellele müüb, ettevõtte müügijuht Lilia Kotsergova ei vasta.  “Ma ei saa teile anda mitte mingeid kommentaare, kuna see info on ettevõttesisene ja konfidentsiaalne,” ütleb Kotsergova. Tema sõnul ei vasta sellistele küsimustele ka ettevõtte juht Leonids Melnicuks. “Kas te teate, mis on ärisaladus? Miks te esitate meile selliseid kompromiteerivaid küsimusi?” oli Kotsergova tõrges.

Konkurendid peavad ahelat erandlikuks

Teised jaeketid peavad Maxima konservihankimist erandlikuks. Näiteks Rimi teatas, et ostis konservid, mille müük on samuti hobuselihakahtluse tõttu peatatud, otse Läti tootjalt Rezeknes Galas Kombinats vahendajateta.Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ütleb, et ka nemad hangivad kas tootjalt või maaletoojalt, sest see tagab nii parema hinna kui ka lühema tarneahela.“Samas tuleb muidugi aeg-ajalt kasutada ka vahendajate abi, aga enamasti puudutab see kaugelt tulevat tööstuskaupa, mitte kohalikku või lähiriikidest pärit toidukaupa,” lisab ta.Ka Prisma kinnitab, et nende eesmärk on tegutseda ausalt ning neile on oluline, et partnerettevõtte taust ja tegutsemine oleksid läbipaistvad.“Jaekett vastutab kliendi silmis toodete eest ja seetõttu valime võimalikult usaldusväärseid partnereid, kelle puhul teame nende tausta,” ütleb Prisma avalike suhete juht Kadri Lainas.Eesti suurima konservitootja Salvest omanik ja nõukogu esimees Veljo Ipits ei oska Maxima hankimist kommenteerida, kuid kinnitab, et see pole tavapärane.“Maxima oma hankevõrku kohalikule toidutööstusele ei avalda. Pigem on see rohkem saladus kui teadmine. Ma usun, et keegi Eesti toidutöösturitest ei oska seda kommenteerida. Minu arvates pole see sugugi tavaline ja sel peab olema mingi kindel põhjus,” räägib Ipits.Tema sõnul peab olema mingi selgitus, kui tootjafirma on hakanud kasutama nn vahendusfirmasid.“Oletame, et keegi on hankija, kes leiab maailmast midagi huvitavat ja toob Maximasse seda sisse. Aga et lihtsalt niisama peaks kaup kolmest firmast läbi minema… Maxima on piisavalt suur firma, et teha otsepakkumisi,” märgib Ipits.

Green Catering on VTA-le tuttav firma

Veterinaar- ja toiduameti kauplemise ja impordi-ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlakas ütleb, et mõnikord kaubad tõepoolest liiguvad ainult paberil, kuid maksualane järelvalve ei kuulu nende pädevusse.Järgneb intervjuu Regina Pihlakasega.

Miks Maxima Eestisse liigub kaup läbi erinevate vahendajate? Kas need kaubad tegelikult ka liiguvad või on sel liigutamisel mingi maksualane põhjus? Veterinaar- ja toiduameti (VTA) pädevusse ei kuulu maksualane järelevalve, see kuulub maksu- ja tolliameti või majanduspolitsei tegevusvaldkonda. VTA teeb toidu ohutuse alast järelevalvet. Toiduseadus sätestab, et toidu liikumine peab olema jälgitav, st ettevõttel peavad olema dokumendid, kust kaup osteti ja kuhu edasi toimetati. Kui tegemist on mitme vahendajaga, peavad vastavad dokumendid olema kõikidel vahendajatel. Mõnikord kaubad reaalselt ei liigu, vaid on ladustatud ühes ja samas laos, vahetuvad ainult kauba omanikud.

2012. aasta veebruaris tegi VTA firmale Green Catering ettekirjutuse, et Venemaa päritolu gorbuuša ja saira kalakonservid pole selle Venemaa ettevõtja toodang, kellelt väidetakse need olevat pärit. Toodete käitlemine peatati ja kutsuti müügilt tagasi. Kas ettevõte täitis ettekirjutuse ja kas selgus, kust need konservid pärit olid?  Jah, Green Catering täitis tollase ettekirjutuse. Kuna tegemist oli konservidega, mille päritolu jäi tõendamata, siis need kõrvaldati turult ning rakendati tegevusi, mis välistasid konservide tagasisattumise turule.LeroiFoodile tegi VTA ettekirjutuse, et sel ettevõttel puudusid vajalikud registreeringud ja load, et tegutseda toidukäitlejana. Kas Green Cateringil ja Naturline OÜ-l olid need olemas? Kuna Green Catering ja Naturline ei tegutsenud kõnealuse juhtumi kontekstis sihtkohavastuvõtjana ehk ei tegelenud liikmesriikidevahelise kauplemisega, pole eriload ega registreeringud nõutavad. Vastavalt toiduseadusele peavad toiduvahendajana tegutsevad ettevõtted olema oma tegevusest VTAd teavitanud.

Kas võite välja tuua ka statistikat, et kui palju ja mis laadi ettekirjutusi olete sel või möödunud aastal teinud ja mille vastu on ettevõtted eksinud? Sellist statistikat meil ei ole. Ent kui räägime liikmesriikidevahelisest kaubavahetusest, siis sagedasimad eksimised läbi aastate on seotud ehk ebatäpsustega märgistamisel ja jälgitavuse tagamisel. Samuti tuleb ette, et ettevõtted ei tea, et enne sellise tegevusega alustamist tuleb ennast kohalikus veterinaarkeskuses registreerida ning teatud loomsete kaupade puhul tuleb igast kaubasaadetisest ka eelnevalt veterinaarkeskust teavitada. Peamised nõuetele mittevastavused on kolmandatest riikidest pärinevate saadetiste dokumentide kontrollimisel avastatud puudused.

 

Läti tehasest Eesti kauplusesse mitme pisifirma vahendusel

Läti tehas Kuršu ZemeLäti lihatööstus Kuršu Zeme konserve turustati Eestis Maxima kauplustes.Leedu veterinaar- ja toiduamet leidis Kuršu Zeme veiselihakonservidest hobuseliha, ehkki sildi järgi oleks pidanud see olema tehtud veiselihast. DNA-analüüs näitas, et Kuršu Zeme toodetes oli loomaliha asendatud hobuselihaga, kuid etikett seda ei näidanud.Märtsi alguses korjasid Rimi ja Maxima müügilt ära kahe Läti tehase – Rezeknes Galas Kombinats ja Kursu Zeme – erinevad veiselihakonservid ja muud tooted, sest Leedus leiti nende tehaste konservidest varjatud kujul hobuseliha. Eestis müügil olnud toodetest võeti  proovid, mis on praegu analüüsimisel Saksamaal.Kuršu Zeme juht Juri Lepp ütles, et nende tehas pole kunagi valmistanud tooteid hobuselihast. “Me ei ole kunagi seda toorainet ostnud ega sisse importinud. Toorainete ost on kooskõlastatud Läti veterinaar- ja toiduametiga. Nad kontrollivad sissetulevate tarnijate dokumente ning märgistame sissetuleva tooraine,” kinnitas Lepp. Kuršu Zeme kasutab tema sõnul ainult kondita liha ning partnerid on erinevates ELi riikides, väike kogus toorainest ostetakse aga kohalikelt tarnijatelt.“Kui mingis meie tootes avastatakse DNA analüüsi tegemisel hobuseliha, on selles süüdi tooraine tarnijad ja kontrolli puudumine ELis. Seega on meie ettevõte kui lõpptoote tootja samuti ohver nagu paljud ELi ettevõtted. Meie ei ole midagi tahtlikult teinud,” rääkis Lepp. Ta lisas, et veebruaris ja märtsis võttis Läti VTA nende firma toodangust proove ja need näitasid, et hobuseliha neis ei kasutatud. Osa proove, mis võeti valmistoodangust ja külmutatud lihast, on tema sõnul alles analüüsimisel.

LeroiFoodOstab Läti ettevõttest Kursu Zeme liha-ja kalakonserve. LeroiFood asutati 2012 aprill, aadress on Rotermanni 5/Roseni 10-76. Ettevõtte tegevusalaks on äriregistri järgi programmeerimine. Kontaktiks on märgitud e-post [email protected]. Firma omanik ja juhatuse liige on Ukrainas elav Kanstantsin Kalendo. Menetlustoiminguteks kättesaadav isik aga valmisfirmade äriga tegelenud Hardi Reiter, kellega on seotud üle poolesaja firma.

LeroiFood laduAsub veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel Maardus Lao 4. VTA tegi LeroiFoodile ettekirjutuse, kuna firmal puudusid registreeringud ja load, et tegutseda toidukäitlejana. LeroiFood müüb osa kaubast edasi Green Cateringile ja osa Naturline OÜ-le.

Green CateringOsa konservidest läks  firmale Green Catering, mis asutati 2009. a, aadress on äriregistris Kopli 28–19. Omanik on Ruslan Prosjanik. Firma telefoninumber enam ei toimi ja Prosjanikuga ei õnnestunud Äripäeval kontakti saada. Kuni eelmise aasta suveni tegeles ettevõte kala- ja vähilaadsete toodete, edaspidi liha-ja lihatoodete hulgimüügiga.201o. aastal oli müügitulu 907 580 ja kasum 320 eurot. 2011. aastal oli müügitulu 1,4 miljonit ja kasum üle 1100 euro. Töötajaid oli 2.

Naturline OÜOsa konservidest läks firmale Naturline, mis müüb need Maximale. Ettevõtte aadressiks on märgitud samuti Kopli 28–19. Ettevõte on asutatud 2012. aasta mais. Kuni veebruari lõpuni oli omanik Leonids Melnicuks, nüüd Yulia Kasemaa. Juhatuse liige on Melnicuks.

Maxima EestiVäidab, et ostis kauba Green Cateringilt. Maxima ei avalda, kas nende tarnija on olnud ka Naturline, kuid VTA kinnitusel müüs ka Naturline OÜ osa kaupa Maximale.VTA andmetel ostis LeroiFood Läti tootjalt hobuselihakahtlusega hautatud veiselihakonserve “Nostalgia” 9408 tükki ja “Sõjaline kvaliteet” 8010 tükki.

 

Lihaäris tegutseb erinevaid pisifirmasid

Liha ja lihatoodete hulgimüügiga tegeleb Eestis mitu pisifirmat. Mõni näide sellistest ettevõtetest. Andmed pärinevad äriregistrist.

OÜ WoodgreatAsutatud 2008. aasta lõpus. Töötajaid ei olnud, firma tegutseb aadressil Sillamäe, Kesk 14–14. Ettevõtte asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed on Andrey Zhebrovskiy ja Venemaal elav Roman Zhebrovskiy.

Foxerden OÜAsutatud 2009. aasta alguses. Töötajaid ei olnud, tegutseb aadressil Tallinn, Jõe 2. Asutajaks Katrin Siska, vahepeal oli omanik ja juhatuse liige Lätis elav Ralfs Sarkans, praegu on osanik ja juhatuse liige Lätis elav Jurijs Jakimovs.

BaltMeat Trade OÜAsutas 2012. aasta kevadel Venemaal elav Anton Pavlov. Pavlov on ka juhatuse liige, menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik on Jelena Ivanova. Ettevõte on oma aadressiks märkinud Tallinn, Punane 18, kabinet 404.

Estprod Group OÜAsutatud 2009. aasta lõpus, varemalt tegutses usaldusühinguna. Töötajaid on üks, firma tegutseb aadressil Talllinn, Sõpruse pst 208–66. Omanik ja juhatuse liige on Kirill Jartsev.

OÜ UpstronAsutatud 2009. aasta märtsis. Varasemad nimed olid UÜ Forestlake Invest ja OÜ Forestlake Invest, alates 2010. aasta algusest on firma nimeks Upstron. Ettevõte on aadressiks märkinud Tartu, Pärna 10–84. Töötajaid oli üks. Osanikud on Venemaal elavad Paavo Ulmanis ja Evgenii Shipov. Mõlemad on kuulunud ka ettevõtte juhatusse, lisaks neile on juhatuse liikmeteks Jaan Tiit ja Niina Tiit.

Salix Partner OÜAsutas 2012. aasta augustis Andrei Jakovlev, kes on ka firma ainuosanik ja juhatuse liige. Ettevõttes on üks töötaja ning see tegutseb aadressil Tallinn, Õismäe tee 34–64.

Market Trader OÜAsutatud 2008. aasta veebruaris. Ettevõtte osanik ja juhatuse liige on Lätis elav Alek­sejs Tomilovs. Töötajaid on üks, ettevõte tegutseb aadressil Tallinn, Väike-Ameerika 19.

NORINtrade OÜAsutasid 2004. aasta juunis Getrudis Išganaitise ja Ilja Goor. Alates 2010. aasta algusest oli ettevõtte osanik ja juhatuse liige Išganaitis. Sellest ajast on ka põhitegevuseks liha ja lihatoodete hulgimüük. Ettevõte tegutseb aadressil Talllinn, Liikuri 8a–138 ja firmal on üks töötaja.

OÜ StenvaksAsutas 1998. aasta juulis Külli Niinoja. Praegune omanik ja juhatuse liige on Anne Savtšenko. Ettevõttes on kaks töötajat ja see tegutseb aadressil Tallinn, Punane 21–249.

OÜ PilardAsutasid 2002. aasta aprillis Eduard Jevstafjevi ja Natalja Jevstafjeva. Viimane on praegu ettevõtte osanik ning juhatuse liige. Töötajaid on firmal üks, tegutsetakse aadressil Tallinn, Läänemere tee 24–22.

OÜ SalderenAsutas 1998. aasta novembris Annely Paaps. Ettevõtte omanikuks on Joonas Kordmaa, kes on koos Toomas Kordmaaga ka juhatuses. Töötajaid on firmal üks, tegutsetakse aadressil Tallinn, Soo 13–7.

 

Veterinaar- ja toiduamet (VTA)

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev asutus, mis korraldab veterinaariat, toidu- ning söödaohutust, turukorraldust, loomakaitset ja põllumajandusloomade aretust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ja teeb nende nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet.VTA tegevuse laiemaks eesmärgiks on tagada tarbijaskonnale ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidutoorme ja toidu tootmine. Hoida ära ja likvideerida loomade nakkushaigusi. Kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest, kaitstes samas loomi nende tervist ja heaolu ohustada võiva inimesepoolse tegevuse või tegevusetuse eest. Samuti on eesmärgiks tagada põllumajandusloomade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus.VTA struktuuris on keskasutus ja 15 kohalikku veterinaarkeskust. Kui keskasutuse peamiseks ülesandeks on veterinaar- ja toidukontrollialase ning põllumajandusloomade aretuse seadusest tuleneva järelvalvetegevuse koordineerimine, siis kohalikud asutused teevad järelevalvet.Kokku on VTAs 356 töötajat, nendest 85 töötab keskasutuses ja 243 maakondlikes veterinaarkeskustes ning 28 piiripunktides. Neile lisandub 140 volitatud ja tegevusluba omavat veterinaararsti.VTA kauplemise ning impordi ja ekspordi osakond on moodustatud järelevalve tegemiseks veterinaar-, toidu-ja sööda kontrolli alla kuuluvate kaupade sisse- ja väljaveol.Osakond teeb järelevalvet kolmandatest riikidest pärinevate loomset päritolu toodete ning loomade importimisel (ka transiidil), ekspordil ja liikmesriikidevahelisel kauplemisel, et tõkestada loomataudide levikut ning kehtivatele nõuetele mittevastavate kaupade sattumist Eestisse, teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja ekspordi korral ka kolmandatesse riikidesse.