Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa firmad jätkavad Eestisse investeerimist

    94% Eestisse investeerinud Saksa ettevõtjatest oma otsust ei kahetse ning teeks seda jälle, kui tuleks uuesti otsustada, näitab Saksa-Balti Kaubanduskoja järjekordne ringküsitlus kõigis kolmes Balti riigis tegutsevate ettevõtjate seas.

    Kolmandik Eestis küsitletud Saksa ettevõtjatest plaanib tänavu töötajaid juurde palgata ning investeerida.
    Kokku vastas küsitlusele 104 ettevõtet, neist 36 Eestist.
    Kõigis kolmes Balti riigis asetavad Saksa ettevõtjad asukohariigi plusse hinnates esikohale kuulumise Euroopa Liitu. Tähtsuselt järgmisel kohal on Eesti puhul maksusüsteem ja haldus, õiguskaitse ning poliitiline ja sotsiaalne stabiilsus. Läti puhul asetub teisele kohale tööjõukulu, Leedus töötajate kvalifikatsioon.
    Suurimaks probleemiks on Saksa ettevõtjatele Eestis spetsialistide raske kättesaadavus ning kutseharidussüsteemi vähene võimekus valmistada ette vajalike oskustega töötajaid. Kõige väiksem on spetsialistide probleem Balti riikidest Leedus, kus Saksa firmade jaoks on suuremaks probleemiks korruptsioon ning löögile pääsemine avalikel hangetel.
    Hangetel osalemine on probleemide pingereas kõrgel kohal ka Lätis. Võrreldava kaaluga probleemiks hindavad Saksa ettevõtjad Lätis ka maksusüsteemi ning avaliku halduse ja kutseharidussüsteemi kvaliteedi. Võitlus korruptsiooniga saab ettevõtjatelt varasemate aastatega võrreldes juba parema hinde.
    Maksukoormuse osas saab kolme riigi võrdluses Saksa ettevõtjatelt parima hinnangu Eesti ja madalaima Leedu. Ka maksumoraal on kõrgeim Eestis.
    Palgatõusu prognoosides rehkendavad Saksa ettevõtjad Eestis tänavu 4%-15%-se tööjõukulude tõusuga, andes keskmiseks 6,3%. Lätis ja Leedus oodatakse tööjõukulude kasvu keskmiselt 7,8%.
    Hinnates Eesti majanduse olukorda ei öelnud ükski küsitletud Saksa firmadest, et olukord on halb. Enim tuli selliseid vastuseid (13%) Läti kohta. Eesti majanduse olukorraga on kaks kolmandikku vastanuist rahul ja üks kolmandik hindab selle heaks. Lätis ja Leedus hindas majanduse olukorra heaks vastavalt 11% ja 26% vastanuist. Oma ettevõtlusvaldkonnas on Saksa ettevõtjad arenguväljavaadete osas kõige optimistlikumad Leedus. Eestis on varasemaga võrreldes pigem lisandunud neid, kes prognoosivad kehvemaid arenguid. Sama kajastub hinnangus oma ettevõtte majandusväljavaadetele.
    Lisateemana küsitles koda Saksa ettevõtjaid ka euro kasutuselevõtu mõjude kohta nende äritegevusele. Reaalne kogemus on olemas seni vaid Eestis ning 86% ettevõtjatest vastas, et mõju oli positiivne. Eriti hindasid ettevõtjad hindade läbipaistvaks ja võrreldavaks muutumist ning administratiivse poole lihtsustumist, samuti tehingukulude vähenemist ning valuutariski kadumist.
    91% toetab euro kasutuselevõttu ka Lätis ja Leedus. Kõige olulisemaks teguriks, miks eurole üleminek hea on, peavad ettevõtjad vääringuriskide äralangemist.
    Samaaegselt Balti riikidega viidi sarnane küsitlus läbi ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades tegutsevate Saksa ettevõtjate hulgas. Atraktiivsuselt asetuvad Balti riigid piirkonnas tegutsevate Saksa ettevõtjate silmis kolmandale kohale, jäädes alla Saksamaa lähematele riikidele Poolale ja Tšehhile.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.