Džinnita džinn - maksujokk

Eesti õlletootjad kavaldavad nii tarbija kui ka riigiga - nad müüvad puuviljaveinist tehtud märjukest džinnikokteili pähe, makstes seejuures 2,5 korda vähem aktsiisi kui näiteks Soome konkurent, kes kasutab kokteilis tõepoolest ainult džinni. Põhjus on meie aktsiisikorras, mis maksustab kääritatud alkoholi oluliselt madalamalt kui kange alkoholi, olenemata konkreetsest tootest.

Poodides alkoholiriiulil seisab rivi helesiniseid purke, kõik äravahetamiseni sarnased, erinedes üksteisest vaid kujunduslike detailide poolest. Rahvas teab neid jooke džinn long drinkidena. Kui paljud teavad aga seda, et kadakamarjast džinni sisaldavad reaalsuses vaid üksikud neist purkidest ja mitte Eesti tootjate purgid?

Vaatame asja lähemalt. Soome tootja Hartwall müüb Eestis oma long drinke nimega OriGINal. Alkoholist sisaldab jook džinni, nagu viitab ka purgil olev nimi. Hartwalli purkidega samas rivis on Eesti õlletootjate Saku ja A. Le Coqi long dringid nimedega GN ja G:N. Viide džinnile on ka siin ilmne, kuid need purgid džinni ei sisalda. Soome tootja Sinebrychoff on leidnud kuldse kesktee ehk kasutab oma long drinkides küll džinni, aga lisaks džinnile ka kääritatud alkoholi, nii et aktsiis kujuneb selle viimase, odavamalt maksustatud kääritatud alkoholi järgi.

"On muidugi kahju, et sama alkoholisisaldusega jooke ei kohelda aktsiisi osas võrdselt," sõnab Soome alkoholitootja Hartwall Ltd juriidiliste ja ärisuhete juht Pekka Lindroos.

Küsimusi tekitab ka džinnile viitavate tähekombinatsioonide "GN" ja "G:N" kasutamine Eesti tootjate poolt, kuna nende long dringid džinni ei sisalda. Veterinaar- ja toiduameti alkoholi büroo peaspetsialisti Kaire Ivaski sõnul on piiritusjookide nimetusi keelatud kasutada liitnimetustes või vihjata neile toiduainete esitlemisel, kui asjaomase toote alkohol ei ole pärit ainult märgitud piiritusjoogist. Sõna "gin" tootjad küll seadusekuulekalt ei kasuta, kuid tarbija saab siiski kätte vihje džinnile.