Börsifirmade juhtide palk 2012. Enamik juhte sai palgalisa

Vink: kui on tulemus, võib saada tulemustasu

Ehitusfirma Nordecon juhtkonna mulluse ligi 100protsendise teenistuse kasvu taga on tulemustasu, mis andis nende sissetulekust ligi 45 protsenti.Küsimustele vastab Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Eesti börsiettevõtetest kasvasid Nordeconi palgad mullu kõige rohkem. Kas selle taga on tulemustasud? Jah, seal on sees tulemustasud 2012. aastal tehtud töö eest.

Kas 2011. aastal tegite halvemini oma tööd, miks siis tulemustasu ei saanud? Juhatus ei saanud 2011. aastal tulemustasu, 2012. aastal sai. Lihtsalt öeldes oli nii, et 2011. aastal oli ettevõtte kahjumis ja siis ei olnud põhjust juhatusele tulemus­tasu maksta. 2012. aastal ettevõte täitis ja ületas juhatusele seatud eesmärke ja seetõttu maksti tulemustasu.

Ligi poole Nordeconi juhtide teenistusest andis mullu tulemustasu. Tulemustasuta ulatuks teenistuse tõus 20 protsendini. Kas see vastab tõele? Palgatõusu sellisel kujul ei ole kindlasti olnud. Minu palk jäi eelmisel aastal 2011. aastaga võrreldes muutumatuks. Juhatuse liikmete kuutasu vead võivad tulla seetõttu, et aastal 2011 oli meil neli juhatuse liiget. Aastal 2012 aprillis üks inimene lahkus ning järele jäi kolm juhatuse liiget. Juhatuse liige sai nii palka kui ka tulemustasu proportsionaalselt teenistuses oldud aja eest.

Kas kõik juhatuse liikmed said võrdselt tulemustasu? Juhatuse liikme tulemustasusüsteem on põhimõtteliselt sarnane. See erineb mõnevõrra teenistustasust, mis on meil erinevad.

Kuidas on selle aastaga, millised on eesmärgid ja kas tulemustasu on ette nähtud? Nordeconis on süsteem väga lihtne. Kui on tulemus, on võimalik saada ka tulemustasu. Seda saab nõukogu kinnitada aasta lõpus, kui võrdleb saavutatut eesmärgiga. Juhatus ja töötajad pingutavad selle nimel, et eesmärgid täita. Kas see õnnestub, sellest saab rääkida järgmisel aastal, kui numbrid on koos.

Kuidas on palgatõusuga, kas on selleks aastaks ette näha? Neid küsimusi arutatakse ja otsuseid võetakse vastu jooksvalt, täpselt samamoodi nagu töötajate puhul. Kui on põhjendatud ja kui nõukogu peab seda vajalikuks, siis samamoodi nagu tavalises turuolukorras on töötajate puhul palgamuutused võimalikud. Mingisugust erilisust tavatöötajaga võrreldes ei ole.

Palkade teema on tabu – ettevõtted ei taha sellest rääkida ning on tagasihoidlikud. Miks ka börsiettevõtted on samamoodi tagasihoidlikud?  Põhjused on üsna sarnased: kas ja milleks peaks rääkima täpselt töötasudest, kui see on börsiettevõtete puhul piisavalt hästi kirjeldatud aastaaruannetes. Kui natukene tahta, siis tegelikult on sealt võimalik paljugi välja tuua. Vähemalt Nordecon on üsna piisavalt kirjeldanud juhatuse ja nõukogu liikmete teenistustasusid. Sealt saab selle välja võtta, kellel on eraldi huvi.

Kas Teil on olnud huvi vaadata teiste börsiettevõtete juhtide palku? Ei ole.

Avalikustame Äripäevas börsiettevõtete juhtide keskmised palgad, kus saate näha teiste palku. Millist infot Te sealt saate? Mina ei saa sealt mitte mingisugust infot. Eelkõige on see konkreetse ettevõtte ja konkreetse juhatuse liikme vaheline küsimus ja kokkulepe. Kõrvalised osapooled ei tea, mida see kokkulepe vastutuse, kohustuste ja kõige muu kohta sisaldab. Need numbrid ei ole kunagi võrreldavad, sest sõltuvad konkreetsetest asjaoludest. Kellelgi on see ainult teenistustasu, kellelgi on kombinatsioon palgast ja tulemustasust. Kui keegi tahab neid vaadata, siis see on minu arvates puhas uudishimu, muud ei midagi.

30. aprillil ilmus Äripäeval tippjuhtide ja ettevõtete palga TOP. Kuidas suhtute sellistesse edetabelitesse? Neutraalselt. Kui neid edetabeleid tehakse, ju on turul nõudlust ning ajakirjanikud peavad seda vajalikuks. Kui natukene irriteerida, siis kogu palgajuttude teemal oleks väga tänuväärne, kui Äripäev kirjutaks ja kõik ajakirjanikud näitaksid, kui palju teenivad peatoimetajad, arvamustoimetajad ja kuidas nemad suhtuvad oma palga avalikustamisse.

Väikeinvestor: börsifirmade juhid teenivad Eestis vähe

Mikk Talpsepp leiab, et börsifirmade juhtide palgast olulisem on vaadata juhtide palga suhet ettevõtte kasumisse. Mõistuse piires osaluse jagamist firma juhile ta pooldab.Küsimustele vastab väikeinvestor Mikk Talpsepp.

Kas noteeritud äriühingute juhtorganite tasud võiksid olla avalikud, personaalselt välja toodud? Miks? Võiksid küll, kuid siin on ka kadeduse aspekt, ning Eesti puhul on enamikus börsiettevõtetes on juhid isikud, kel on suur osalus, seega ei ole palganumbrid Eestis niivõrd olulised, sest suuromanikel pole otstarvet maksta iseendale suurt palka.Tallinna börsil on ka ettevõtteid, kus ettevõtte juht ei ole ise suuromanik, nagu näiteks Tallinna Kaubamaja puhul. Kuna mu hinnangul on Kaubamaja laias laastus juhitud väga edukalt, siis aktsionärina ei ole mu jaoks probleem, kui juhi palk on vanas rahast mõõdetult mõni miljon aastas.Samas ei pea ma nii heaks käitumiseks olukordi, kus kahjumit teenivate firmade juhid teevad endale motivatsioonipakette, mille käigus saadakse mitu protsenti ettevõtte osalusest. Mida selline info annab ja näitab? Palganumbrite üksinda vaatamine ei anna midagi, oluline on vaadata, kas tasustamiseks on ka osaluse jaotamine. Eesti tingimustes ei ole börsifirmade juhtide suured palgad probleem, sest börsifirmade juhtide palk on Eestis suhteliselt madal, kuna juhid on enamasti suuromanikud.

Täna avalikustame börsiettevõtete juhtide keskmised palgad. Millist infot saate sealt ja mida nende numbrite juures vaatate? Kuni Eestis ei ole hakatud tegema imeprogramme juhtidele suurte osaluste jaotamiseks, nii kaua ei pea ma palgatemaatikat oluliseks.Mõni börsifirma juht on tegelikult teeninud ära rohkem, kui reaalne palk on. Investorina on olulisem, et ettevõte oleks juhitud hästi. Palk tõuseks probleemiks siis, kui juhtide palk koos lisatasude ja osaluste jagamisega hakkaks ületama näiteks 5, 10 või 20% ettevõtte aastasest kasumist.Samas toetan ma väikse osaluse jagamist ettevõtte juhile lisaks palgale, kuid see võiks jääda mõistuse piiridesse. Pikaajaliselt jätkusuutlik oleks jagada aastas umbes pool protsenti ettevõtte osalusest, kuid oluline on, et see tava oleks sellisel juhul arusaadav.

Järelevalve: rohkem infot

Börsifirmade kohatine osalise info jagamine muudab investoritele pildi börsifirmade juhtimisest katkendlikuks, leiab finantsinspektsioon.See puudutab ka palgainfot.“Asjakohane on loobuda halvas mõttes formaalsest suhtumisest ning anda suur- ja väikeinvestoritele ühetaoliselt veelgi sisukamat ning täpsemat juhtimisalast infot. Näiteks ollakse tõrksad juhtide töö tasustamise detailide avaldamisel. Samuti tuleb vältida olukorda, kus suur­investorid on võrreldes väikeinvestoritega ettevõtte käekäigust oluliselt paremini informeeritud,” ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler.Juhtkonna palkade avalikustamine on samm ettevõtete tegevuse läbipaistvamaks muutmisel ja on seega investori ja avalikkuse seisukohast vaadatuna tervitatav, leiab ka Nasdaq OMX Tallinna värske juht Rauno Klettenberg.“Mida rohkem infot ettevõtte kohta on, seda parem,” sõnas ta.

Avaldamata jätmist ei põhjendata piisavalt. Teisalt on Klettenbergi sõnul börsiettevõtete majandusaruannetes kirjas info ettevõtte juhtkonnale makstud kogutasu ning juhtkonna liikmete arvu kohta, mis tähendab, et börsiettevõtete juhtkondade tasude üldine tase on huvitatutele tegelikult igal juhul teada.Finantsinspektsioon analüüsis emitentide 2010. ja 2011. majandusaasta aruandeid ja leidis, et aruanded on hea ühingujuhtimise tava (börsifirmale järgimiseks mõeldud soovituste kogum) järgi koostatud rahuldavalt.Samas leidis finantsinspektsioon jätkuvalt, et börsiettevõtted saaksid investorite huvides aktsionäridele täielikumat informatsiooni pakkuda.Näiteks leidis järelevalve, et firmade komme tuua välja tippjuhtkonna – juhatus ja nõukogu koos – koondtasu ei taga selget ning läbipaistvat arusaamist firmade töötasustamispoliitikast.Finantsinspektsiooni andmeil tuleb Euroopa Komisjon sel aastal tõenäoliselt välja ettepanekutega, et börsifirmad peavad oma aruandlust läbipaistvamaks muutma.

 

Tallinki juhtide tasud teistest mäekõrguselt üle

Tallink Grupp 26 042Enn Pant, Andres Hunt, Lembit Kitter, Janek Stalmeister, Peter Roose (al 08.2012), Kadri Land (al 11.2012).Juhatus täienes aastaga müügi- ja turundusdirektor Roose ning Tallink Silja AB tegevjuhi Landiga.

Silvano FG 15 000 (hinnanguline)Märt Meerits, Aleksei Kadõrko (al 07.2012), W.Alexander Frisenberg 07.–11.2012).Juhatuse liikmete töötasu ulatus 576 000 euroni, mis teeb keskmiseks tasuks 26 667 eurot kuus. Tõenäoliselt maksti mingit suurt hüvitist veidi enam kui neli kuud tööl olnud kommertsdirektor Frisenbergile.

Harju Elekter 11 655Andres Allikmäe. Palgahüpe võib olla tehniline, kuna 2012 oli esimene aasta, mil Allikmäe oli ainsana terve aasta juhatuses.

Pro Kapital 10 000 (hinnanguline)Allan Remmelkoor, Paulo Vittorio Michelozzi.Aastaga maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele 851 000 eurot. Börsiprospekt teavitab, et tegemist oli kõigile grupi ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasuga ehk tasu saajate ring võib olla lai.

Nordecon 9769Jaano Vink, Avo Ambur, Marko Raudsik (kuni 30.04.2012), Erkki Suurorg.Maksti 200 000 eurot tulemustasu, mis tingis teenistuse kasvu.

Olympic EG 8000 (hinnanguline)Madis Jääger, Meelis Pielberg.Kõigi 20 kontserni kuuluva ettevõtte juhatuse liikmetele arvestati eelmise aasta eest hüvitisi 596 200 eurot.

Arco Vara 7506Lembit Tampere (kuni 22.10.2012), Tarmo Sild (al 22.10.2012). Tampere töötasu langes aastaga märgatavalt ja tõenäoliselt ei makstud talle lahkumise eest kompensatsiooni.

Ekspress Grupp 6000 (hinnanguline)Gunnar Kobin, Andre Veskimeister, Pirje Raidma, Madis Tapupere.Grupiettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmete tasu oli 1,23 miljonit eurot. Samas ema- ning tütar- ja sidusfirmade nõukogu liikmetele tasu ei määratud. Tippjuhtide koondtöötasu kasvas 14%.

Tallinna Kaubamaja 5827Raul Puusepp.

Merko Ehitus 5827Andres Trink, Viktor Mõisja, Alar Lagus (kuni 09.2012).Juhatuse liikmete arv vähenes aastaga kuuelt kolmele ning septembris kahele.

Tallinna Vesi 5758Ian Plenderleith, Robert Thomas Yuille (kuni 02.2012), Siiri Lahe (kuni 11.2012), Leho Võrk ja Ilona Nurmela (al 02.2012), Riina Käi, Aleksandr Timofejev (al 11.2012).Juhatus pöörati peaaegu täielikult ringi. Lisaks lahkub Võrk ametist 31.05.2013. Kahele lahkunud juhatajale maksti kompensatsiooni 45 000 eurot.

Skano 5000 (hinnanguline)Andres Kivistik, Einar Pähkel.Konsolideerimisgrupi juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti mullu 225 000 eurot.

Baltika Grupp 4992Meelis Milder, Maigi Pärnik-Pernik, Andrew J. D. Paterson, Maire Milder, Kati Kusmin (al 10.12).

Premia Foods 4333Kuldar Leis, Silver Kaur, Katre Kõvask.

Järvevana 3167Toomas Annus.

Trigon 0Aivar Kempi.Juhatuse ja nõukogu liikmetele töötasu ei makstud.

 

Tallink ka numbritelt teistest kaks korda suurem

majandustulemused 2012, mln eurodes

käiveTallink Grupp 944Tallinna Kaubamaja 467,8Merko Ehitus 249,13Nordecon 159,61Olympic EG 125,48Silvano FG 123,52Premia Foods 86,38Ekspress Grupp 59,71Baltika Grupp 56,33Tallinna Vesi 52,92Harju Elekter 52,8Arco Vara 20,73Skano 19,08Pro Kapital 16,08Trigon 0,02Järvevana 0

kasumTallink Grupp 56,3Olympic EG 26,1Tallinna Vesi 22,6Tallinna Kaubamaja 20,87Silvano FG 16,09Merko Ehitus 7,61Harju Elekter 3,6Ekspress Grupp 2,53Nordecon 1,93Baltika Grupp 0,81Premia Foods 0,09Trigon 0,02Järvevana -0,02Skano -0,2Pro Kapital -5,87Arco Vara -18,03

 

Suurimad võitjad Nordeconi juhid, enim kaotas Arco juht

2012. aasta tasu muutus võrreldes 2011. aastaga, protsentidesEttevõtete puhul, kus juhtide palk on hinnanguline, on ka muutus hinnanguline

TõusisNordecon 97Silvano FG 50Harju Elekter 44Tallinna Kaubamaja 33Merko Ehitus 31Ekspress Grupp 20Tallink Grupp 19Olympic EG 14

Jäi samaksSkano 0Järvevana 0Trigon 0Pro Kapital 0

LangesBaltika Grupp -5Tallinna Vesi -16Premia Foods -19Arco Vara -37

 

Juhatuse tasu avalikustamine ei saa olla kahjulik

Tarmo Sild, Arco Vara ASi juhataja Arco Vara soovib olla tegevuses avatud ja läbipaistev. Seetõttu avaldame ka juhatusele makstud tasud. Aktsionäridel võimaldab see hinnata juhtimiskulude suurust, võrreldes muude kuludega, või juhtimiskulude ja ettevõtte tulude vahelist suhet.Ma ei näe, et selle info avalikustamine võimaldaks seda kuidagi ettevõtte kahjuks ära kasutada.Palgaedetabeleid ma ei oota. Need paraku ei aita lahendada tulevaid probleeme ega järgmise aasta väljakutseid. Tulu tekib tööst.Hea juht on ettevõtlik juht. Ettevõtlik juht osaleb enne­kõike teenitud tulu jagamises, mitte fikseeritud igakuise kulu tekitamises.

Muu Euroopaga võrreldes ei jäta mingit muljet

Andres Allikmäe, Harju Elekter ASi juhatuse esimees Minu palk ei ole tõusnud 44%. Ma ei oska kommenteerida, miks majandusaasta aruande järgi see nii on. Seal võib olla see, et nõukogu ja juhatuse liikmete tasud on koos. Ma ei tahaks päris numbrit ka öelda. Võrreldes 2011. aastaga jäi minu palk suhteliselt samaks. Palgast ei ole mõtet rääkida, sest seda ilmselt tõlgendatakse valesti ja sellest tuleb pigem pahandust.Kui Euroopa Komisjon otsustab, et börsiettevõtete palgad peaksid olema avalikud, siis on käsk vanem kui meie. Kui kästakse, siis tuleb seda teha. Tõenäoliselt ei leidu Eesti börsiettevõtete juhtide seas kedagi, kelle palk Euroopa börsiettevõtete juhtide palkade kõrval mingisuguse mulje jätab.

 

Tervishoiuäri juhtidel suurimad palgad

Enim teenivad börsifirmade juhid maailmas, tegevusala ja aastapalk, mln eurot

1.  John H Hammergren 99,7McKesson, tervishoid

2. Ralph Lauren 50,7Ralph Lauren, mood

3. Michael D Fascitelli 48,9Vornado Realty, kinnisvarainvesteeringud

4. Richard D Kinder 46,3Kinder Morgan, energeetika

5. David M Cote 42,4Honeywell, elektroonika

6. George Paz 39,2Express Scripts, ravimid

7. Jeffery H Boyd 38,1Priceline.com, turism

8. Stephen J Hemsley 37,1UnitedHealth Group, tervishoid

9. Clarence P Cazalot Jr 33,2Marathon Oil, nafta- ja gaasitööstus

10. John C Martin 32,8Gilead Sciences, bioravimid

 

www.fi.ee/public/borsiulevaade_2013.pdfFinantsinspektsiooni analüüs, kuidas börsifirmad saaksid investorite huvides enam infot jagada.