Lõpp: Gild Arbitrage likvideeritakse

Praegu ootab fond likvideerimiseks luba finantsinspektsioonilt. Kes aga fondi likvideerima hakkab, pole veel selge. Nimelt kannustas Gild Arbitrage’i  juhtum finantsinspektsiooni taotlema seadusemuudatust, mis reguleeriks, kes saab fondi likvideerida, kui fondivalitseja tegevuse lõpetab. Inspektsiooni ettepanekul võetigi aprillis vastu seadusemuudatus, mille järgi saab kinnise fondi likvideerida isik, kelle nimetab fondi üldkoosolek. Vastav muudatus jõustub 25. mail ehk ülehomme.

6. mail rahuldas Harju maakohus Gild Arbitrage’i fondivalitseja ASi GA Fund Management esitatud pankrotiavalduse. Võlausaldajad kogunevad esimesele üldkoosolekule juuni alguses.

Võlausaldajad nurisesid. Põhjus, miks ligi paarkümmend aastat finantsvaldkonnas tegutsenud Tõnu Peki juhitav ja tema osalusega GA Fund Management pidi kohtule pankrotiavalduse esitama, seisneb Äripäeva andmetel selles, et Peki tööga ei olnud rahul fondi suuremate võlausaldajate esindajatest ja paarist fondiga mitteseotud spetsialistist koosnev investeerimiskomitee. Fondivalitsejal sai komitee toetuseta raha otsa ning enam ei täidetud kohustuslikku omavahendite nõuet. Lahkhelisid kinnitas ka üks komitee liikmetest, ärimees Marcel Vichmann, kelle sõnul pidas fondivalitseja fondi varadega tegelemist äriks ehk võimalikult suure kasumi teenimise kohaks, samas kui võlausaldajad soovisid oma raha tagasi saada. “Meie ei tahtnud võimaldada fondivalitsejal fondi varanatukese peal lõõgastumisega ebamõistlikult suurt tulu teenida. Samas oleks fond maksejõuetu olenemata võlausaldajate ja fondivalitseja erimeelsustest,” rääkis Vichmann.

Vichmann näeb tekkinud olukorras süüd ka finantsinspektsioonil. “Kehtiva seaduse järgi on nii, et kui fond on maksejõuetu, siis nõuded fondi vastu saab pöörata fondivalitseja vastu. Finantsinspektsioon on aga meile võimaldanud sellise fondivalitseja teenuseid, kel pole mingit vara, seega ka mitte mingisugust vastutust,” nentis Vichmann. Tema sõnul võiksid Gild Arbitrage’i võlausaldajad ja osakuomanikud vaadata küsivama pilguga otsa finantsinspektsioonile, kelle valvsa järelevalve all sai antud konkreetsetele inimestele heakskiit raha paigutamise otsuste tegemiseks. “Võib-olla on ka finantsinspektsioonil oma süü ja rahaline vastutus tekkinud olukorras,” teatas ta.

Fondivalitsejal ei pea seaduse kohaselt olema vara fondi või fondide kõigi kohustuste katteks, selgitas seepeale finantsinspektsioon.

Kolmest miljonist ilma. Gild Arbitrage’i osakutesse umbes kolm miljonit eurot investeerinud ettevõtja Erko Kundla nentis, et jääb osakutesse paigutatud rahast ilma. “Sai loll investeering tehtud ja liiga palju usaldatud neid inimesi, kes kunagi oskasid head raha teha, aga kes kriisi ajal enam välja ei ujunud,” sõnas ta. Kui fondi osakuomanikud jäävad kogu oma investeeritud rahast ilma, siis võlausaldajatel läheb veidi paremini. Vichmanni sõnul on umbes pool võlausaldajate algsest 22 miljoni eurosest investeeringust tagasi saadud, kuid teise poole suhtes on ta pessimistlik, rääkimata intressidest ja viivistest, millega koos võlgneb fond võlausaldajatele praegu umbes 25 miljonit eurot.

GA Fund Managementi pankrotihaldur on Oliver Ennok, kellelt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Fondi varade hulgas on Äripäeva andmetel endiselt Armeenia kaevanduslitsentsid, mida võib pidada ka fondi suurimaks ebaõnnestumiseks. Armeenia investeering moodustas umbes kolmandiku fondi mahust, kuid nüüd ei looda investorid sealt enam suurt midagi tagasi saada.

Pankrotistunud GA Fund Managementi juhatuse liige ja üks omanikest Tõnu Pekk, kes riskifondi kriisi ajal Gildilt üle võttis, viibis eile välismaal ega jõudnud õhtuks Äripäeva küsimustele vastata. Praeguseks hingusele läinud Gildi investeerimispanga asutajad eesotsas Rain Tammega vaatavad fondi tegemisi juba pikemat aega kõrvalt, olgugi et just nemad meelitasid riskifondi investorid ja tegid ka kõik investeeringud.

 

Gild Arbitrage

Eesti esimene aktsiaturgudest sõltumatu riskikapitalifond, mis 2008. aasta alguses sai esimeseks reguleeritud riskikapitalifondiks Eestis.Asutati 2001. aasta aprillis. Marcel Vichmann, Raivo Hein, Erko Kundla, Allan Martinson, Tiina Mõis, Tõnis Palts jpt prominentsed Eesti äritegelased on fondi võlausaldajate ja investorite hulgas. Kokku on kümneid miljoneid eurosid fondi investeerinud ligi 300 investorit, peamiselt Balti riikidest.Pakkus aastaid hiigeltootlust, kuid 2008. aastal alanud majanduskriis ja riskantsed investeeringud hävitasid osakuomanike raha.Suurim investeering, mis ulatus umbes kolmandikuni fondi mahust, tehti Armeenia väärismetallide kaevanduste uurimise litsentsidesse, millest pole lahti saadud siiani.Osakuomanikele sai saatuslikuks buumi ajal fondile võetud suur võimendus ehk laenuraha, kusjuures ka võlausaldajatel jääb osa raha tagasi saamata.Fondiga tegelesid aastaid investeerimispanga Gild Partners asutajad eesotsas Rain Tamme ja Tõnis Haaveliga, fondijuht oli Tõnno Vähk – nende juhtimisel tehti ka kõik investeeringud.Raskustes fondi juhtimise ja fondivalitseja võttis 2010–2011 üle Tõnu Pekk, kes juhtis fondi koos hiljem loodud järelevalvekomiteega kuni äsjase fondivalitseja pankrotistumiseni.