Kuidas investeerida Põhja-Koreasse?

Põhja-Korea majandus on üks maailma kõige tsentraliseeritumaid ning suletumaid. CIA World Factbooki andmetel seisab kommunistlik riik silmitsi “krooniliste majandusprobleemidega”. Raporti järgi on riigis siseinvesteeringute vähesuse tõttu puudus varuosadest ning tööstus on väga nõrk. Kuna Põhja-Koreas suunatakse ressursse vajaminevatest investeeringutest ja sisetarbimisest sõjatööstusesse, on kannatanud riigi majandus, rahva heaolu ning näljahädad pole seal võõras nähtus.

OECD andmetel ulatus 2011. aastal Põhja­Korea SKP elaniku kohta 1800 dollarini ning majanduskasvu numbriks prognoositi siis 0,8 protsenti,  ÜRO vastavad andmed olid 506 dollarit ning kasv -0,1%. Näiteks arenenud Lõuna-Koreas oli 2011. aastal SKP elaniku kohta 31 700 dollarit ning majanduskasv 3,6 protsenti. 2012. aastal olid numbrid vastavalt 32 400 dollarit ja 2 protsenti.  USA valitsuse andmetel elab Põhja-Koreas praegu 25 miljonit inimest.

Põhja-Korea pole teeninud hüüdnime “eraklik kuningriik” niisama. Neil arvatakse olevat palju loodusressursse, nagu kulda ja rauda. Kuid kommunistlik riik on näidanud vähest võimekust ja soovi oma majandust arendada. Välismaa ärimehed, kes üritavad Põhja-Koreas äri teha, seisavad silmitsi mitme riskiga – alates ebastabiilsest valuutast kuni varade konfiskeerimiseni. “Lepingutel pole seal erilist väärtust,” ütles USA välisministeeriumi esindaja Scott Snyder Wall Street Journalile. Vaatamata mitmele probleemile on investorid jätkanud proovimist.

Orascom Telecom Media & Technology Holding on üks väheseid (kui mitte ainus) börsifirmasid, mis Põhja-Koreaga äri ajab. Egiptuse kontsern pakub mobiiltelefoniteenust ühele miljonile põhjakorealasele. Täpselt pole teada, mis hinnaga seal mobiiltelefone müüakse ning kui palju üks kõneminut maksab. Kuid üks on kindel – välismaale helistada ei saa.

Võlakirjad. 1990ndatel emiteeris Prantsuse pank BNP Paribas võlakirju, kuhu oli kokku pakitud kaks aastakümmet varem Põhja-Koreale tehtud pangalaenud. Kuigi neid laene ei suudetud juba 1980ndatel tagasi maksta, tõusid võlakirjade hinnad parast Kim Jong Ili surma 13–15 dollarisendilt 14–18 dollarisendile. Kim Jong Uni võimule saamisega ärkas õhkõrn võimalus, et äkki suudetakse tulevikus kohustusi tagasi maksta.

Kinnisvara. Sajandivanune Saksa hotellifirma Kempinski Hotels, mis on tuntud oma luksuse poolest, teatas eelmisel aastal, et aitab juhtida Põhja-Korea Ryugyongi hotelli. Tegemist on rohkem kui 100korruselise hoonega, mille valmimiseks kulus üle 20 aasta. Rahvusvaheline meedia on selle ristinud juba maailma koledaimaks ehitiseks. Kuid aprilli alguses teatas Kempinski, et võtab pakkumise tagasi. Kempinski esindaja sõnul ei ole Põhja-Koreaga ühtegi lepingut sõlmitud, kuna turule sisenemine pole praegu võimalik.

Mündid. Staarinvestor Jim Rogers ostis eelmise aasta Singapuri mündimessil Põhja-Korea kullast mälestusmünte. Nagu võlakirjaomanikud, panustab ka Rogers sellele, et varem või hiljem võtab Põhja-Koreas võimu uus valitsus. “Siis tõuseb müntide hind,” ütles Rogers. Ka Eestis müüb Tavid Põhja-Korea münte ning huvi nende vastu on olnud suur. “Aastaid tagasi ostsime Berliini messil Põhja-Korea keskpanga firmalt 100  üheuntsist Põhja-Korea münti. Praegu on pakkuda üks münt,” ütles Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen.

Hiina. CIA andmetel moodustas 2011. aastal Hiina Põhja-Korea ekspordist 67,2% ning 61,6% impordist. Hiina ettevõtetest teevad Põhja-Koreaga äri väikesed ning vähetuntud firmad, mis on seotud Hiina valitsusega. Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi andmetel on Põhja-Koreaga seotud 300 Hiina firmat. Kuid neid kõiki iseloomustab erakordselt suur korruptsioon. Näiteks Hiina ettevõte Liaoning Xiyang Group, millel on rauamaagiprojekt Põhja-Koreas, süüdistas avalikult põhjakorealasi 30 miljoni dollari varguses.

Lõuna-Korea. Nagu Hiinal, on ka Lõuna­­-Koreal poliitilised põhjused, miks investeerida oma põhjanaabrisse. Kaesongi tööstuskompleksis on 120 Lõuna-Korea ettevõtet ning seal töötab üle 50 000 põhjakorealase, kes toodavad saapaid, käekelli ja teisi kaupu. Tööstuskompleksist saab tänu odavale tööjõule kasu nii Lõuna-Korea kui ka Põhja-Korea, kes saab vastu kõva valuutat.

Postmargid. Põhja-Korea on olnud üpris usin postmarkide tootja. Filatelistid on tihti otsinud “järgmist Hiinat” ehk riiki, kus majanduslik edu toob kollektsionääridele margi väärtuse suure tõusu.