Maksuametil jäi ettevõtte üleminek läbi surumata

Esmapilgul oli tegemist kahe firma sooritatud lihtsa tehinguga, kuid see tõi kaasa maksu- ja kriminaalmenetluse lahendid. Ekspertide hinnangul võivad lahendid luua pretsedendi või anda suunise olulise juhendmaterjali loomisele, mis aitaks ettevõtteid, kes sooritavad tehinguid kinnisvara ja kinnistutega.

2009. aastal ostis Aurincop OÜ firmalt OÜ Lindram Invest viimase ainsa vara, kinnistu Viimsis Tammneeme külas. Tehingu hind oli enam kui 12 miljonit krooni, sealhulgas käibemaks 2 050 000 krooni. 2009 aasta maksustamisperioodi lõpus soovis ettevõtte riigilt sisendkäibemaksu tagastust, mis päädis kinnistu omandanud Aurincop OÜ jaoks kriminaal- ja maksumenetlusega.

Haldur pidas tehingut teeselduks. Nimelt leidis maksuhaldur, et tehing oli näilik ning selle varjus toimus hoopis Lindram Invest OÜ üleminek, mitte aga kinnistu omandamine. Ettevõtte üleminekul ei teki käibemaksukohustust ega ka hilisemat käibemaksu tagastusnõuet. Seejuures lähevad tavaliselt ettevõtte ülemineku puhul ettevõtte ostjale kaasa ka müüja maksuvõlad. Madalamates kohtuotsustes on kirjas, et maksuhalduri hinnangul oli lepingute sõlmimise eesmärk Aurincop OÜ-le sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine.

Kui tavapäraselt maksab käibemaksu ostja müüjale ning müüja käibemaksu omakorda riigile, siis Lindram Invest OÜ deklareeris küll käibemaksu, ent seda riigile ei tasunud. Lindram Invest OÜ anti kohtu alla ka süüdistatuna kuriteole kaasaaitamises põhjendusega, et tehingu osapooled jätsid käibemaksu tasumise teadlikult maksejõuetu firma Lindram Investi kanda.

Kui õigusspetsialistid peavad kriminaalkolleegiumi  otsust võimaluseks riigi raha enam perspektiivitutele menetlustele mitte kulutada, siis maksuamet on arvamusel, et kriminaalmenetluste lõpetamisi see kaasa ei too, vaid annab hoopis tuge selliste juhtumitega edasi tegeleda.

Otsus toob selguse majja. Advokaadibüroo LAWIN vandeadvokaat ja maksuspetsialist Rait Kaarma, kes oli vaidlustes üks Aurincop OÜ esindajaid, ütles, et maksuhaldur on ettevõtte üleminekut kasutanud tihti õigustamatult ja ebaõiglaselt nn kurja karjatamise instrumendina. Kriminaal- ja halduskolleegiumi otsus annab tema sõnul nüüd parema selguse, kuidas teha vahet tavalisel kinnisasja  müügitehingul ja ettevõtte üleminekul ning seega võivad sellest lahendist võita nii need, kes alles plaanivad kinnisasjade tehinguid kui ka need, kellel on selleteemalisi tsiviil-, maksu- või kriminaalvaidlusi.

Kaarma hinnangul seadis riigikohus piirid maksuhaldurile ettevõtte ülemineku kontseptsiooni kasutamisel, mis kokkuvõttes on kasulik nii riigile kui ka ettevõtjatele. Küll aga rõhutas Kaarma, et tegelikult oleksid sellised vaidlused ärahoitavad täpsemate regulatsioonide kehtestamisega. Kuigi Eestit üldiselt ohustab ülereguleerimine, siis isikute põhiõigustes, sealhulgas maksuõiguses, valitseb Eestis pigem alaregulatsioon. Võib isegi väita, et seadusandja on oma töö riigikohtule delegeerinud, märkis Kaarma.

Maksuameti juriidilise osakonna peajuristi Revo Krause sõnul andis riigikohus kriminaalkolleegiumi lahendis õiguspraktika ühtlustamiseks hinnangu ka maksukelmuse katsele, mis ühtib maksuameti seisukohaga. “Seega ei too see kaasa kriminaalmenetluste lõpetamisi. Pigem annab tuge selliste juhtumitega edasi tegeleda,” kinnitas Krause.

Kolleegium leidis, et juhtumil ei olnud suureulatuslikku maksukelmuse subjektiivset koosseisu, sest ei tuvastatud süüdistatavate tahtlust esitada maksuhaldurile valeandmeid.

Kinnistu pole ettevõte. Advokaadibüroo Sorainen ASi juristi Tanel Moloki sõnul ei ole riigikohtu lahendites käsitletud juhtum esimene ega ainus, kus maksuhaldur väidab, et buumiajal alustatud ja kriisiaastatel toppama jäänud kinnisvaraarendus on tegutsea ettevõte, mis kinnistu müügiga üle läheb. Võib juhtuda, et tegelikkuses ei ole kinnistul mingisugust tulu teenimisele suunatud tegevust toimunud juba aastaid, mistõttu ei tule mõistlikul maksukohustuslasel pähegi seda ettevõttena käsitleda, selgitas ta.

Kui uued omanikud üritavad kinnisvaraarendusele elu sisse puhuda, avastavad nad üllatusega, et on maksuhalduri arvates ühes kinnistuga soetanud ka ettevõtte. Tagajärjed ei pruugi olla eriti meeldivad – lisaks tasutud käibemaksu mahaarvamise keelamisele tuleb kinnistu ostjal silmitsi seista eelmise omaniku võimalike kohustustega, sest maksuhalduri käsitluse järgi on need koos ettevõttega ostjale üle läinud. “Loodetavasti peatavad riigikohtu lahendites toodud seisukohad mõne­võrra maksuhalduri hoogu ettevõtte ülemineku sätete liialt laial rakendamisel ning annavad kinnistut soetavatele isikutele suurema kindluse selles, et nad ei ole ostuga tahtmatult kaasa saanud ettevõtet,” märkis Molok.

Õigusspetsialistide ja maksuameti peajuristi arvamused selliste juhtumite sagedustest erinevad kardinaalselt. Krause hinnangul jääb juhtumite arv pigem majanduslanguste perioodi, kus selliste skeemidega üritati päästa ettevõtlust ning viia äriühingu toimiv majandusüksus teise äriühingusse ja jätta kohustused võlausaldajate ees vanasse äriühingusse. Tõenäosus, et maksuhaldur suudab maksumenetluse käigus tuvastada ettevõtte ülemineku on üpris suur, märkis Krause.

Kõnealune lahend ei põhjusta tema hinnangul kriminaalmenetluste lõpetamisi ega pole ka põhjust arvata, et tekitab sarnaseid juhtumeid juurde.

 

Aurincop OÜ

Asutatud aastal 2000Põhitegevusala: enda või renditud kinnisvara üürileandmineJuhatuse liige: alates 2000. aastast Olev MihkelsonOmanik: Olev Mihkelson

OÜ Lindram Invest

Asutatud aastal 2005Põhitegevusala: enda või renditud kinnisvara üürileandmineJuhatuse liige:  2006–2009 Allar Mihkelson2006–2009 Olev Mihkelson (Aurincop OÜ omanik)2009–  Allan Selter (ärikeeld alates 30. november 2012)Omanik: 2005–2009 Allar Mihkelson2009 Olev Mihkelson2009–2011 Allan SelterÄriregistris märge: kustutamishoiatus

 

Õigus ei tohi areneda ettevõtja arvel

Tanel Molok, Advokaadibüroo Sorainen AS juristKõnealused lahendid kinnitavad seda, et maksukohustuslased peavad tegutsema üsna segastes ettevõtlustingimustes. Heauskselt tehinguid tegevad isikud peavad iga tehingu puhul kartma, et aastate ­pärast võib tulla maksuhaldur ja tehingud oma suva järgi ümber kvalifitseerida.Ka sellest lahenditest nähtub, et ühe suhteliselt lihtsa tehingu õiguslike tagajärgede selgeks vaidlemiseks kulub kõigil osapooltel ja kohtutel ­tohutult ressurssi. Oleks viimane aeg astuda mingeidki samme, selgitamaks, millised on konkreetsed eeldused, et maksuhaldur saaks üldse tehingute ­ümberkvalifitseerimise libedale teele asuda. Mingisuguseid pidepunkte oleks selles küsimuses ju ometi võimalik maksukohustuslastele anda.Suurenenud õiguskindlus võimaldaks vältida nii mõndagi arutut ressursikulutamist, et vaielda taas kohtus selgeks küsimusi, mida oleks võimalik seadusandlikul tasemel või maksuhalduri juhendmaterjali abil lahendada.Maksuõiguse ning praktika areng kohtuvaidluste kaudu on iseenesest paratamatu, kuid aktsepteerida ei saa seda, et ­õiguse areng toimub hammasrataste vahele jäänud ettevõtjate raha ja tervise arvel.