Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edgar Savisaar rääkigu oma rahaasjadest õigete nimedega
E elmisel nädalal selgus, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar on kustutanud 173 550 euro suuruse võla.
Savisaare advokaadi väitel kustutati võlg raamatute kirjutamise eest saadud honorariga. Esmaspäeval andis advokaat lisaselgitusi, öeldes, et võla aitas tasuda Šveitsis tegutsenud juriidiline isik Arsai Investments ning summa suurus tulenes Savisaare abieluvara lepingus olnud kohustusest. Pärast neid selgitusi võiks lõppeda jutud honorarist. Räägime ikka asjadest nende õigete nimedega.
Üle kahe aasta on Edgar Savisaare tegevuse suhtes kestnud kriminaaluurimine. Prokuratuuri ja kaitsepolitsei kahtluse kohaselt on Savisaarel olnud Šveitsi pangas salakonto. Selle kontoga oligi seotud seesama Arsai Investments, mida Savisaar ise on nimetanud tsentraalset maailmavaadet toetavaks fondiks, kuid mida ta tõenäoliselt on kasutanud oma vara peitmiseks.
Täpsemalt saab fondist ja Šveitsi kontol olnud rahakeerutusest ning Savisaare suhtes tekkinud altkäemaksu ja rahapesu kahtlustest lugeda ajakirjanik Koit Brinkmanni uurivast artiklist, mis ilmus 5. aprilli Äripäevas.
Šveitsi kohturegistrist jälgi ajades õnnestus Brinkmannil leida dokumendid, mis aitasid tuua selgust Savisaare rahaasju puudutava kriminaaluurimise kohta.
Hale katse tehinguid varjata. Nende dokumentide põhjal on minul tekkinud veendumus, et Savisaare möödunud aastal ilmunud raamat “Tõde Eestist” on olnud lihtsalt Keskerakonna esimehe hale katse oma salakontol toimunud tehinguid varjata. See raamatuprojekt sarnaneb kuriteo sooritanud isiku katsega endale pärast kuriteo sooritamist alibi kindlustada.
Kirjeldan neile dokumentidele tuginedes lühidalt, mis on Savisaarega seoses tekkinud korruptsioonikahtluste tagamaad.
Juba aastast 1997 on Edgar Savisaar seotud Šveitsi pangas oleva salakontoga, kuhu Eestis ja Tallinnas ärihuve omav ettevõtja on teinud rahaülekandeid. Mitu kaudset fakti viitab, et kontol olnud raha võis Savisaar variisikute abil kasutada ka Eestis kinnisvara soetamiseks.
Seda kontot nimetatakse Šveitsi kohtudokumentides perefondiks. Sellise fondi osanikke ei pea kandma registrisse ehk see pakub jõukatele perekondadele diskreetset võimalust raha kogumiseks. Fondile on ligipääs ainult pereliikmetel ja seda kasutatakse näiteks laste õpinguraha kogumiseks. 2011alguseks oli Savisaarega seotud kontole kogunenud varasid vähemalt 470 000 euro väärtuses. See summa on võrdne praeguse Tallinna linnapea 12 aasta töötasuga. Hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles Edgar Savisaare eksabikaasa Vilja Savisaar-Toomast, et temal sellele kontole ligipääs puudus ja tegemist oli Edgar Savisaare rahaga. Just Vilja ja Edgar Savisaare abielulahutus on üks põhjus, miks Eesti uurijad jõudsid Savisaarega seotud salafondi jälile.
Kiiresti oli vaja raha. Lahutusega kaasnenud abieluvara jagamiseks ja kohtuvaidluse vältimiseks oli Edgar Savisaarel vaja 2009. aasta sügisel kiiresti raha. Ta võttis lühiajalise 173 500eurose laenu oma kunagise lähedase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegade Siim ja Sulev Seppiku firmast. Seppikud on uurijatel aidanud Savisaare rahakeerutamisse selgust tuua ning see on tõenäoliselt üks põhjus, miks Ain Seppik läks Savisaarega riidu ega kuulu enam Keskerakonda.
Vendade Seppikute firmalt saadud laenu tasus Savisaar poolteist kuud hiljem. Raha selleks sai ta Peter Kaiseri nimelisele isikule kuuluvalt ettevõttelt Pipa Business Corporation. Sarnases suurusjärgus summa sai aga Kaiseri firma Savisaarega seostatud Šveitsi salakontolt. Nendest rahakeerutamistest tekib kahtlus, et sisuliselt laenas Savisaar raha iseendale, et tasuda võlg Seppikute firmale.
Mingil põhjusel oli Savisaarel vaja Peter Kaiseri firmast võetud laenust vabaneda ja selleks kasutas ta tõenäoliselt jällegi enda varjatud sääste. Avalikkuse jaoks mõeldi aga välja jutt hiiglaslikust honorarist.
Savisaare rahaasjade kohta avalikuks saanud uued faktid on märk, et prokuratuur on tema tehingute uurimisel teinud edusamme. Varasemad Šveitsi salakontoga seotud avaldused on Savisaar teinud tavaliselt pärast seda, kui uurijaid on jõudnud mõne olulise niidiotsani.
Jutt hiigelhonorarist peegeldab aga juba paanikat, sest kõik saavad aru, et Savisaar valetab. Savisaarele endale ei ole aga teiste arvamus enam tähtis. Ta pingutab koos advokaatidega praegu selle nimel, et vältida korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud kunagise Rahvaliidu juhi ja keskkonnaministri Villu Reiljani saatust.
16.07 Vikerraadios kõlanud päevakommentaar