Uudised
Sirje Rank
4. november 2013 kell 9:58

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas Draghi tõrjub deflatsiooni?

Euroalal järsult aeglustunud inflatsioon on tekitanud ootuse, et Euroopa Keskpank juba sel nädalal või hiljemalt detsembris euroala intressimäärasid rekordmadalalt tasemelt veelgi alla laseb.

Mitmed analüütikud on aga skeptilised, et keskpank üksi kastanid tulest välja tuua suudab. Deflatsiooni põhjustab viis, kuidas euroala võlakriisile reageerinud on - karm kärpekuur ja reaalpalkade langus perifeerias, ilma et sarnase korrektsiooni oleksid läbi teinud jooksevkonto ülejäägiga riigid, kirjutab ajalehe Financial Times analüütik Wolfgang Münchau oma värskes kommentaaris.

See seisukoht toetab USA läinud nädalal avaldatud kriitikat Saksamaa majanduspoliitika aadressil, millele sekundeeris IMF, ärgitades samuti Saksamaad enam sisenõudlust ergutama..

"Ülemäärase defitsiidi vähendamine euroalal ei ole lihtsalt võimalik ilma selleta, et ka ülejäägid vähenevad," ütles IMFi asedirektor David Lipton agentuuri Bloomberg vahendusel.

Eurostati läinud nädalal avalikustatud esialgsel hinnangul aeglustus euroala inflatsioon oktoobris septembri 1,1 protsendilt 0,7%-le ning tööpuudus püsis rekordilisel 12,2%-l. Üheksa kuud järjest on inflatsioonitase jäänud keskpanga sihiks seatud 2% piirist madalamaks, mis eeldaks keskpangalt uut stiimulit.

Bank of America, UBS ja Royal Bank of Scotland prognoosivad euroala enim jälgitud baasintressi määra kärbet praeguselt 0,5% tasemelt juba sel neljapäeval. BNP Paribas, Societe Generale ja JPMorgan Chase prognoosivad intressimäära kärbet detsembris, mil Euroopa Keskpank avaldab ka oma uue inflatsiooniprognoosi.

"Kui nad oma tuleva aasta inflatsiooniprognoosi kärbivad praeguselt 1,3%-lt ühele protsendile või veelgi allapoole, võib see Euroopa Keskpanka tegutsema sundida," ütles agentuurile Reuters Barclays panga analüütik Giuseppe Maraffino.

Kui inflatsiooniootused muutuvad ja inimesed hakkavad ostmist madalama hinna ootuses edasi lükkama, võib see euroala vaevalt toibunud majanduse uuesti langusesse viia.

Töötus on ikka alles rekordtasemel ning firmad laenupõuas. Reitinguagentuur Fitch toob oma värskes ülevaates välja, et Euroopa 16 suurimat panka on suurendanud kahel viimasel aastal 26% võrra investeeringuid euroala riikide võlakirjadesse, ettevõtluslaenud on samal ajal 9% vähenenud.

"Me küll lausdeflatsiooni euroalal ei prognoosi, kuid selline oht kasvab," ütles Bloombergile ABN Amro Banki ökonomist Nick Kounis. "Järjest tugevamad argumendid räägivad selle poolt, et Euroopa Keskpank peaks võtma veelgi agressiivsema hoiaku rahapoliitika leevendamiseks."

Sellele on keskpanga nõukogus ka tugevaid vastuhääli, möönis Kounis, viidates Saksamaa keskpanga juhile Jens Weidmannile, kes on korduvalt hoiatanud liiga kauaks liiga lõdvaks jäänud rahapoliitika riskide eest.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on seni andnud vastakaid signaale. Juunis, kui euroala inflatsioonimäär oli veel 1,6%, ütles ta, et madalam inflatsioon on hea, tugevdades ostujõudu. Kuu aega hiljem nentis ta, et keskpanga hinnastabiilsuse definitsioon puudutab nii hindade tõusu kui langust. Ehk siis ühtmoodi halb on liiga kiire tõus ja liiga suur langus.

Läinud nädalal hoiatas Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure, et euroala ähvardab Jaapani laadis kaotatud kümnend. Kaotatud põlvkond, on Wolfgang Münchau dramaatilisem.

"See, kuidas euroala püüab kriisi lahendada - võlgu maha kandmata, ilma tasandusmakseteta ja ilma ühiste võlainstrumentideta, panustades üksnes eelarvete konsolideerimisele - on tulemuseks andnud deflatsioonilise võlakriisi, millel lõppu ei paista," nendib Münchau oma arvamusartiklis, jättes siiski liitumata nendega, kes eurol üldse tulevikku ei näe.

"Ma ei tunnistaks tõelise poliitilise liidu mõtet veel lootusetuks," kirjutab ta, visandades selle elementidena mehhanismi olemasoleva võlakoorma lahendamiseks, ühiseid võlakirju edaspidiseks, tugevalt kesktasandil ankurdatud pangandusliitu ja tasandusmakseid.

Kõik see ei ole mõeldav, kui ELi kodanikud ei nõustu vajalike muudatustega ELi aluslepingutes.

"Aga miks peaks valijaskond valima sellise tee, kui status quo lukustab euroala püsivasse deflatsiooni ja kidurasse majanduskasvu," küsib Münchau.

Münchau hinnangul ei lahenda kriisi praegune kurss, kus üritatakse luua pangandusliitu ilma mingilgi moel vastutust ühendamata, või sõnudes, et kriis on läbi. Samuti ei maksa loota, et saab naasta 1998. aastasse ja kõike otsast alustada. Kui laguneb euro, kannatab ka ühisturg.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.