Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Bakuu-projekt polnud Gildi projekt"

     Bakuu-afääri kohtuistungil andis ütlusi leedulasest endine Gild Bankersi partner Šarunas Skyrius, kes mh nimetas projekti ristimist "Gildi projektiks" ajakirjanduse levitatud valeks.

    Bakuu-projekti võlakirjaemissiooni korraldaja oli 2007. aastal AS Gild Financial Advisory Services (GFAS) ja Gildi poolt tegeles võlakirjade müümisega just Skyrius, kes töötas GFAS Leedu tütarfirma juhina. Samas toonitas Skyrius täna kohtus, et tema roll projekti juures lõppes pärast võlakirjaemissiooni, edasi temal ega Gildil väidetavalt enam Bakuu-projektiga pistmist polnud. Ta nimetas ajakirjanduse levitatud valearusaamaks, et Bakuu-projekt, mille üle nüüd kohtus vaieldakse, on Gildi projekt. "Tegemist on Seaside Residence Baku (SRB) projektiga," ütles ta. SRB eesotsas oli Erki Piirsalu.
    Praegu on Skyrius ASi GFAS likvideerija. Kohtus andis ta ütlusi esmalt eraisikuna ja seejärel juriidilise isikuna ehk GFAS nimel. Skyrius jäi hätta, kui ta pidi ütlema, kes GFAS juhtidest määras ta 2007. aastal konkreetselt tegelema Bakuu-projektiga. Ta rääkis, et see kujunes Gildi grupis välja kuidagi loomulikult, sest ta oli varem emissioonidega tegelenud ja oli kõige kogenum. Eesti GFASga polnud aga Skyriusel 2007. aastal Bakuu-projekti emissiooni ajal lepingulist suhet, ta töötas GFAS Leedu tütarfirma juhina. Küsimusele, mis oli GFAS eesmärk Bakuu-projektis, vastas Skyrius, et teenustasu, nagu kõigi emissioonide korraldamise juures.
    Skyrius väitis, et emissiooni ajal GFAS juhatusse kuulunud Tõnis Haaveliga ta emissiooni osas rohkem ei suhelnud, kui palus Haavelil Piirsalule meelde tuletada, et viimane vastaks Skyriuse kirjadele. Piirsalu kohta ütles Skyrius, et usaldas teda ja et Piirsalu paistis olevat hästi kursis Aserbaidžaani maaprojektiga, mida osta kavatseti.
    Skyrius rääkis, et tegeles Bakuu-projekti puhul eelkõige investoritega suhtlemise ja võlakirjade müümisega. Ta sai investoritele koostatud presentatsioonide jaoks põhimaterjali Erki Piirsalult, millele lisas üldiseid majandusandmeid. "Saatsime korduvalt presentatsioonide mustandeid Piirsalule kinnitamiseks, et info oleks korrektne," sõnas ta ja lisas samas, et sõltumatult ta Piirsalult ehk SRBlt saadud infot ei kontrollinud.
    Skyrius osales kahel projekti tutvustaval nn roadshowl –  Vilniuses ja Tallinnas. Tema roll oli tutvustada projekti. Investorid Vilniuses olid Skyriusele enamuses tuttavad ja ta võttis seal aktiivsema rolli. Tallinnas oli Skyriuse roll tutvustada ettevõtet ja seal olid kohal ka Erki Piirsalu ja Harles Liiv. Oli loomulik, et Eesti investoritega hakkasid diskussioonid toimuma eesti keeles, meenutas Skyrius. Tallinnas tutvustas projekti eesti keeles Erki Piirsalu, märkis Skyrius.
    Müügitöö ei sisaldanud Skyriuse sõnul absoluutselt soovitust võlakirju märkida. "See oleks olnud ebaeetiline. Me olime ju vastaspooled. Me ei saa anda nõu ostjatele, kas osta seda, mida müüme. Mäletan, et Hans H. Luik küsis, mida mina arvan, kui palju tema peaks võlakirjadesse investeerima. Ma vastasin talle viisakalt kirjalikult, et see on tema enda otsus ja ta saab lähtuda enda võimalustest," rääkis leedukas.
    Järgnevalt avaldame mõned küsimused ja vastused tänaselt Skyriuse ülekuulamiselt (tegemist ei ole täieliku ülevaatega, küsimused pole ka täielikult esitamise järjekorras).
    Kas emissioon oli ülemärgitud või alamärgitud nendest andmetest lähtudes, mis olid Teil olemas emissiooni lõppedes?
    Minu arvates oli ülemärgitud.
    Täpsustage, millel Teie arvamus põhines?
    Märkimise perioodil pidasime nimekirja, kus meil oli potentsiaalsete investorite nimekiri ja kontrollisime nende märkimise staatust. See oli Exceli tabel. /…/ Märkimisperioodi lõpus oli meil piisavalt kirjalikke ja suulisi tellimusi, et öelda, et oli ülemärkimine. Lisaks saime selliseid soove, kus potentsiaalsed investorid tahtsid pärast märkimistähtaega võlakirju märkida. /…/ Küsisin Piirsalult, mida teha, kas pikendada tähtaega või teha nii, et keegi SRB juhtidest või administratsioonist esitab ise märkimisavalduse ja hiljem müüb võlakirju neile, kes on hiljaks jäänud. Otsustasime teise võimaluse kasuks. Ma ei mäleta, mis firma esitas märkimisavalduse. Paar päeva pärast märkimise lõppu selgus, et võlakirju oli siiski märgitud nõutud mahust vähem. Mis juhtus minu arvates järgnevalt, oli see, et tegin ettepaneku, et midagi tuleks teha, et maht tuleks täis. Erki Piirsalu ütles, et ei ole probleemi väiksemas summas, et keegi ei kaeba. Ja tõesti – keegi ei kaevanud.
    Kas need investorid, kelle märkimissoovid olid teile laekunud suuliselt, märkisid hiljem paberil võlakirju sellises summas, nagu nad olid suuliselt lubanud?
    Kõik peale ühe. Ma ei mäleta nime, aga see oli osapool, mis oli seotud SRB juhtkonnaga. Nemad pidid hiljem müüma oma osa huvilistele, kes veel olid tekkinud.
    Mida Te teate emitendiga seotud isikute kohustustest, kui nad märgivad võlakirju?
    20% nõue, see oli tingimustes kirjas. Oli nõue, et seotud osapooled peavad märkima vähemalt viiendiku emissioonist ise.
    Kas need seotud isikud täitsid selle kohustuse või mitte?
    Üks seotud osapool, Eesti juriidiline isik (Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule kuulunud Kristatos OÜ – toim), märkis 3,3 miljoni euro eest, mis oli täpselt viiendik vajalikust summast (Äripäeva andmetel toimus märkimine teiste investorite käest saadud raha eest - toim).
    Millised olid emissiooni lõpuleviimise eeltingimused?
    Mäletan peast kolme. Esiteks, SRB pidi määrama audiitori. Teiseks, vaja oli juriidilist arvamust selliste tehingute õiguslikkuse kohta, kus Eesti firma investeerib Aserbaidžaani ja projekti lõpetamisel saab sealt raha ka tagasi, et maksta välja investoritele. Kolmandaks, vaja oli kohaliku panga valmisolekut finantseerida laenuga arendust.
    Kas enne emissiooni lõpetamist olid need eeltingimused täidetud?
    Minu nägemuses olid küll.
    Kas olete kunagi väitnud potentsiaalsetele investoritele, et emitent ehk SRB on Gildi või Gildiga seotud isikute kontrolli all?
    Ei, absoluutselt mitte.
    Kas Te olete kunagi investoritele väitnud, et Gild või temaga seotud isikud investeerivad sellesse projekti enda vahendeid?
    Ei, absoluutselt mitte. Tegelikult tuleb meelde, et Tallinnas (projekti tutvustamisel - toim) oli selle kohta ingliskeelne küsimus. See oli otse mulle. Et kas Gild kavatseb ise investeerida sellesse projekti. Vastasin, et ei.
    Millel Teie arvamus põhineb, et Bakuu emissiooni käigus ei olnud esitatud tahtlikult kellegi poolt investoritele valeinfot?
    Ma tean, mis infot mina esitasin ja mina ei esitanud valeinfot, samuti ei esitatud valeinfot neis kirjades, mis laekusid koopiana ka minule.
    Kuhu laekus emissiooni käigus investoritelt raha?
    Tingimustes oli kirjas, et raha peab laekuma SRBle.
    Kas Teil või Teile teadaolevalt teistel Gildi töötajatel oli sellele kontole mistahes ligipääsu?
    Ma ei usu, et kellelgi Gildist oli. Minul kindlasti ei olnud.
    Kas Gildil oli võimalik kontrollida, mis sellest SRB kontole laekunud rahast edasi saab?
    Ei.
    Millal te saite esimest korda teada seda, et see SRB investeerimisprojekt ei lähe nii, nagu see oli algselt kavandatud?
    /…/ Juba esimese kvartali aruande esitamisega rikuti kokkulepitud tingimusi. Kuid üldist infot selle kohta, et projekt ei liikunud planeeritud suunas, sain teada meediast, see oli 2007 lõpus või 2008.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.