Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidipanga omaniku eksjuht räägib tehingutest

     Moskva Panga endine president Andrei Borodin selgitab Krediidipanga osaluse omandamise tagamaid.

    Kuna Moskva Pank, millele kuulub 59,9% aktsiakapitalist, on Krediidipanga suuraktsionär, tekitas appihüüe paljudes hämmingut: sest millisest ründamisest võib juttu olla, kui see on aktsionäri tütarettevõte? Kuid praegu on tõepoolest käimas võitlus, kus Moskva Pank ja teised aktsionärid, kellele kuulub 40% aktsiatest, võitlevad kontrolli üle Krediidipangas, kirjutas venekeelne majandusleht Delovoje Vedomosti.
    Praegu ei ole veel selge, kas pidada Kluget tagandatuks või nõukogu esimeheks, sest lehe andmetel koostati koosolekul kaks protokolli hääletuse tulemustega. Ühel hääletusel arvestati kõikide väikeaktsionäride hääli, teisel loeti kokku hääled, mida pidas õigeks arvestada Moskva Panga esindaja. Vastavalt erinevad olid ka tulemused, aga kumbagi protokolli ei ole veel notari juures kinnitatud.
    Konflikt sai alguse 2011. aastal, kui Moskva Pank müüs Krediidipanga aktsiapaketi panga juhtkonnale kuuluvatele ettevõtetele - OÜ Firmix Investeeringud ja Genovia Invest OÜ.  Moskva Panga poolt kirjutas lepingule alla tollane panga president Andrei Borodin. Mõne aja pärast tagandati ta ametikohalt ja tema vastu algatati kriminaalmenetlus. Pärast seda  teatas Moskva Pank, et Borodini korraldatud aktsiate müük Krediidipanga juhtkonnale oli ebaseaduslik ja 2011. aasta novembris olid kõik aktsiad ettevõtetelt Firmix ja Genovia tagasi ostetud.
    Delovoje Vedomostile andis intervjuu Moskva Panga endine president Andrei Borodini, kelle suhtes on käimas juurdlus ja kes kuulduste järgi elab Londonis. Ta rääkis juhtunust oma versiooni, mis erineb varem meedias korduvalt avaldatud loost.
    Miks müüdi Eesti Krediidpanga aktsiad ettevõtetele Firmex ja Genovia? Kes sellise otsuse tegi ja miks?
    Moskva Pank müüs Krediidipanga aktsiad ja sai nende eest päris hea raha. Kostin oli sellest tehingust teadlik (Moskva Panga direktorite nõukogu esimees - toim). Enne seda vestluses minuga ütles ta selgelt, et Krediidipanka nemad ei vaja ja see tuleb maha müüa. See oli täiesti mõistlik.
    Miks Krediidipanga juhid ostsis aktsiad?
    Firmex ja Genovia on Krediidipanga juhtkonnale kuuluvad ettevõtted. Sisuliselt otsustasid juhatajad otsustasid hakata panga enamusaktsionärideks, näidates, et usuvad panka. Kogu maailmas on see täiesti tavaline nähtus ja aktsionärid ainult tervitavad seda. Kluge ostis panga aktsiad, kus ta oli esimees. Ostis ausalt, ausa hinnaga, olles veendunud, et pank on hea ja atraktiivne investeerimisobjekt. Kui uskuda Kuzovlevi hiljutisi avaldusi Vene meedias (Moskva Panga president - toim.), siis tema ja Kostin nii ei arva, Kluge aga arvab. Ka finantsinspektsioonil ei olnud mingeid pretensioone, kuigi neile olid kõik tehingute üksikasjad teada. Minu teada tekkisid pretensioonid kaks aastat hiljem.
    15.09.2011. aasta direktorite nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et Moskva Pank kavatseb osta EKP aktsiad tagasi. Miks EKP juhtkond neile vastu läks?
    Minu teada Moskva Pank vaidlustas esialgse  müügitehingu. Eks ka ostjad otsustasid, et lihtsam on aktsiad tagasi müüa, kui hakata Moskva Pangaga, sisuliselt VTBga vägikaigast vedama. Kuid see toimus juba ilma minuta.
    Moskva Panga pressiteates seisab, et lepingutele kirjutati alla pärast 2011. aasta 24.märtsi, kui olite ametist tagandanud ja Teil ei olnud enam volitusi panga nimel lepinguid sõlmida. Olukord eeldab kohtuotsust. Tehing on kas tühine, kuna sellele kirjutas alla volitusi mitteomav inimene, või selle võib tunnistada kehtetuks Venemaa aktsiaseltside seaduse paragrahv 84 alusel. Miks valiti kohtuväline lahendus?
    Ma ei tahaks kommenteerida Moskva Panga uute omanike haiglaseid fantaasiaid. Teie küsimuses on vastus juba olemas - kui aktsiate müük olnuks ebaseaduslik, nad ei oleks hakanud neid aktsiaid tagasi ostma, oleksid need lihtsalt ära võtnud. Kui asi toimunuks Venemaal, nad oleksid nii teinudki.  Venemaal ei ole tähtis, kas mängus on faktid või fantaasiad, peamine on see, kes fantaseerib. ELi riigis aga sellised asjad läbi ei lähe. Kohtud ei ole sisse söödetud. Nii nad olidki sunnitud aktsiad tagasi ostma.
    Samas teates öeldi, et 24.03.2011. dateeritud aktsiate ostu-müügilepingutele olite alla kirjutatud tagantjärele. Kuidas sai vormistada siis tehingudokumendid depositaariumis? Esitasin samad küsimused Moskva Pangale.
    Hea küsimus Moskva Panga omanikele. Andke teada, kui nad vastavad. Kuid ma oletan, et vastust Te ei saa. Lepingud olid allakirjutatud vastavalt kõikidele kehtestatud protseduuridele. Mina kirjutasin neile alla, olles Moskba Panga president ja omades selleks kõik volitused. Rohkem ei saa ma midagi lisada.
    Miks tegi Moskva Pank katse Kluge ametikohalt tagandada? Kluge väidab, et asi on kliendibaasis.
    Moskva Panga uus juhtkond tahab pääseda Krediidipanga kliendiinfole ligi alates 2011. aastast. Selle eesmärgiga panid Moskva Panga töötajad toime terve rea kuritegusid nii Venemaa kui ka Eesti territooriumil. Usun, et olete kursis suurt kära tekitanud kriminaaljuurdlusega, mis lõppes kapo töötaja Indrek Põdra vangistusega. Kohtu üks argumentidest oli asjaolu, et 2011. aastal sai Põder altkäemaksu Moskva Panga aseesinaiselt Tatjana Udaltsovalt. Vastutasuks lubas Põder aidata kaasa Krediidipanga juhtkonna diskrediteerimisele. Võob mainida ka kahte panga väikeaktsionäri sundimist müüa neile kuuluvad aktsiad. Viimasest juhtumist paistab silma Moskva Panga ja finantsinspektsiooni tegevuse hämmastav sünkroonsus Andrus Kluge kõrvaldmaisel. Alguses mõnepäevase vahega pöörduvad nad panga aktsionäride poole ühesuguste formuleeringutega Kluge  tunnistamisest tema ametikohale mittevastavaks, pärast aga proovivad Moskva Panga esindajad korraldada ebaseadusliku aktsionäride koosoleku, kõrvaldades väikeaktsionärid hääletamisest. Vaadake järjestust… See on sulaselge raiderite rünnak Krediidipanga vastu. Ning kahjuks üksikud Eesti riiklikud organid või ametiisikud aitavad sellele igati kaasa.
    Kluge on veendunud, et finantsinspektsioon varjab Moskva Panga tegevust. Mis huvid võivad finantsinspektsioonil mängus olla?
    See, et Eesti finantsinspektsioon varjab Moskva Panga mahhinatsioone, on fakt. See on ka Moskva Pangale pooleaastase viivitusega väljastatud luba osaluse suurendamiseks EKPs, kuigi varem finantsinspektsioon  teatas, et taolised tehingud on ebaseaduslikud. Moskva Panga suhtes ei rakendatud isegi mingeid sanktsioone. See on ka EKP aktsionäridele avaldatav surve eesmärgiga kõrvaldada Kluge asjaolude alusel, mis olid finantsinspektsioonile teada juba siis, kui Kluge määrati nõukogu esimeheks. Tookord inspektsioonil mingeid pretensioone ei olnud. Tahaks uskuda, et finantsinspektsiooni tegevus on tingitud üksikute ametnike vigadest, mis lähimal ajal saavad kõrvaldatud. Kui see ei ole nii, siis meenutab see kõik Indrek Põdra arestiga lõppenud lugu.
     
    Üks küsimus
    Miks Firmex ostis Krediidipanga aktsiad?
    Andrus Kluge
    Firmex Investeeringud on Eestis registreeritud läbipaistev ettevõte. Aktsiate ostus ei olnud midagi ebaseaduslikku - Moskva Pank otsustas vabaneda varast, mis teda ei huvitanud, mina otsustasin osta. Ülejäänud enam kui 50 aktsionäri investeerisid samuti panka eesmärgiga saada ettevõtlustulu. See on normaalne seaduslik tegevus. Firmex on tavaline perefirma, kus erinevad perekonnaliikmed täidavad erinevaid rolle ja ei ole midagi ebaseaduslikku selles, et minu naine töötas minu ettevõttes. Vaidlus Moskva Pangalt soetatud aktsiate üle lõppes kokkuleppega. Firmex ja Genovia müüsid soetatud aktsiad Moskva Pangale tagasi. Pärast seda pidi Moskva Pank väljuma Krediidipanga aktsionäride koosseisust. Selleks oli sõlmitud tehing, millega Moskva Pank müüs oma aktsiapaketi Šveitsi ettevõttele RLS Finace SA. Aktsiate tagasiostulepingus kinnitas Moskva Pank, et ei oma pretensioone ei Firmexi ega Genovia vastu. Mina teavitasin  nendest tehingutest finantsinspektsiooni ja ma ei mõista, miks nad väidavad nüüd vastupidist. Kõik seaduses nõutud dokumendid olid õigel ajal esitatud, keegi ei ole midagi varjanud. Raha, mille eest sai aktsiad ostetud, on võetud laenuks Venemaal ja muudes riikides tegutsevalt ettevõttelt. Finantsinspektsionil ei olnud midagi minu laenuandja vastu. Finantsinspektsiooniga algasid probleemid siis, kui kaebasin inspektsiooni halduskohtusse. Asi on võetud menetlusse, kuid enam kui aasta jooksul ei ole toimunud ühtegi istungit.
     
    Kommentaar: tahame oma head nime kaitsta
    Raul Malmstein, finantsinspektsiooni juhatuse esimees
    Finantsinspektsiooni siiras huvi on, et Kluge ametissesobivust puudutav kohtumenetlus oleks avalik ja kõigil huvitatud osapooltel oleks võimalik kajastada kohtumenetluse raames avaldatavat informatsiooni. Juhin ka tähelepanu sellele, et Kluge ei ole osapool finantsinspektsiooni haldusmenetluses, mis on võimaldanud Moskva Pangal omandada olulise osaluse Krediidipangas. Seetõttu on tema arvamused sageli meelevaldsed, valed või üksikuid fakte moonutavad. Kuna ka siin on käimas kohtuvaidlused, siis finantsinspektsioon saab avaldada kogu informatsiooni ainult kohtule. Mida me hea meelega ka teeme. Ainult kohus saab objektiivselt hinnata meie tegevuse õiguspärasust. Siiralt loodan, et kohtuvaidlused leiavad peagi  lahenduse. Samuti loodan, et võimaluse korral on need kohtuvaidlused avalikud, et finantsinspektsioon saaks oma head nime ka avalikkuse ees tõhusamalt kaitsta.
    Autor: Anastassia Tido, Kristi Malmberg
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.