Noor Volohhonski – süsteemne juht

“Tööl põleb Aleksandr samamoodi nagu ta isa,” iseloomustavad teda kolleegid. “Pärast esimest kuud DBT juhina sai ta kõikidest tehnilistest küsimustest aru,” märgib ettevõtte suhtekorralduse spetsialist Nina Laansoo, kes on olnud Aleksandr Volohhonski kolleeg juba aastaid.

Aleksandr Volohhonski ise jääb tagasihoidlikuks, märkides vaid, et alles aasta pärast ta saab öelda, et taipab kõike ettevõtte detaile.

DBT ülevõtmine ei olnud lihtne. “DBT on suur ettevõte, kus on palju küsimusi ja palju inimesi. Seega öelda, et see oli lihtne, ei saa, on küsimusi, mida me üritame siiamaani lahendada,” sõnab Volohhonski. Ta juhib DBTd alates selle aasta 17. maist, jätkates ka DBT tütarfirma, Sillamäe sadamas asuva väetisterminali BCT juhtimist.

Transiidiäris on ta veel tundmatu tegija. Transiidifirmade juhid, kes tundsid hästi tema isa, ei oska Aleksandri kohta midagi öelda. Nii Transiidikeskuse omanik Anatoli Kanajev, Tarcona ASi juht Sulev Loo kui ka Esteve Terminali juht Üllar Raad ütlesid, et ei tunne Aleksandrit ega oska teda iseloomustada.

“Mul kuidagi ei ole õnnestunud noore Volohhonskiga suhelda. Mina suhtlen oma noortega – lapselapsed,” ütleb Anatoli Kanajev.

Sadam on tuttav koht juba lapsepõlvest. Kohtun DBT värske juhiga Tallinnas Narva maanteel asuvas kontoris. Transiidifirma sekretäri selja taga paistab kohe silma firma looja Vladimir Volohhonski portree, laua peal on värske Äripäeva aukiri: Harjumaa edukaim ettevõte 2012. Aknast avaneb vaade Tallinna sadamale ja lahele. Sadam on üks osa Aleksandri lapsepõlvest, sest juba väiksena käis ta koos isaga sadamas tööl kaasas, kui Vladimir Volohhonski seal dispetšerina töötas.

Aleksandr on vaikse hääle, rahuliku loomu ja meeldiva naeratusega. Tema käepigistus on soe, tugev ja konkreetne. Kabineti seinal on mitmeid fotosid, millest osa viitab ühele tema hobile – reisimisele ekstreemsetesse paikadesse. Ta on käinud mõlemal poolusel ja kõrbes. Rohkem kui pooled pildid on tema enda tehtud, ülejäänud fotodel on tema isa koos tuntud Venemaa kultuuriinimeste ja sportlastega.

Alates maist kuulub see kabinet Aleksandrile. DBT endine juht Vladimir Volohhonski käis siin tööl oma elu viimase päevani, sest just töö oli tema doping. Oma pojast kasvatas ta samasuguse töömurdja.

Aleksandr Volohhonski alustas transiidiäris 2006. aastal, kui ta kutsuti juhtima BCT projekte ning aktsionärid ja isa usaldasid talle investeeringute tegemiseks 75 000 eurot. “Sellest algas minu karjäär transiidiäri juhtimisel,” märgib ta. “Need projektid, mida me seal tegime, olid Eesti mõistes väga mahukad, nii numbrites kui ka inimeste arvult. Siia DBTsse kutsuti mind juba tänu kogemustele,” tõdeb ta.

Nüüd juhib ta mõlemat ettevõtet samal ajal. DBTs töötab 177 inimest, BCTs 74.

Ettevõtted peavad töötama täisvõimsusel, kuid ei tohi sõltuda ühest inimesest, leiab Aleksandr Volohhonski. “Kui tekib selline situatsioon, et ettevõte ei saa ilma minuta töötada, siis see ei ole ­õige,” leiab Aleksandr. “Kui ma jään näiteks haigeks, mind ei ole kohal või mis iganes, siis ette­võte töötab edasi – see on äri ja selleks on vaja süsteemi,” märgib ta.

“Mõlemas ettevõttes töötavad professionaalid. Kui ma ei usu, et keegi suudab oma ülesannetega hakkama saada, siis mis mõte on mul koostööd teha? Professionaalsus ei ole ainult teadmised ja oskused, vaid ka inimese suhtumine töösse,” selgitab noor Volohhonski oma põhimõtet.

Vaadatakse tulevikku. Küsimusele, kauaks tal jätkub energiat kahte suurt ettevõtet juhtida, vastab Aleksandr, et vaatab praegu koos aktsionäridega läbi variante, kuidas edasi minna. “See on võimalik tänu professionaalsele meeskonnale. Ettevõtte arengut ja tulevikku arutame alati koos meeskonnaga,” märgib ta. “Ka aktsionäridega arutatakse tulevikuplaane ja mitte ainult lähema paari aasta omasid, vaid kaugemat tulevikku.”

DBT aktsionärideks on Vene firma Balttrans LLC ning Küprosel registreeritud Capco Holdings LTD – mõlemad on tegelikult seotud Venemaal tegutseva maailma ühe suurema mineraalväetiste tootja Akroniga. Firma omanik on miljonär Vjatšeslav Kantor, kelle varanduse suuruseks hindas äriajakiri Forbes 2,4 miljardit dollarit.

Eelmine aasta oli DBT-le rekordiline, käive kasvas 1,32 korda, 41,8 miljoni euroni. See aasta on olnud raskem, kuna mineraalväetisi ostetekse kogu maailmas vähem ning seega on ka hinnad ja kaubavood 35–40% vähenenud. “Aga meil on mõtteid, kuidas areneda,” jääb Volohhonski positiivseks. “Selle aasta tulemus ei ole halb. Vaadates ettevõtte ajalugu, on tulemus keskmine,” räägib ta. Järgmise aasta eesmärk on jääda samale tasemele. “Ma ei usu sellesse, et kõik on halvasti ja kogu aeg tuleb rääkida probleemidest. See ei ole ­õige suhtumine,” sõnab ta.

Töötajatesse ja klientidesse suhtumises on Volohhonski võtnud eeskuju oma isalt, kelle kabineti uks oli alati lahti. “Meil BRC terminalis on samamoodi, inimesed võivad tulla minu juurde igal ajal ja rääkida,” märgib ta. Volohhonski ei käi Tallinna kesklinna terminalis sellepärast, et kontrollida. “Ma käin sellepärast, et inimesed saaksid ligi tulla ja küsimuse küsida. See võib olla seotud mingi probleemiga või tal on mingi idee, kuidas midagi teha,” selgitab ta.

Kolleegide sõnul ei näe noor Volohhonski töötajates alluvaid, vaid inimesi. “Emotsionaalselt intelligentne. Ei tõsta kunagi häält. Kui teeb mingi märkuse, siis kindlasti selgitab, mis on selle taga ja kuidas see mõjutab suurt pilti. Temaga on lihtne töötada,” iseloomustab teda ettevõtte kommunikatsioonijuht Ago Tiiman.

 

Aleksandr Volohhonski

Haridus:1996 Newcastle’i ülikool1998 Bostoni ülikool

Ametikäik:2006 ASi BCT juhatuse esimees2013 ASi DBT juhatuse esimees

Hobid:Fotograafia – on andnud välja raamatu “Antarctica, as I saw it...”Reisimine – on käinud mõlemal pooluselToetab nagu isagi vene kultuuri edendamist Eestis