Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äri 25. Kindlustuses algusest peale

03. jaanuar 2014, 00:00

Soomest naasnud eestlasest klient astus sisse kindlustusfirmasse BICO ning nõudis enesestmõistetavalt kindlustuspreemiat tagasi, sest tal ei juhtunud ju Soomes autoga sõites mitte midagi.

Kliendil oli nn liikluskindlustuse rohelisest kaardist arusaam, et kui tema autoga avarii juhtub, siis maksab kindlustusfirma selle kinni, aga kui autoga midagi ei juhtu, on tal õigus makstud raha tagasi saada. See markantne seik iseloomustab hästi omaaegset arusaama kindlustusest. Aasta oli siis 1991 ja Eestis oli loodud esimesed erakindlustusfirmad.

“See võttis üksjagu aega, enne kui inimesed hakkasid aru saama, mis see kindlustus üldse on,” räägib Eesti ühe esimese kindlustusfirma Balti Kindlustuse ASi (BICO) endine juhatuse liige Olga Reznik. “Suur hüpe inimeste teadlikkuses toimus siis, kui 1993. aasta suvel hakkas kehtima liikluskindlustuse seadus, sest sellest räägiti ja seda selgitati meedias hästi palju.”

Vapiloomaks sai ninasarvik. BICO asutati 1990. aasta 5. detsembril ja mõni aeg hiljem registreeriti nii firma ärinimi kui ka kaubamärk, mis kujutas ninasarvikut. “Ninasarvik seetõttu, et ta on tugev loom, kes läheb ja keda miski ei pidurda,” põhjendab Reznik kaubamärgi valikut. Küsimusele, mis seos oli BICO kaubamärgil ja Edgar Savisaarel, keda on samuti sageli ninasarvikuga võrreldud, vastab Reznik pearaputusega. “Ma ei tea, ma ei tegele poliitikaga,” rõhutab Reznik. “Ma olen alati olnud seisukohal, et kindlustus on ala, mis ei peaks olema kuidagi seotud poliitikaga. Kindlustus peab olema neutraalne. Pealegi hakati Edgar Savisaart võrdlema ninasarvikuga märksa hiljem.”

Reznik sattus kindlustusse tänu juhusele. BICO asutajad Jaan Marks ja Andres Ergma otsisid firmasse pearaamatupidajat ja said oma tuttavate kaudu kontakti Olga Reznikuga, kes töötas tuletõrje- ja valvesignalisatsioone paigaldavas riigifirmas Spetsautomaatika ökonoomikadirektorina. “Mind ei huvitanud pearaamatupidaja amet, ent Marks ja Ergma veensid mind nii kaua, kuni ma soostusin neid kaks kuud aitama,” räägib Reznik. “Oma endisest töökohast ei riskinud ma ära tulla, pärast tööpäeva Spetsautomaatikas tegelesin õhtuti BICO finantsasjadega.”

Algus oli raske. Kaks kuud läks mööda ja Reznik teatas, et ta siiski ei ole huvitatud BICOs töötamisest. Taas järgnesid pikad veenmisjutuajamised. “Jaan Marks ütles, et BICOst saab varsti rahvusvaheline firma ja ma ei kujutavat ettegi, kui põnevaks kõik läheb,” meenutab Reznik. “Ka mu sõbrad rõhutasid, et mida sa seal Spetsautomaatikas konutad –on aeg teha kannapööre.” Alates 19. aprillist 1991 sai Olga Rezniku ainsaks tööandjaks BICO. Vastavalt kokkuleppele asus ta tööle pearaamatupidajana ning kahe aasta pärast sai temast finants­direktor ja juhatuse liige.

Reznik tunnistab, et ta ei osanud uneski ette näha, kui raske tal tegelikult saab olema. “Keegi meist ei teadnud tollal kindlustusest absoluutselt mitte midagi,” ütleb Reznik. “Kohe pärast BICOsse tulekut käisin riiklikus Eesti Kindlustuses ja palusin, et nad vähemalt seletaksid, kuidas kindlustus­preemiaid makstakse ja kuidas kindlustusfirma bilanssi koostatakse. Nad mulle mingid paberid lugemiseks andsid ja see oli ka kõik. Ja teine raskus oli minu jaoks see, et tulin venekeelsest ringkonnast, kus valitses teistsugune tööstiil.”

Rezniku sõnul oli alustavale erakindlustusfirmale väga suur abi suurtest välismaistest edasikindlustusfirmadest, kes olid huvitatud uuest turust. “Kuna valdan saksa keelt, käisin sageli Münchenis, Kölnis ja Zürichis ning sealsed kindlustus­spetsialistid selgitasid meeleldi kõike kindlustusse puutuvat,” lausub ta.

BICO, Salva, ASA Kindlustus ja mitu teist verivärsket kindlustusfirmat alustasid oma tegevust varakindlustusest. Esimene toode oli kaskokindlustus. “1992. aastal läksid väga hästi kaubaks ka nn rohelised kaardid,” meenutab Reznik ja lisab, et nad vahendasid ühe Poola firma rohelist kaarti. “See oli aeg, kui Eestis veel liikluskindlustust ei olnud, ent eestlased hakkasid üha tihedamini Soome ja Poola vahet oma autoga sõitma. Nad vajasid rohelist kaarti ja meil oli see toode odavam, kui klient oleks pidanud seda välismaal ostma.”

Petturid tegutsevad. Uute kindlustustoodete turule tulek aktiveeris kindlustuspetturite tegevust ning see omakorda sundis kahjukäsitlejaid üha tõhusamalt tegutsema. Eriti kui tegu oli varastatud autodega. BICO kahjukäsitlejad avastasid esimese kindlustuspettuse 1992. aasta septembris. Varastatuks nimetatud auto leiti Tallinna lähedalt Tabasalu karjäärist ja hilisem uurimine tuvastas, et ­auto omanik oli sõiduki ise ära uputanud.

“Auto omanik, tõeline kantpea, tuli oma kaaskonnaga kontorisse ning ütles Jaan Marksile otse, et kui tahad elada, siis maksa kindlustushüvitis välja,” meenutab Reznik. “See oli aeg, kui Eestis tegutsesid kuritegelikud grupeeringud ning neilt võis kõike oodata. Jaan saatis oma pere igaks juhuks Leetu pakku. Järgnevalt pidasime pättidega pikki läbirääkimisi ja suutsime kindlustuspettuse ära tõestada.”

Rezniku sõnul sai kindlustus olulised raamid 1992. aasta lõpus, kui võeti vastu kindlustustegevuse seadus ning moodustati kindlustus­inspektsioon.

  • Kaskokahju kui reklaaminipp

Kindlustusfirma BICO tegi kaskokindlustuse esimesest väljamaksest 1991. aasta aprillis meediasündmuse, kui andis liiklusavariis kannatada saanud Žiguli omanikule pidulikult üle 10 000 rubla.
“Maksime vrakistunud Žiguli eest turuhinna, mis tollal oli enneolematu,” meenutab BICO endine juhatuse liige Olga Reznik. “Tollane riiklik Eesti Kindlustus maksis avariis kannatada saanud sõiduki eest ainult jääkväärtuse, mis oli tunduvalt väiksem summa võrreldes auto turuhinnaga.”
BICO ühe asutaja, praeguse ASi Nanso Group Eesti tegevjuhi Andres Ergma kinnitusel oli tegu reklaaminipiga. “Vastasutatud kindlustusfirmana saime niimoodi teha endale ja oma toodetele kaudselt reklaami,” räägib ta. “Samas tundus kaskokahju väljamakse ka igati õiglane.”
Olga Rezniku sõnul oli tollase kaskolepingu kindlustuspreemia üpris suur ning klient pidi maksma Soome markades.

 

Kronoloogia

  • Kuni suuromanikuks sai ERGO

05.12.1990 asutatakse Balti Kindlustuse AS (BICO), asutajate seas olid näiteks Harju Arengufond, Välisühingute Assotsiatsioon, eraisikutest Jaan Marks, Andres Ergma jt.
10.12.1990 registreeritakse BICO (alates 28.07.2000 kandis ärinime BICO-Leks Kindlustuse AS, alates 16.08.2001 kandis ärinime ERGO Kindlustuse AS ja alates 2.01.2013 kannab ärinime ERGO Insurance SE).
30.12.1990 antakse välja esimene kindlustuspoliis.
1991 Mais sõlmitakse esimene varakindlustus­leping.
1992 Kevadel sõlmitakse esimesed obligatoorsed edasikindlustuslepingud Münchener Rücki ja Kölnicher Rückiga.
1992 Septembris avastati esimene kindlustuspettus: varastatuks nimetatud auto leitakse Tabasalu karjäärist, kuhu omanik selle uputas.
1995 Juunis saab BICO aktsionäriks (35%) Alte Leip­ziger Europa GmMBH (kontrollpakk omandati 1997. aastaks).
01.09.1995 asutavad Alte Leipziger, BICO ja Münchener Rück BICO Elukindlustuse ASi (tegevuslitsentsi saadi 15.02.1996).
10.06.1996 antakse esimene elukindlustuspoliis.
24.02.1997 avati kontorihoone Tallinnas Lauteri tänaval.
01.07.2000 ühendas BICO endaga kaks korda suurema Leks Kindlustuse ASi.
2000 sai uueks omanikuks ERGO kontsern.

 

Kes on kes

  • Olga Reznik

Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusökonomisti haridusega Olga Reznik töötas 1974–1991 riigiettevõttes Spetsautomaatika plaaniosakonna juhatajana ning hiljem ökonoomikadirektorina.
1991. aasta veebruaris asus ta põhitöö kõrvalt ametisse Balti Kindlustuse ASi (BICO) pearaamatupidajana ning alates 19.04.1991 sai tema ainsaks tööandjaks BICO.
1991–1993 BICO pearaamatupidaja
1993–2000 BICO finantsdirektor ja juhatuse liige
1995–2001 BICO Elukindlustuse ASi juhatuse liige
2000–2001 BICO-Leks Kindlustuse ASi juhatuse liige
2001–01.04.2007 ERGO Kindlustuse ASi juhatuse esimees, ERGO Elukindlustuse ASi juhatuse esimees
01.07.2004–01.04.2007 ERGO Baltimaade kindlustusseltside üldjuhatuse esimees
Alates 01.10.2008 Compensa Life Vienna Insurance Group SE juhatuse esimees
Äripäeva koostatud Eesti naisjuhtide TOPi võitja 2003. aastal.

 

Kommentaar

  • Kas pank või kindlustus?

Andres Ergma, BICO üks asutajatest, praegu ASi Nanso Group Eesti tegevjuht
Arutasime tollal kahe võimaluse vahel – kas asutada kommertspank või kindlustusfirma. Me isegi kohtusime ühe eesti soost tuntud pangandustegelasega Rootsist, kes andis meile mitu head raamatut, mis panga ülesehitust ja panga toiminguid seletasid. Lõpuks otsustasime, et teeme ikkagi kindlustuse. Panga asutamiseks oleks vaja olnud oluliselt suuremat kapitali.
BICO oli üks esimesi kindlustusseltse Eestis. Otsisime BICOsse finantsinimest ja kohe esimesel kohtumisel Olga Reznikuga sain aru, et ta valdab finantsteemat. Kuna lõpetasin TPI ökonomistina ja enne BICO loomist töötasin Harju täitevkomitees rahandusosakonna juhatajana, olin küllalt pädev otsustama, kas ta sobib või ei. Mul on Olga Reznikuga siiamaani säilinud head suhted.

 

Sündmused

  • Mis juhtus Eesti ärimaailmas 1990. aastate alguse detsembris?

23 aastat tagasi
13.12.1990. EV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse, mis sai aluseks teeninduse, kaubanduse ja toitlustuse väike- ning keskmiste ettevõtete erastamisel (esimesed 83 objekti pandi erastamisele 02.02.1991; 1992. aasta lõpuks oli lõviosa 3000 väike- ja keskmistest ettevõtetest erastatud).
Eesti-Soome-Rootsi ühisettevõte Eststein käivitas Kuusalu lähedal asuvas Kiiu tehases katusekivide tootmise.

22 aastat tagasi
AS Baltika avas esimese Baltmani kaupluse (järgmised Baltmani poed avati 1992. aasta mais Tallinnas ja sama aasta oktoobris Tartus).
21 aastat tagasi
Mart-Järvo Hirtentreu ja Margus Säde asutasid elektriseadmete tootja ASi Konesko (1998. aastal koliti tootmine Tallinnast Järvamaale Koerusse).
Eesti Ühispanga asutamiskoosolekul Paides ühinesid Haapsalu, Harju, Paide, Pärnu, Rapla, Tartu, Viljandi ja Võru Maapank ning Viljandi Kommertspank ja Nordpank; juhiks valiti Haapsalu Maapanga nõukogu esimees Ain Hanschmidt (oli Ühispanga juht kuni 01.02.2005).
Esimene kohalik telekanal, Tartus asuv Alo TV alustas tegevust, andes eetrisse kolmetunnise otsesaate.

20 aastat tagasi
Registreeriti naftasaaduste ümberlaadimise ja hulgimüügiga tegelev AS E.O.S. (alates 26.05.2008 kannab ärinime AS Vopak E.O.S.).
Kütuselitsentsi komisjon andis välja kaks esimest litsentsi, mille omanikuks said RE Eesti Kütus ja AS Imbi Oil.
Registreeriti põllumajandus- ja aiandussaaduste tootja AS Põltsamaa Felix (Eesti Tarbijateühistute Keskliit ja Rootsi firma Felix Ab moodustasid ETK Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi baasil ühisettevõtte Põltsamaa Felix 1993. aasta oktoobris).

19 aastat tagasi
Tartu linnakohus kuulutas välja tollal Tartu suurima firma, Jüri Lõsaki juhitud ASi LMRA Holding pankroti (AS LMRA asutati 1990. aasta novembris).
Otepää Ühispanga juhatuse esimees Arno Kaseniit ja panga tegevdirektor Valmar Visnapuu mõisteti süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ja ametialases lohakuses.
Tallinnas Rocca al Mares avati esimene Carrolsi hamburgerirestoran.

 

Pane tähele

  • Äripäev 25

Äripäev tähistab selle aasta oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi “Äri 25”.
Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.
Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.
Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil vainu.rozental@aripaev.ee või aivar.hundimagi@aripaev.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. January 2014, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing