Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Veider, ent kaunis
Elektroonikaduost Hype Williams lahkunud muusik Dean Blunti albumit “The Redeemer” on mitmetes ringkondades nimetatud 2013. aasta parimaks. Omalaadne kauamängiv suudabki kuulajat üllatada.
Kaunilt orkestraalse klassikalise sissejuhatusmeloodiaga startiv album hakkab päriselt tööle teise palaga “The Pedigree”– taustaks paaril noodil kõõluv sünteesaator ja tehislik viiul, esiplaanil Blunti aeglase räppimisena mõjuv vokaal. Väga moodne on ka jätk, “Demon” oma õõnsas meeleolus. Juurde tuleb kolisev trumm ja sakraalselt kajav temaatiline vokaal.
Kenasti kõlab lugudest meloodiline ja soulilik “Papi”. Mahedal taustal mõjub Blunti veidi kare vokaal eriti kontrastselt. Mõtlikkurb pala viib mõttesse, et tegemist on lahkumineku- ja väljamurdealbumiga. Kitarrisaatega palas “Imperial Gold” kõlav soe naisvokaal ja hiljem liituv kare Blunt toetavad eelmainitud mõtet veelgi.
Justkui tükikestest koosnev tervik ei hakka siiski päriselt kandma, vaid meenutab rohkem mingit märkmevihikut, kus lehekülgedel on väga erinevad, ent samal ajal väga head ideed.