Pangajuhid: stabiilsusest saab väljakutse

06. jaanuar 2014, 00:00

Lähiaja võtmeküsimused on, kuidas panna väljarändajad tagasi rändama ning kuidas kasvatada heaolu Eesti jaoks harjumatus stabiilsuses, jäi kõlama möödunud aasta lõpu vestlustest Eesti pangajuhtidega.

Ka panganduses on olukord ühe sõnaga öeldes stabiilne. Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe iseloomustas Eesti panganduse lähitulevikku tiheneva konkurentsiga laenuklientide ja laenutingimuste pärast. Ta tõi välja, et kõikidel siinsetel pankadel on väga hea tasakaal laenudes-hoiustes. “Otse öeldes oleme ka mõneti ülelikviidsed,” sõnas Rehe. Siiski on pangad pärast kriisi ettevaatlikud ja äraootavad ja sama lugu on potentsiaalsete laenajatega.

Eesti ettevõtlusele annavad alanud aastal tooni stabiilsus, aga ka väliskapitali ja inimeste jätkuv lahkumine Eestist. “Kui me oleme majandus, mis kasvab tempoga null koma midagi, siis me ei ole ahvatlev välisinvestoritele ja võime tõdeda veelgi lahkujaid. Peame ennast muutma,” ütles Rehe. Ta nentis, et kui natuke ette kiigata, siis võib ka uuel aastal oodata lahkujaid. Samas toonitas ta, et lahkujad ei lähe siit koos turu ja turuosaga, mis tähendab, et asemele tulevad valdavalt kohaliku kapitaliga ettevõtjad ja see on jällegi uus võimalus.

Investeeringute kasvu oodata järgmisel aastal. Järgmisel kuul Vahur Kraftilt Nordea Eesti filiaali juhi ameti üle võtva Andreas Laane sõnul eristub Eesti euroala riikide hulgas investeeringute kiire taastumisega positiivses võtmes. “Tuleb arvestada, et Eesti ettevõtete investeeringud on jõudnud kriisieelse kõrgtaseme lähedale, mistõttu on raske mahu kasvuga üllatada,” sõnas ta.

Väliskapitali iseloomustab Laane sõnul pragmatism. Raha voolab riikidesse, kust loodetakse konkurentsivõimelist tootlust. Kuigi Eesti ettevõtete kasumlikkus on püsinud hea, elavneb investeeringute kasv Eestis Laane hinnangul pigem järgmisel, 2015. aastal.

Stabiilsus tundub igav. SEB Panga juht Riho Unt tõdes, et Eesti on astunud väga stabiilsesse keskkonda. “Midagi ei muutu ja nüüd hakkavadki pinged väljenduma, sest me oleme harjunud olema Ameerika mägedel, kus kogu aeg midagi muutub,” ütles Unt. Stabiilsus on väljakutse kõigile: poliitikutele, ettevõtjatele ja töövõtjatele. “Ettevõtjad ütlevad, et on igav. Kui sul järgmisel aastal on ettevõte ainult kümme protsenti suurem kui eelmisel aastal või kui sa oskad uue aasta lõppu juba ette näha, siis ei ole väga huvitav,” nentis Unt. Tema sõnul on sama mure töövõtjatel, kelle ootused heaolu kasvule on suuremad, kui stabiilne keskkond võimaldab. See omakorda kandub poliitikute mureks, kuna ülejärgmise aasta riigikogu valimiste eel on senisel koalitsioonil raske luua positiivset tunnetust, mis hoiaks valijaid nende poolel. Positiivsena tõi Unt välja, et üksmeelselt räägitakse, kuidas on tarvis innovatsiooni ergutada.

Undi sõnul ei ole Eesti enam koht, kuhu tullakse investeerima lootuses kohe paarkümmend protsenti aastas tagasi teenida. Pigem on Eesti koht, kuhu teha kas pikaajaline kapitaliinvesteering või strateegiline investeering kindlasse valdkonda, näiteks infotehnoloogiasse.

Probleemiks tagasiränne. Inimeste väljarändes tõstsid pangajuhid esile pigem positiivset külge, kuid nentisid, et murelikuks teeb tagasiränne, ­õigemini selle puudumine. “Kui me tahaksime, et Eesti inimesed kasvaksid üles, lõpetaksid kooli ja asuksid kohe Eestis tööle, saaksime väga suletud ühiskonna. Pigem on küsimus selles, kuidas tekitada tagasirännet pärast väljarännet,” arutles Swed­banki juht Priit Perens. Tagasirände tekitamiseks võiks tema arvates püüda luua sarnaseid huvitavaid töökohti, mis inimesed välismaale meelitasid.

Perens tõi tagasirände hea eeskujuna välja Iirimaa, keda on kriisist jagusaamisel aidanud rahvastiku mobiilsus – raskemal ajal välja rännanud inimesed tulid paremal ajal kodumaale tagasi.

Nordea peatne uus juht Laane tõi samuti Iirimaa näite ja lisas, et olulist rolli iirlaste rikkuse kasvus mängis nende kodumaiste varade – maa ja kinnisvara – väärtuse jõuline kasv. Ka Eestis on kinnisvaraomanike osakaal suur ning võiksime saada kasu kinnisvara ja maa pikaajalisest kasvutrendist. Samas napib Eesti inimestel sääste, et teha finantsinvesteeringuid, mis lubaksid heaolu kiiremat kasvu, sõnas Laane.

Küsimusele, mida riik saaks ära teha, et väljarände kõrval elavneks ka tagasiränne, tõid pangajuhid välja, et tuleb soosida ettevõtlust ja võimalusel vähendada tööjõumakse. Samas toonitasid nad, et oluline on maksukeskkonna lihtsus ja stabiilsus, suuri maksureforme pangajuhid ei toeta.

SEB juht Unt märkis, et piiri peaks pidama kaudsete maksudega, mida on viimasel ajal kergitatud. Nordea Eesti tulevane juht Laane pakkus välja, et majanduse kasvule naasmisel võib kaaluda Eestis tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja seejärel näiteks töötuskindlustuse maksemäära langetamist.

Laane sõnul on tähtis, et noored läheksid õppima perspektiivikaid erialasid, et leida Eestis hiljem rakendust. “Eestis peaks veelgi rohkem soosima infotehnoloogia ja reaalteaduste õpet,” ütles ta.

  • Pangajuhid pelgavad investeerimisriski

Eesti pangajuhid on oma isiklikes investeeringutes konservatiivsed ja eelistavad fondiinvesteeringuid ning säästmist.
Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe on truu ühele Tallinna börsi ettevõttele – Tallinna Veele. Tallinna Vee aktsiaid on Rehe ostnud alates ettevõtte börsiletulekust ning on investeeringut aja jooksul suurendanud. “See on kombinatsioon turu stabiilsusest ja ettevõtte stabiilsusest. Ma loodan, et see stabiilsus jätkub ka tulevikus,” iseloomustas Rehe Tallinna Vett. Rohkem ta investeerinud polegi, ülejäänud osa tuleviku kindlustamisest puudutab säästude kogumist ja kodukulude juhtimist.
SEB Panga juht Riho Unt nentis, et tema on hästi konservatiivne investeerija. Undi usaldus kuulub kodupangale, kellega on seotud tema ainsad aktsiainvesteeringud. Lisaks on Unt teinud pensioni teise ja kolmanda samba ning investeerinud isiklikku kinnisvarasse. “Kindlustan oma tulevikku rahulikult ja tasakaalustatud kujul,” märkis Unt. Ka Nordea Eesti tulevane juht Andreas Laane on investeerinud peamiselt teise ja kolmandasse pensionisambasse.
Swedbanki juht Priit Perens nentis, et on Eestis, Baltikumis ja sageli ka Põhjamaades insaider ja seetõttu omab ta üksikute aktsiainvesteeringute asemel fondiosakuid. “Fondid on hajutatud, ma tean, kuidas neid juhitakse, ja ma pole seal insaider,” põhjendas ta.

 

Üks küsimus

  • Kuidas hindate Eesti poliitikute eelmise aasta tegemisi?

Priit Perens, AS Swedbanki juht
Meil on needsamad poliitikud, kes meil olid neli aastat tagasi. Aga millegipärast on nende kuvand muutunud. Ma ei usu, et nad on ise selle ajaga muutunud. Minu arust on needsamad poliitikud teinud Eestis ­õigeid otsuseid. Eesti pole kunagi elanud majanduslikult nii hästi kui praegu, kaasa arvatud 2007. aastal, mil heaolu põhines suures osas laenuressursil. Praegu põhineb heaolu meie enda töö tulemustel.
Ühiskond on muutunud tundlikumaks ja peabki olema tundlik selle suhtes, mida teevad ning kuidas käituvad poliitikud, keda on valitud. Samas on ühiskonnal tegelikult ka kohustus tunnustada seda, mis on tehtud.

Aivar Rehe, Danske Banki Eesti filiaali juht
Viie palli skaalal ikka kolm. Tugevat hinnet ma ei anna. Poliitika ei ole olnud stabiilne. Kui otsime põhjust, siis kohalike omavalitsuste valimised tõid asjatult ja kulukalt välja pooldumise. Meil on lihtsalt õnne, et majandus ja tema põhinäitajad, nagu eelarve tasakaal, riigivõla dünaamika ja kõik see on ilusti paigas. Seetõttu saame öelda, et riigi majandus on terve, aga poliitiline kultuur ei ole seda kindlasti edasi viinud.

Riho Unt, AS SEB Panga juht
Ma usun, et kõige väljakutsuvam on olnud ettepanekute viis, kuigi kõik ettepanekud pole valed olnud. Ettepanekute taga on olnud ka häid mõtteid, kuid viis, kuidas dialoog ühiskonnaga on toimunud, on olnud rohmakas, mis on tekitanud ühiskonna ja ka ettevõtjate poolt vastureaktsiooni. Ettevõtjad ju hoolivad oma riigist, nemad ka tahavad, et riigil läheks paremini.

Andreas Laane, Nordea Eesti filiaali tulevane juht
Toon ettevaatavalt välja ühe pikemaajalise horisondi väljakutse või tegematajätmise – haldusreformi. Soome edestab haldusreformi poolest Eestit ja on meile seega heaks eeskujuks. Poliitikutelt ootan eelkõige õiguskeskkonna stabiilsust ja pikemaajalist tulevikunägemust, mis annaks võimaluse nii inimestele kui ka ettevõtetele siduda end pikemaajaliselt Eestiga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. January 2014, 19:15
    Otsi:

    Ava täpsem otsing