Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soomes ennustatakse üheprotsendist majanduskasvu

06. jaanuar 2014, 00:00

Soomes, mille majanduse käekäigust sõltuvad paljude Eesti inimeste ja ettevõtjate töö- ja ärivõimalused, rehkendatakse alanud aastal keskmiselt üheprotsendise SKP kasvuga.

Peamised kasvulootused on seotud eksporditurgudega. Kodumaist nõudlust hoiavad tagasi nii tagasihoidlikud palgakokkulepped kui ka maksutõusud ja eelarvekulude kärped, millega Soome valitsus püüab pidama saada riigi võlakoorma kasvu.

Soome majandus, mis euroala riikidest 2008. aastal vallandunud kriisis keskmisest rohkem kahanes ja enim eksporti kaotas, on usaldusnäitajate järgi põhjast läbi. Ent kriisieelsel tasemel ei ole see veel taastunud, nendib Soome keskpank.

Prognoos muutus veel pessimistlikumaks. Valitsus, mis tuli ametisse 2011. aasta juunis, on majandusprognoosi kärpinud juba kümme korda. Viimati detsembris, mille järgi Soome SKP kasvab tänavu läinud aasta 1,3%se languse järel 0,8%. Soome keskpanga prognoos alanud aastaks on veelgi pessimistlikum.

Kauppalehti küsitletud tööandjate keskorganisatsioonid ja majandusanalüütikud pidasid alanud aastal realistlikuks 1 protsendi suurust majanduskasvu.

Kodumaisest tarbimisest Soomes tänavu kasvu­vedurit ei ole. Ühelt poolt hoiab eratarbimist tagasi ebakindlus, eelkõige hirm töökohta kaotada. Novembris ulatus töötuse määr Soomes 7,9%-le ning enamikus prognoosides ületab see tänavu 8% piiri. Tööpuuduse määra kiiremat kasvu hoiab tagasi tööealise elanikkonna vähenemine – igal aastal lahkub tööturult umbes 60 000–70 000 inimest, hindab Soome majandusuuringute instituut (VATT).

Suurimad koondajad olid lõppenud aastal Metso (1157 inimest), Renesas Mobile, laeva­tehas STX ja Nokia (579), teatas reedel Soome ametiühingute keskliit SAK. Kokku sai mullu koondamis­teate 14 500 inimest. Tänavu ennustatakse suurt töökohtade vähenemist kaubanduses.

“Muud ei saa eeldada, kui just ostujõud üht­äkki oluliselt ei parane – ja seda ei paista kuskilt,” ütles Kauppalehtile kaubandusala keskliidu peaökonomist Jaana Kurjenoja.

Ostujõudu pärsib ka maksutõus. Majandus­uuringute keskuse PTT ökonomisti Pasi Holmi sõnul ei ole Soomes ostujõu reaalkasvu ­oodata ei sel ega tuleval aastal. Sügisel keskliitude tasandil saavutatud palgakokkuleppe järgi jääb palgatõus inflatsioonile alla. Soome keskpank prognoosib inflatsiooniks 1,6%. Ostujõudu piiravad maksutõusud avaliku sektori defitsiidi vähendamiseks. Keskpanga hinnangul kahaneb eratarbimine 0,2%.

Soomlaste laenunõudlus püsib nõrk, mis mõjutab nõudlust kestvuskaupade ja elamispindade järgi.

Kodumaist tarbimist ei toeta ka avalik sektor, kus valitsus üritab makse tõstes ja kulutusi kärpides struktuursest defitsiidist jagu saada. See küünib 4,5%-le SKPst, mis vastab 9 miljardile eurole. Novembri lõpus avalikustatud valitsuse reformipakett seda auku veel ei korva. Eriti raskeks teeb ülesande see, et Soome majanduses on samaaegselt käimas struktuursed muutused – start-up’id ei suuda aga veel korvata koondamisi Nokias ning Soome paberi- ja metsandussektoris.

Soome tööandjate keskliidu ökonomist Simo ­Pinomaa ütles Kauppalehtile, et kevadel eelarveraamistikku paika pannes tuleb Soome valitsusel leida täiendavaid kärpe- või maksutõusu kohti veel 2 miljardi euro ulatuses. See on ettevõtjatele päris hirmutav perspektiiv.

Pääsu aga pole – Soome keskpank hoiatab, et ilma reformideta paisuks kiiresti vananeva elanikkonnaga Soome võlataak aastaks 2030  juba Itaalia tasemele, 110%-le SKPst, vahendas agentuur Bloomberg. Panga ekspertide hinnangul on Soome potentsiaalse majanduskasvu tempo aeglustunud 2003.–2007. aastate 3,7 protsendilt 1,5%-le.

Tuge annab eksport. Majanduskasvu oodatakse Soomes eelkõige ekspordist, Soome rahandusministeeriumi prognoosi järgi peaks see alanud aastal kasvama 3,6%. Peamised eksporditurud on Soomele Euroopa Liit eesotsas Saksamaa ja Rootsiga ning Venemaa ja USA.

Kõige positiivsemad märgid on praegu USAst, Venemaa on küsimärk ja euroalal püsib kasv aeglane.

Reedel möönis Kauppalehti juhtkirjas, et ekspordist sõltuvale Soomele on paras katsumus ka euro tugevus. Detsembri lõpus oli euro 1,3893 dollari tasemel USA dollari suhtes tugevaimas seisus 2011. aasta oktoobrist. Läinud nädal tõi leevendust, kui USA keskpanga juht Ben Bernanke möönis, et USA majanduses on vastutuul vaibumas. ­Euro nõrgenes dollari suhtes nädalaga 1,2%, 1,3589 dollari tasemele.

  • Soomes enim Eesti töölisi

Finantskriisi ajal on välismaalastest Soome kõige rohkem elama ja tööle läinud Eesti kodanikke. Ajavahemikul 2008–2012 on Eestist Soome asunud 17 159 inimest, selgub eelmise aasta lõpus avaldatud Soome statistikaameti migratsiooni-­uuringust. Valdavalt on tegu põhiharidusega inimestega, kes moodustasid 2011. aastal Soomes elanud tööealistest Eesti kodanikest vanuses 15–64 aastat 66,3% ehk 17 978 inimest. Kõrgharidusega oli 10,6% ehk 2871 inimest.
Numbritele tuleb juurde rehkendada need, kes on saanud Soome kodakondsuse. Näiteks ajavahemikul 1991–2012 on Soome kodakondsuse saanud 4956 Eesti kodanikku. Samuti need, kes nädalavahetuseks koju sõidavad ning kes “mustalt” Soomes tööd teevad.
Eesti kodanike järel oli 2012. a lõpu seisuga teine suurim välismaalastest rahvusrühm Venemaa kodanikud (30 183 inimest). Järgnesid Rootsi (8412) ja Somaalia kodanikud (7468).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. January 2014, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing