Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elron tunnistab vigu ja otsib lahendusi

07. jaanuar 2014, 00:00

Aasta alguses liinile pandud diiselrongide probleemide peamine põhjus on piletimüügisüsteem, mille puudulikkust Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip ka tunnistas.

Eile toimunud Elroni pressikonverentsil rõhutas Ossip korduvalt, et rongidega tehnilisi probleeme ei ole. Üks murekoht on üksikud tipptunnil väljuvad rongid, kus on istekohtade puudus, ning teiseks piletimüügisüsteem, mille töökindlus jätab kohati soovida. Samas kinnitas ta, et mõlemale probleemile leitakse lähiajal sobiv lahendus.

Milliseid vigu te tegite, et sündmuste käik on praegu selline olnud? Kindlasti oleks me pidanud rohkem välist jõudu kaasama kogu oma piletisüsteemi rakendamisse. Loomulikult on meil olemas oma IT-osakond, meil on olemas meie partnerid, aga kindlasti, kui oleks võimalik ajas tagasi minna, siis me oleks pidanud kaasama veel jõudlust. Selles mõttes on see keeruline, et kuna süsteem on nii spetsiifiline, siis ei ole ka sinna väga lihtne täiendavaid jõudusid leida. Ei ole niisama lihtne öelda, et jah, võtame inimesi juurde, kes lihtsalt tunnevad ITd. Selleks on vaja teada kogu loogikat ja spetsiifikat, et neid muudatusi ellu viia.

Omakorda, mida ma toonitanud olen ja millest peab aru saama – me lõpetasime 31. detsembril kell 23 vana süsteemi ja kell 2 startisime rongidega, kus oli terminalides uus süsteem peal. Meil oli kolm tundi aega, et asi tööle panna. Loomulikult käib sünkroniseerimine, kui toimub muudatus, aga praegu on põhiprobleem selles, et kuna rong sõidab kiiresti ka – 120 km/h –, siis tehnikud on seletanud, et sellises kiiremas liikuvas objektis andmete vahetamine on veel rohkem häiritud. Kui te olete varem rongiga sõitnud, siis teate, et Eestimaa peal on terve hulk punkte, kus mobiililevi puudub täielikult. Need asjad, miks kaardimakse ei tööta jne, saavadki sealt alguse.

Edelaraudtee rongid sõitsid ju sama liini ja seal tehti ka kaardimakseid, aga selliseid probleeme ei olnud. Mul on raske seda kommenteerida. Eks me püüdsime nendel vähestel sõitudel, mida me selle rongiga tegime, aru saada, kas ja kuidas terminalid toimivad. Siin võivad erinevused tulla sellest, et rong on teine, kasutatud materjalid on teistsugused, see rong liigub kiiremini...

Me istume homme-ülehomme kokku partneritega, et leida lahendusi, kuidas töökindlust parandada. Mul ei ole seda probleemi, et ma ei näe lahendusi.

Kas neid probleeme ennetada ei saanud?Teil oli ju päris pikk testimisperiood. Piletimüügisüsteemi me loomulikult testisime. Elu näitab, et sa testid küll neid lahendusi, mis on eelnevalt välja töötatud, aga kui sa ühel hetkel kogu andmemahu peale paned, siis kahjuks meie näite puhul tõrkeid esines.

Kas ühelt süsteemilt teisele ülemineku perioodi kuidagi pikemaks ei oleks saanud teha? Ettevalmistusaega on olnud liiga vähe. See oleks eeldanud, et me oleks paralleelselt oma vana süsteemiga töötanud 1. jaanuariks välja täiesti uue piletimüügisüsteemi. Kui me vaatame, et hange olemasolevale piletimüügisüsteemile kehtib veel 2015. aasta lõpuni, siis ma olen ka öelnud, et kohe, kui oleme suutnud tehnilised tõrked likvideerida, peame hakkama vaatama selles suunas, kuidas järgmiseks hankeks valmistuda. See on nii pikk protsess, vähemalt poolteist aastat peame seda ette valmistama, kui tahame mingit uut lahendust tuua.

Kui suur kahju on teile selle esimese nädalaga tekkinud? Eks kõige suurem kahju on ikkagi klientide usaldus, mis praegu on kindlasti kannatada saanud. Ja pigem ma näen, et mõneti selgelt ülereageerimine, kus inimestes on tekitatud hirmu, et rongi tulles sa ei mahu siia ära.

Kui vaatame praegu oma väljumisi, siis tublil 75–80% väljumistest ei ole probleemi istekoha leidmisega. On need 20–25%, mis on tipptunniväljumised, kus istekoha leidmine on raskendatud. Aga me peame siin mõistma, et see, et me eeldame, et rongi tulles ükskõik mis ajal on meil kogu aeg olemas istekoht, on lihtsalt liiga kallis lahendus. Tähtsam on see, et me suudame pakkuda oluliselt rohkem väljumisi.

Kas reisijate arv on mingitel väljumistel vähenenud, sest on tekkinud hirm, et istekohta ei saa? Hetkel küll mitte. Me näeme õnneks kogu aeg kasvutrendi.

On viidatud, et riigi osalus Estonian Airis pole lennuliiklusele hästi mõjunud, kas sama võib juhtuda ka reisirongiliiklusega? Ma olen olnud pikalt ju tegelikult ühe suure eraettevõtte (G4S – toim) juht. Aastal 2011 tõi G4S oma sularaha­divisjoniga Eestisse eurod, mis oli väga suur projekt. Ma ütleks, et see praegu on veel suurem kui eurode toomine, ja mina ei näe juhtimise seisukohalt mitte mingit erinevust.

Mina ei oska riigi poole vaadata, riik saab võib-olla mõnede asjadega mulle toeks olla, aga probleemid on ju Elroni omad, mis tuleb Elronil võimalikult kiiresti lahendada.

Mis edasi saab? Kui kiiresti lahendused tulevad? Rapla liinile oleme juba selle nädala keskel suutelised täiendava väljumise juurde panema. Kuu lõpus, ma arvan, saame oma sõiduplaanis viia sisse teatud muudatusi, mis peaks tooma leevendusi Viljandi poole reisijatele.

Meil on selge nägemus, kuidas me liigume selgelt paremuse suunas. Juba vanal aastal rääkisime läbi partneri Stadleriga, kas on võimalik tarnimiskokkuleppega võrreldes varem saada ronge kätte ja Stadler omalt poolt püüab teha kõik, et me saaks need rongid varem kätte.

Praegu on kindlasti ka teie töötajate jaoks raske aeg. Kuidas te neid motiveerite? Eks me käime ringi ja patsutame ja proovime ka üksteisele jõudu soovida. Ega kerge ju ei ole.

On teile mõni lahkumisavaldus ka juba tulnud? Ei ole lahkumisavaldust esitatud, aga klienditeenindajate seas on olnud küll inimesi, kes on öelnud, et kas kõike seda ikka tarvis on.

 

Taust

1. jaanuarist teenindab Elron kogu Eesti riigisisest reisirongiliiklust, kasutusel on 18 elektrirongi ja hetkel 13 diiselrongi. Kuue kuu jooksul lisandub veel 7 uut diiselrongi.
Uued elektrirongid maksid 79,5 miljonit eurot. ­Diiselrongide ostmiseks on Elroni ja Stadleri vahel sõlmitud ligi 200 miljoni euro suurune 20aastane kapitalirendileping.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. January 2014, 20:21
Otsi:

Ava täpsem otsing