Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krediidipank kahe tule vahel
Hiljuti tsiteeris Vene meedia Izvestijas ilmunud artiklit, milles seisis, et Eesti Krediidipanga (EKP) kaudu käis rahapesu ning Andrus Kluge ametist tagandamise käigus leidsid Vene õiguskaitseorganid pangast endise Moskva Panga (MB) presidendi Andrei Borodini kohta paljastavaid andmeid. Uudise kommenteerimise asemel viitas MB pressiesindaja: “Ma ei tea, millised EKP allikad annavad selgitusi kliendiandmete kohta, ma ei saa nende informatsiooni kinnitada.”
Kui kõik ajalehes toodu on tõsi, siis miks MB ei ole seda kinnitanud? Kui aga Venemaa suurim ajaleht levitas MB tütarpanga kohta valeandmeid, siis miks MB ei nõudnud nende ümberlükkamist?
Kummaline vaikus. 2010. aastal oli Kluge juhatuse esimees, aga EKP nõukokku MB poolt kuuluvad P. Gorbatsevitš ja N. Monahhov. Miks pärast Borodini vallandamist MBst jäid Gorbatsevitš ja Monahhov oma kohtadele ja lahkusid palju hiljem? Kas EKP “kuritegelik tegevus” toimus nende teadmata ja seda ei seata kahtluse alla? Kes otsustas, kes on süüdi?
Selles kontekstis tuleb meenutada Indrek Põdraga seotud korruptsiooniskandaali. Miks valis MB informatsiooni hankimiseks seadusevastase tee, maksis sadu tuhandeid eurosid “luurajale”, kui Vene kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 453 näeb ette õigusabi päringu saatmist. Pöörduge abi saamiseks kolleegide poole ja teostatakse vajalike andmete võetus!
Küsisin MB-lt ametlikku seisukohta Põdrale antud altkäemaksu küsimuses.
MB seda seika ei kommenteerinud. Vaikis ka finantsinspektsioon (FI). FI esitas Kluge tagandamise nõude väites, et tema isik ei vasta kehtestatud nõuetele, kuid samas lubas soetada osaluse EKPs Moskva Pangal, mille esindaja on seotud kriminaallooga.
Ühes oma kommentaaris märgib FI, et võimatus MP-l kui suuraktsionäril panka juhtida on ebanormaalne õigusolukord, kui EKP palub abi, FI “ei saa sekkuda suhetesse aktsionäride vahel”.
Peaks ikkagi kindlalt ära otsustama, kas saab või ei saa?
Küsimused jäävad õhku. Palju küsimusi tekitab ka panga juhtkonna väidetavalt ebaseaduslik EKP aktsiate ost 2011. aastal.
Tol ajal teatas MP, et Borodin müüs aktsiad EKP juhtkonna esindajatele tagantjärele, volitusteta, kuid MP sõlmis aktsiate tagasiostmistehingu.
Milleks oli vaja tagasiostmist, kui lepingu allkirjastamine isiku poolt, kellel pole selleks volitusi, eeldab küsimuse lahendamist kohtulikus korras? Kuidas õnnestus teha tagantjärele tehing väärtpaberitega depositaariumi elektronsüsteemi kaudu?
Borodinist sai suure mängu osaline ning terve nahaga ei ole tal lihtsalt võimalik pääseda. Tundub, et Krediidipank sattus kahe tule vahele.