Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistika. Logistikas pole hinnatõusu ette näha

    Tänavu pole logistikas kriisi oodata, küll võib ennustada konkurentsi suurenemist, teenuste hinnatõusuks logistika­firmade juhid eriti võimalust ei näe.

    DSV Transpordi Baltimaade, Ukraina, Valgevene ja Venemaa regionaalse direktori Jaan ­Lepa nägemus uuest aastast on mõõdukalt optimistlik ja stabiilne. “Võrreldes pankadega, kelle prognoosid 2014. aastaks on olnud suhteliselt konservatiivsed, näeme meie uut aastat veidi heledamades toonides,” ütles ta. “Arvame, et Eesti majandusel on veel ruumi areneda ja et Eestil läheb järgmisel aastal paremini kui Euroopas keskmiselt,” lisas Lepp.
    Schenkeri juht Janek Saareoks oli aga Eesti tuleviku suhtes murelikum. “Minu maailmapildis on Eesti suur küsimärk,” ütles ta. “Odav allhanketööstus kolib siit varem või hiljem välja, sest me ei ole ega saa kunagi odavtootmisriigiks,” arvas ta. “Meil pole selget valmidust globaalseks konkurentsiks transpordi- ja logistika­turul,” lisas ta.
    Osa transiidist läks naaberriikidesse. “Oleme Balti naabritele konkurentsivõimelt selgelt alla jäämas ja kui me valmidusse ei investeeri, siis meile reaalset äri ka ei tule,” arvas Saareoks. Ta lisas, et sisuliselt majandus Eestis ja Eesti ümber ei kasva ning riigid konkureerivad üksteisega. “Meil pole eelist, on väike siseturg ja ootame aktiivselt, et keegi meid leiaks,” ütles Schenkeri juht.
    Tema sõnul liigub transiit Vene sadamate ja ka Läti-Leedu kaudu. “Seega meie sadamate ja raudtee liiklus kahaneb,” selgitas ta. Saareoksa kinnitusel võib oodata ka lennukaubaliikluse vähenemist. “Kuna kõik loevad raha veelgi enam, siis mängitakse tarneahelad soodsamate lahenduste peale ringi,” põhjendas ta.
    Vene-Eesti piiri ületamise ajakulust rääkides ütles Saareoks, et on Venemaast mõeldes positiivne. “Ei maksa pidevalt kurta, kui pahasti kõik on. Asjad on nii ja nendega tuleb arvestada, meie väikese riigina ei saa seda mõjutada, suuredki ei saa,” selgitas ta. “Kuidas ka asjad ei käiks, on Venemaa meile selgelt üks tohutu võimalus,” lisas Saareoks.
    Odavaim pakkuja võidab. Jaan Lepp DSV Transpordist ei usu, et vedude turul oleks oodata suuremaid struktuurseid muutusi või et tuleks juurde ­uusi arvestatavaid teenusepakkujaid. Ta lisas, et kui autokütuse hindadega järske muutusi ei tule, siis peaks ka üldine hinnatase samaks jääma. “Näeme veomahu suurenemist,” märkis ta.
    Ka Janek Saareoks leidis, et maanteevedude osa uuel aastal kas püsib või ehk isegi kosub. Mereveole maailmas ennustas ta samuti stabiilsust. “Vaadates Eesti ja Euroopa pilti, siis suurt kasvu ei tule kuskilt, seega jätkub stabiilne olek ja Eesti pigem püsib nulli lähedal,” ütles Saareoks. Ta lisas, et konkurents teravneb, ülepakkumine suureneb ja hinnad kukuvad. “See ootab sektorit ees,” kinnitas ­Schenkeri juht.
    Regulatsioon lonkab. ASi Est-Trans Kaubaveod juhatuse liige Reio Engman arvas, et riik peaks uuel aastal pöörama rohkem tähelepanu logistika probleemidele. “Kolm asja, millega on vaja tegeleda, on ümbrikupalk, käibemaks ja vedaja vastutus,” ütles ta. “Uute maksude loomise asemel tuleks korrastada vana maksusüsteem,” sõnas Engman ja lisas, et kui olukord ei muutu, pole suured ettevõtted edaspidi jätkusuutlikud.
    Engman selgitas, et jahutatud ja külmutatud kaubaga tegeleva logistikafirmana peavad nad jälgima nõudeid. “Ettevõte, kes praegu kõiki neid nõudeid ausalt jälgib, ei ole võimeline teistega konkureerima,” kurtis ta.
    Engmani sõnul viivad nõuete täitmisega seonduvad kulud teenuse hinna üles, puuduliku regulatsiooni tõttu on aga paratamatult eelisolukorras need ettevõtjad, kes nõuete täitmisse ei investeeri ja suudavad seetõttu paremat hinda pakkuda. “Kõik nõuded on paberil lahti kirjutatud, aga kokkuvõttes sõlmitakse leping ikka hinna järgi,” rääkis ta. Engmani arvates peaks riik nõuete järgimist paremini reguleerima, et aus konkurents oleks võimalik.
    Samas võtab Schenkeri juht Janek Saareoks turu­olukorda positiivselt. “Suurt kriisi pole ja seda ka väga ei näe tulemas,” ütles ta. “Rasked konkurentsi­tingimused aga sunnivad pingutama ja selle käigus saame tugevamaks.”
    Ka oli Saare­oks rahul laologistikas toimuvaga. “Tihedas konkurentsis lähevad hinnad selliseks, et ettevõtetel tekib lisamotivatsioon logistikateenust sisse osta,” põhjendas ta.
    Ära karda kriisi, vaid bürokraatiat. Logistikateenuste hinnatõusuks Schenkeri juht väga võimalust ei näe. “Seda ei võimalda konkurents, praegu on ostja­turg,” selgitas ta. “Ainuke kindel variant on oma efektiivsusega tööd teha ja sellega enda kasumlikkust veel hoida.”
    Küsimusele, kas on oodata paberimajanduse lisandumist, vastas ta, et on kasulikku ja kahjulikku bürokraatiat. “Kardan, et lisandub, sest ametnike armaada toodab mida iganes,” nentis ta siiski. “Euroopa Liit toodab juurde ja Eestis me korrutame alati nõuded veel koefitsiendiga läbi, et kõvem tegija tunduda,” rääkis Saareoks ning lisas, et sellega hävitame konkurentsivõimet.
    Samuti ennustas Saareoks palgatõusu. “Surve töö­tasudele kasvab seni, kuni saavutame kriitilise piiri Skandinaaviaga, et pole reaalselt kasulik enam sinna minna, vaid kodus olles teenib sama. Ellujäämiseks tuleb tõsta efektiivsust ja loovutada kasumlikkust. Kõlab halvasti, aga turumajandus,” märkis Schenkeri juht.
    Remont võib piiril järjekordi tekitada
    Narva maantee ja piiritollipunkti rekonstrueerimine toob tagasi pikema ooteaja, hoiatab logistikaettevõtteile tolliagentuuri teenuseid osutava 4U Logisticsi juhatuse esimees Andreas Part.“Arvestades ruumikitsikust ja plaanitavate tööde mahtu, võib see mõneti vähendada piiri läbilaskevõimet,” selgitas Part. Ehitus piiripunkti juures algab kevadel.Peamiseks muudatuseks tolliteenuste turul tõotab aga tema sõnul kujuneda rahandus­ministri määruse ajakohastamine, mis reguleerib tolliagentuuri tegevusloa ja tolliagendi tunnistuse väljastamist ning tolliagentuuri tegevuse korda.
    Määrus võiks anda kindlustunde. “Alates määruse vastuvõtmise ajast 2006. aastal on paljuski muutunud majandusolukord ja arenenud riiklik infosüsteem. Seetõttu võib rahandusministeeriumi algatust võtta pigem positiivsena, kuna loodetavasti tagavad muudatused positiivsema ärikeskkonna ja kindlustunde ettevõtjale,” lausus Part.Samas märkis ta, et ootab ministeeriumilt puudutatud osapoolte kaasatust, mida seni on olnud kasinalt.Teiseks oluliseks muudatuseks nimetas Part tolli­ladude ja tolliterminalide töökorraldust puudutava rahandusministri määruse kaasajastamist. Selle üle on ministeerium ja maksuamet 2013. aastal ka aruteludeks kohtunud. “Avalikustatud eelnõuni meie teada veel jõutud ei ole. Loodetavasti see avalikustatakse varsti, sest ka kolleegidelt kuuldu põhjal tean, et seda oodatakse pingsalt,” sõnas 4U Logisticsi juht.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Cathie Woodi populaarsed ARK fondid vajuvad kiiresti: investorid lahkuvad miljardite dollaritega
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.