Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistika. Logistikas pole hinnatõusu ette näha
Tänavu pole logistikas kriisi oodata, küll võib ennustada konkurentsi suurenemist, teenuste hinnatõusuks logistikafirmade juhid eriti võimalust ei näe.
DSV Transpordi Baltimaade, Ukraina, Valgevene ja Venemaa regionaalse direktori Jaan Lepa nägemus uuest aastast on mõõdukalt optimistlik ja stabiilne. “Võrreldes pankadega, kelle prognoosid 2014. aastaks on olnud suhteliselt konservatiivsed, näeme meie uut aastat veidi heledamades toonides,” ütles ta. “Arvame, et Eesti majandusel on veel ruumi areneda ja et Eestil läheb järgmisel aastal paremini kui Euroopas keskmiselt,” lisas Lepp.
Schenkeri juht Janek Saareoks oli aga Eesti tuleviku suhtes murelikum. “Minu maailmapildis on Eesti suur küsimärk,” ütles ta. “Odav allhanketööstus kolib siit varem või hiljem välja, sest me ei ole ega saa kunagi odavtootmisriigiks,” arvas ta. “Meil pole selget valmidust globaalseks konkurentsiks transpordi- ja logistikaturul,” lisas ta.
Osa transiidist läks naaberriikidesse. “Oleme Balti naabritele konkurentsivõimelt selgelt alla jäämas ja kui me valmidusse ei investeeri, siis meile reaalset äri ka ei tule,” arvas Saareoks. Ta lisas, et sisuliselt majandus Eestis ja Eesti ümber ei kasva ning riigid konkureerivad üksteisega. “Meil pole eelist, on väike siseturg ja ootame aktiivselt, et keegi meid leiaks,” ütles Schenkeri juht.
Tema sõnul liigub transiit Vene sadamate ja ka Läti-Leedu kaudu. “Seega meie sadamate ja raudtee liiklus kahaneb,” selgitas ta. Saareoksa kinnitusel võib oodata ka lennukaubaliikluse vähenemist. “Kuna kõik loevad raha veelgi enam, siis mängitakse tarneahelad soodsamate lahenduste peale ringi,” põhjendas ta.
Vene-Eesti piiri ületamise ajakulust rääkides ütles Saareoks, et on Venemaast mõeldes positiivne. “Ei maksa pidevalt kurta, kui pahasti kõik on. Asjad on nii ja nendega tuleb arvestada, meie väikese riigina ei saa seda mõjutada, suuredki ei saa,” selgitas ta. “Kuidas ka asjad ei käiks, on Venemaa meile selgelt üks tohutu võimalus,” lisas Saareoks.
Odavaim pakkuja võidab. Jaan Lepp DSV Transpordist ei usu, et vedude turul oleks oodata suuremaid struktuurseid muutusi või et tuleks juurde uusi arvestatavaid teenusepakkujaid. Ta lisas, et kui autokütuse hindadega järske muutusi ei tule, siis peaks ka üldine hinnatase samaks jääma. “Näeme veomahu suurenemist,” märkis ta.
Ka Janek Saareoks leidis, et maanteevedude osa uuel aastal kas püsib või ehk isegi kosub. Mereveole maailmas ennustas ta samuti stabiilsust. “Vaadates Eesti ja Euroopa pilti, siis suurt kasvu ei tule kuskilt, seega jätkub stabiilne olek ja Eesti pigem püsib nulli lähedal,” ütles Saareoks. Ta lisas, et konkurents teravneb, ülepakkumine suureneb ja hinnad kukuvad. “See ootab sektorit ees,” kinnitas Schenkeri juht.
Regulatsioon lonkab. ASi Est-Trans Kaubaveod juhatuse liige Reio Engman arvas, et riik peaks uuel aastal pöörama rohkem tähelepanu logistika probleemidele. “Kolm asja, millega on vaja tegeleda, on ümbrikupalk, käibemaks ja vedaja vastutus,” ütles ta. “Uute maksude loomise asemel tuleks korrastada vana maksusüsteem,” sõnas Engman ja lisas, et kui olukord ei muutu, pole suured ettevõtted edaspidi jätkusuutlikud.
Engman selgitas, et jahutatud ja külmutatud kaubaga tegeleva logistikafirmana peavad nad jälgima nõudeid. “Ettevõte, kes praegu kõiki neid nõudeid ausalt jälgib, ei ole võimeline teistega konkureerima,” kurtis ta.
Engmani sõnul viivad nõuete täitmisega seonduvad kulud teenuse hinna üles, puuduliku regulatsiooni tõttu on aga paratamatult eelisolukorras need ettevõtjad, kes nõuete täitmisse ei investeeri ja suudavad seetõttu paremat hinda pakkuda. “Kõik nõuded on paberil lahti kirjutatud, aga kokkuvõttes sõlmitakse leping ikka hinna järgi,” rääkis ta. Engmani arvates peaks riik nõuete järgimist paremini reguleerima, et aus konkurents oleks võimalik.
Samas võtab Schenkeri juht Janek Saareoks turuolukorda positiivselt. “Suurt kriisi pole ja seda ka väga ei näe tulemas,” ütles ta. “Rasked konkurentsitingimused aga sunnivad pingutama ja selle käigus saame tugevamaks.”
Ka oli Saareoks rahul laologistikas toimuvaga. “Tihedas konkurentsis lähevad hinnad selliseks, et ettevõtetel tekib lisamotivatsioon logistikateenust sisse osta,” põhjendas ta.
Ära karda kriisi, vaid bürokraatiat. Logistikateenuste hinnatõusuks Schenkeri juht väga võimalust ei näe. “Seda ei võimalda konkurents, praegu on ostjaturg,” selgitas ta. “Ainuke kindel variant on oma efektiivsusega tööd teha ja sellega enda kasumlikkust veel hoida.”
Küsimusele, kas on oodata paberimajanduse lisandumist, vastas ta, et on kasulikku ja kahjulikku bürokraatiat. “Kardan, et lisandub, sest ametnike armaada toodab mida iganes,” nentis ta siiski. “Euroopa Liit toodab juurde ja Eestis me korrutame alati nõuded veel koefitsiendiga läbi, et kõvem tegija tunduda,” rääkis Saareoks ning lisas, et sellega hävitame konkurentsivõimet.
Samuti ennustas Saareoks palgatõusu. “Surve töötasudele kasvab seni, kuni saavutame kriitilise piiri Skandinaaviaga, et pole reaalselt kasulik enam sinna minna, vaid kodus olles teenib sama. Ellujäämiseks tuleb tõsta efektiivsust ja loovutada kasumlikkust. Kõlab halvasti, aga turumajandus,” märkis Schenkeri juht.
Remont võib piiril järjekordi tekitada
Narva maantee ja piiritollipunkti rekonstrueerimine toob tagasi pikema ooteaja, hoiatab logistikaettevõtteile tolliagentuuri teenuseid osutava 4U Logisticsi juhatuse esimees Andreas Part.“Arvestades ruumikitsikust ja plaanitavate tööde mahtu, võib see mõneti vähendada piiri läbilaskevõimet,” selgitas Part. Ehitus piiripunkti juures algab kevadel.Peamiseks muudatuseks tolliteenuste turul tõotab aga tema sõnul kujuneda rahandusministri määruse ajakohastamine, mis reguleerib tolliagentuuri tegevusloa ja tolliagendi tunnistuse väljastamist ning tolliagentuuri tegevuse korda.
Määrus võiks anda kindlustunde. “Alates määruse vastuvõtmise ajast 2006. aastal on paljuski muutunud majandusolukord ja arenenud riiklik infosüsteem. Seetõttu võib rahandusministeeriumi algatust võtta pigem positiivsena, kuna loodetavasti tagavad muudatused positiivsema ärikeskkonna ja kindlustunde ettevõtjale,” lausus Part.Samas märkis ta, et ootab ministeeriumilt puudutatud osapoolte kaasatust, mida seni on olnud kasinalt.Teiseks oluliseks muudatuseks nimetas Part tolliladude ja tolliterminalide töökorraldust puudutava rahandusministri määruse kaasajastamist. Selle üle on ministeerium ja maksuamet 2013. aastal ka aruteludeks kohtunud. “Avalikustatud eelnõuni meie teada veel jõutud ei ole. Loodetavasti see avalikustatakse varsti, sest ka kolleegidelt kuuldu põhjal tean, et seda oodatakse pingsalt,” sõnas 4U Logisticsi juht.