Sularaha kasutamine kallineb

Muist neist leiab aset 1. veebruaril, mil Eesti läheb üle üle-euroopalisele arveldusstandardile.

SEBs kallineb sularahaga tegelemine.  Panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas märkis, et kui seni oli SEB pangas sularaha sissemaksmine sisse- ja väljamakseautomaatide vahendusel tasuta, siis alates veebruarist on tasuta kuni 6000 euro sissemaksmine. Seda piiri ületava summa eest tuleb tasuda 0,2 protsenti teenustasu.

“Selline hinnakirja muudatus oli vajalik seetõttu, et 3,5 protsenti klientidest, kes teevad nii suuri sissemakseid, hoiab ringluses 52 protsenti sularahast,” põhjendas Allas.

Et sularahavaba arveldamist toetada, pakub SEB kaupmeestele tasuta või vähendatud kuumaksuga  (5 eurot) makseterminale kaardimaksete pakkumiseks. Allase teatel on kaupmehetasud kaardimaksetelt mahtude suurenemisega seoses kahanenud 3 protsendilt ligikaudu 1 protsendile, see on kaardimakseid poole võrra suurendanud, 50 protsendilt 75-le.

Kontoris maksmine kallim. SEB kontoris hakkab sularaha sissemakse maksma nii era- kui ka ärikliendile 0,3% summast, minimaalselt 2 eurot. Seni said erakliendid kontoris sularaha kontole sisse maksta tasuta. Allas märkis, et SEB-l on üle Eesti 44 sularaha sissemakseautomaadi, seega pole vajadust telleri kaudu sularaha kontole maksta.

Sularaha väljamakse kontoris maksab nii era- kui ka ärikliendile 0,4% summast, minimaalselt 2 eurot. 0,4% teenustasu kehtis ka enne, kuid minimaalne teenustasu tõusis 1,92 eurolt 2 eurole.

Müntide sisse- ja väljamakse kontoris hakkab maksma 5% summast, minimaalselt 2 eurot. Seni maksis sissemakse 1,5% summast, minimaalselt 1,6 eurot.

Lapsed saavad juuniorkontot kasutades tasuta münte sisse maksta 100 euro väärtuses kuus, kuna SEB analüüsi järgi on senised laste sissemaksed olnud väga harva suuremad kui 100 eurot.

Seni kehtis sularaha automaadist tasuta väljavõtmisele piirmäär 2000 eurot kuus. 1. veebruarist on see piirmäär 1000 eurot kuus ning sellest suuremate summade väljavõtmisel kuus tuleb tasuda teenustasu – 0,3% summast. Üle 1000 euro kuus võtab sularaha automaadist välja 3,5 protsenti klientidest.

Danske Bankis kallineb makse tagasikutsumine. Danske Banki turundus- ja müügidivisjoni direktor Anneli Rõuk selgitas, et hinnakirjas ühtlustatakse alates 1. veebruarist Eesti makse tagasikutsumise teenustasu välismakse tagasikutsumise teenustasuga, mis on 19,17 eurot pluss tegelikud kulud. Muudatuse põhjuseks on SEPA-le üleminek, kuna Eesti maksed hakkavad toimuma üleeuroopalise maksesüsteemi kaudu, muutub makse tagasikutsumise protsess ja kulu samaks nagu seni oli välismaksetel. Pangasisese makse tagasikutsumise hind jääb samaks.

Samuti tõstab Danske krediitkaartide lisakaartide aastamakse ning krediitkaardi hinnakirjast eemaldatakse kehtetud Visa Classicu teenused. Danske MasterCard Crediti lisakaart oli tasuta, ent uue hinnakirja järgi on hind sama nagu põhi­kaardil ehk aastamaks on 20 eurot.

MasterCard Business Crediti lisakaardi hind muutub samuti samaks põhikaardi hinnaga. Enne oli aastamaks 15 eurot, nüüd hakkab olema 25 eurot.

LHV: muudatused on vormilised. LHV kommunikatsioonispetsialist Priit Rum kinnitas, et panga muudatused hinnakirjas on vormilised. Näiteks asendub mõiste “riigisisene makse” terminiga “­Euroopa makse”, kuna eurodes tehtud makse mõnda Eesti kommertspanka ei erine edasipidi mõnda ­Euroopa riigi panka tehtud maksest.

Hinnakiri muutub 2014. aastal uute toodete tõttu, mis veel turul ei ole. Rum neid veel kokommenteerida ei saanud, kuid lubas, et pank lähtub põhimõttest, et ka pangateenuste nimekiri on läbipaistev ja asjatute peidetud tasudeta.

SEPA-le üleminek ei muuda LHV maksete hinnakirja tasude osa. Eurodes tehtavad maksed SEPA-piirkonnas on olnud seni tasuta ja jäävad ka edaspidi tasuta.Küll mõjutab SEPA-le üleminek maksete liikumise kiirust, kuna makseid töödeldakse harvemini.

Nordea teenuste hinda ei muuda. Nordea panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv kinnitas, et Nordea pangal pole lähiajal kavas teenuste hinnakirja muuta.

Küll aga rõhutas Liiv, et seonduvalt SEPAga peab maksete tegemisel senisest pikemat rahvusvahelist konto numbrit kasutama. Eraisikutele on harjutamiseks üks aasta üleminekuaega, kuid firmad peavad juba sel aastal pikema numbriga kohanema. Maksekorraldusele on aga edaspidi võimalik sisestada rohkem informatsiooni, nagu näiteks makse tegelik algataja, lõppsaaja jne.

Swedbank: juriidilisele isikule piir 5000 ­eurot. Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et praegu tehakse 99 protsenti kõigist makstetest Swedbankis elektroonilistes kanalites ning sealhulgas kasvab mobiilipanga kasutajate hulk väga kiiresti.

Swedbankis muutub teenuste valik ja mõne teenuse hind 31. märtsil. Muudatused on seotud näiteks kontorites tehtavate sularahatehingutega.

Sularaha sissemaksmine makseautomaatidesse jääb eraisikute jaoks endiselt tasuta. Ettevõtted saavad alates märtsi lõpust teenustasuta makseautomaadi abil iga kuu arvele panna kuni 5000 eurot.

 

SEPA (Single Euro Payments Area)

1. veebruarist 2014 peavad Eesti turul tegutsevad ettevõtted kasutusele võtma üleeuroopalise maksesüsteemi ja minema üle euromaksete piirkonna standarditele.Üleminekuga muutuvad 1. veebruarist 2014: kontonumbrite standard asendub IBAN-koodiga, riigisisese makse asemel hakkab olema Euroopa makse ja otsekorralduse asemel hakkab olema e-arve teenus.Muutuvad ka E-arve püsimakse lepingu tingimused. Kui kliendil on valitud internetipangas arve maksepäev hiljem kui e-arvel olev maksepäev, ei lähe selline arve automaatsele maksmisele.Äriklientidel tuleb silmas pidada, et veebruarist tuleb raamatupidamisprogrammidel jm süsteemidel kasutada pangasüsteemiga suhtlemisel uut sõnumistandardit – ISO20022 XML.