Uudised
8. jaanuar 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Raudtee tegi lepingu salapäraste ärimeestega

Riigifirma Eesti Raudtee sõlmis piiriprotseduuride osutamise õiguse lepingu ettevõttega, mille osa omanikest peidab end advokaadifirma taha.

Mullu mais saatsid raudtee kaubaveo ettevõtte ASi EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe ja raudtee-ettevõtte ASi E.R.S juhatuse liige Sergei Balõbin kirja Eesti Raudteele, tehnilise järelvalve ametile ja majandusministeeriumile. Selles teatasid nad, et tulevikus oleks kõige parem lahendus, kui mõlemad operaatorid – EVR Cargo ja E.R.S – teevad ise oma rongidele piiriprotseduure, sest nii saab hoida kulud olemasoleval tasemel.

Soov läks täide. Eesti Raudtee tehtud riigihanke tulemusel Altjõe ja Balõbini soov täitus. Detsembris sõlmis riigifirma lepingud EVR Cargoga ja ühispakkumise teinud ettevõtetega AS E.R.S ning RVTest.

Varem osutas neid teenuseid EVR Cargo. Ettevõtte juht Altjõe nentis: “Kui varem maksis E.R.S teenuse eest, siis nüüd nad meie teenust enam ei vaja. See raha ei tule enam turu pealt tagasi.” Altjõe hinnangul teenis Eesti Raudtee E.R.S-ile osutatud piiriteenustest umbes 500 000 eurot aastas. “Kuid samas proportsioonis tuli teha ka kulutusi. Hinda alandada ei olnud võimalik, sest nii oleks teenuse osutamine muutunud majanduslikult kahjulikuks,” märkis ta.

Nii Altjõe kui ka EVR Cargo nõukogu esimees Viljar Arakas rõhutasid, et riigiettevõtte jaoks on selle teenuse eest saadav tulu tühine. “E.R.S on väljendanud seisukohta, et toonase Eesti Raudtee poolt pakutud piiriteenus on liiga kallis. Ma ei tea, mille baasil seda väidetakse. Oleme neid otsekulusid siin mõõtnud igatepidi. Sellel teenusel marginaal on, aga see on tavapärasel tasemel,” sõnas Arakas.

Turueelise kadumist ei näe. Samuti pole Altjõe ega Arakas nõus väitega, et EVR Cargo on vabatahtlikult loovutanud oma turueelise konkurendile. E.R.S-i ainuaktsionär on Vopak E.O.S., mida juhib Arnout Dirk Lugtmeijer.

Arakas sõnas, et Eesti Raudtee jagamise juures oli peamiseks eelduseks turu avamine. “Selles see raudtee jagamise mõte ongi. Igal operaatoril peab olema vabadus ise valida, kelle käest teenust ostab. Siin ei saa olla isegi sellist küsimust, et EVR Cargo oleks turuosa ära andnud. Kui Raudtee jagati, siis EVR Cargo on täpselt samasugune ettevõte nagu ERS. Et EVR Cargo on riigiettevõte, pole selles kontekstis üldse oluline.”

Teisalt väitis Altjõe korduvalt, et EVR Cargo jaoks oleks teenuse osutamise jätkamine E.R.S.ile olnud kahjumlik. “Kui teenuse osutamine endises mahus lõppes, ei olnud enam vaja ka sama palju inimesi piiritegevuste teostamiseks. Osa inimesi läks tööle näiteks Eesti Raudteele, kuid mõned tuli ka koondada,” ütles Altjõe, kelle hinnangul hoiab ettevõte nüüd kokku mõnikümmend tuhat eurot.

Altjõe sõnul peab E.R.S-i piiriprotseduuride osutamiseks looma eraldi struktuuri. “Omavahel öeldes, siis see on kahjumlik,” lisas ta.

Piiriprotseduure teostama hakkava ettevõtte RVTest juhatuse esimees Aleksei Balõbin nägi seda aga teisiti: “Kas ettevõte peaks endale tegema midagi kahjulikku?” Tema sõnul on positiivne, et nüüdsest on turg avatud ja ettevõte saab ise teenust pakkuda.

RVTesti 2012. aasta majandusaasta aruande järgi teenis ettevõte peaaegu 150 000 eurot kasumit, käive oli 1,6 miljonit eurot. Ettevõtte osanik on Eesti Raudtee endine peadirektor Parbo Juchnewitsch. Üle poole firmast kuulub advokaadibüroole AA Laus & Partnerid. Viimane suurendas oma osalust RVTestis maikuu lõpus, vahetult pärast seda, kui Altjõe ja Balõbini olid saatnud kirja sooviga jätta piiriprotseduurid mõlema pakkuja enda kanda.

Juchnewitsch: ei kommenteeri. Juchnewitsch sõnas, et ta ei tea, kes on tema äripartnerid, sest tema on siiani suhelnud vaid advokaadifirmaga. “Mina ei kommenteeri. Mina olen vähemusosanik ja mina seda ei kommenteeri,” põikles Juchewitsch tegelike osanike nimetamisest kõrvale, väites ühtlasi, et püüab käituda väikeaktsionärile kohaselt. Samuti ei soovinud ta pikemalt rääkida sellest, kuidas ta RVTestis endale osaluse sai: “See kujunes väga lihtsalt: loodi üks ettevõte ja kõik!”

Ka RVTesti juhatuse esimees Aleksei Balõbin ei tahtnud rääkida advokaadibüroo taha peidetud osanikest, väites, et tal on kohustused.

Samuti sõnas Altjõe, et tal pole aimugi, kes on RVTesti tegelikud omanikud. “Minul nendega kokkupuudet pole. Suhtlen vaid tegevjuhtkonnaga. Mina ei pea teadma, kes on see omanik taga,” väitis ta. Küll aga kinnitas Altjõe korduvalt, et tema end advokaatide taha ei peida.