Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti vajab hädasti raamist välja mõtlevaid gaselle
Tänasest alates Äripäevas kaks korda kuus ilmuva hakkava gasellirubriigi peakangelane, Räpina ettevõtja Toomas Sein on stambivaba mõtlemise särav näide.
Tunda kõige tavalisemas samblas ära maas vedelev raha, panna selle eest teenituga käima hulk teisi ärisid, kasvatada kahe aastaga kasumit rohkem kui 20 korda ja käivet ligi kolm korda – see kehastab Äripäeva hinnangul just seda hoiakut, mida hädises üheprotsendises kasvus kiduv majanduskeskkond kõige rohkem vajab.
Gaselliliikumises peitub ettevõtluse tuum. USAst alguse saanud gaselliliikumist on Äripäev Eestis vedanud 14 aastat, tuginedes veendumusele, et see väärtustab parimal viisil ettevõtjale omast aktiivset ja loovat ellusuhtumist. Nimelt nn karbist välja mõtlemine on suure osa gasellide ühine tunnus: oskus näha rahategemise võimalust seal, kus teised pole seda enne tähele pannud.
Kas tulemusena saab lõppeks otsustavaks turul seni märkamata jäänud vajaduse rahuldamine, mõne senise tegutsemisviisi järsk efektiivistamine ja positiivse rahavoo genereerimine näiteks jõuliste juhtimisotsuste või erakordselt motiveeriva organisatsioonikultuuri kaudu, polegi vahest kõige tähtsam.
Gasell näeb seda, mida teised veel ei näe. Oluline on üles leida see miski, mis on stereotüüpi kalduvast hallist massist põhimõtteliselt teistmoodi. Gasellidel on see salapärane “miski” olemas enamasti algusest peale, ja see teebki edukaks.
Gaselli iseloomustab eelkõige julgus eristuda, olla see n-ö geniaalne hull, kes söandab kokku sobitada seni sobimatuks peetut, või näha ette trende, millest hiljem enam ükski mööda vaadata ei saa. Oma reeglite kehtestaja ongi see, kes ka käibe ja kasumi poolest kiirelt kosub.
20. veebruaril ilmuva Äripäeva Gaselli TOPi alusandmeteks on traditsioonilisel kombel võetud ettevõtte müügitulu ja maksude-eelne kasum ajavahemikus 2010–2012, kusjuures müügitulu ja kasumi kasv peab selle aja jooksul olema vähemasti 50 protsenti. Sellistele tingimusele vastates jõudis tänavu gasellide edetabelisse 1115 ettevõtet ehk sama palju kui eelmisel aastal.
Gasell kui innustaja. Gasellide nimede ja majandusnäitajate teadasaamiseks peate veel pisut kannatust varuma, ent niipalju paljastame, et tänavused kergejalgsemad gasellid tulevad põllumajandusest ja metallitööstusest.
Päev enne edetabeli ilmumist saab teoks Gaselli Kongress, kus võib teiste tippettevõtjate seas kõnelemas kuulda ka Äripäeva aasta ärimeest Kristo Käärmanni.
Kriiside aegu on gasellettevõtetel olnud majandust käivitav roll ka siis, kui avalikkus neist palju ei tea. Gasellettevõtjad aga väärivad laiemat tuntust, ja sellepärast ongi Äripäev nõuks võtnud neid edaspidi regulaarselt lähemalt tutvustada.
Gaselle avalikkusele tuttavaks tehes loodame inspireerida ettevõtjaks hakkama nii seniseid pika, aga peenikese leivaga leppinud palgatöötajaid kui ka päris noori inimesi, kes alles teeotste vahel valivad.
Rikkuse ühiskonnas loovad ettevõtjad ning nende hulka kuuluda on auasi.