Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Milline saatus ootab Eesti prügi?

09. jaanuar 2014, 00:00

Vaatamata sellele, et prügimajandus aina areneb ja prügi ei veeta enam autotäite kaupa prügimäele, karmistuvad prügiga ümberkäimise nõuded veelgi. Eestlastelt oodatakse üha kõrgemat taaskasutusprotsenti.

“Konks on selles, et praegu on Iru Elektrijaamas masspõletamine väga soodne, aga aastal 2020 peab 50% segaolmejäätmetest olema ringlusse võetud ehk taaskasutatud – ei saa niisama lihtsalt ahju ajada. Tuleb sorteerida, ja mida rohkem liigiti kogutud, seda odavam on taaskasutus,” rääkis Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (endise nimega Tallinna Prügila) juhatuse liige Allan Pohlak.

Maksud panevad taaskasutama. ASi Ragn Sells ärijuht Agu Remmelg märkis, et riigid reguleerivad tarbijate ja ettevõtete käitumist maksudega, näiteks Eestis on jäätmete ladestamisele kehtestatud kopsakas saastetasu.

Remmelg nentis, et vajadus prügi sorteerida kasvab koos rahvastikuga. “Rahvastiku kiire kasv ja maailmamajanduse areng nõuab järjest rohkem tooraineid, mille varu maapõues on lõplik. Jätkusuutlikkuse tagamiseks lihtsalt peame ringlusse paisatud materjale palju rohkem taas­kasutama,” lausus ta.

Remmelg nentis, et jäätmete ahjuajamine on enamasti siiski odavam kui materjalidena ringlussevõtt. Seetõttu oleks otstarbekas kõigepealt kaotada taastuv­energia toetused jäätmetest toodetud elektrile.

Prügi taaskasutus energiaks. Iru jäätmejaamas võetakse vastu ja põletatakse kodusest sorteerimisest üle jäävaid segaolmejäätmeid. Nüüd saab varem prügilasse rännanud prügi taaskasutada energia tootmiseks, rääkis Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Ta ütles, et jäätmepõletus ei ole koduse liigiti kogumise alternatiiv. “Tekkinud jäätmed tuleb võimalikult suures mahus korduvalt kasutada või võtta materjalina kasutusse. Seda toetab ka majandus­loogika, kuna liigiti kogutud jäätmeid, näiteks pakendeid ja taarat, on elanikel märgatavalt kasulikum ära anda.”

Peale taaskasutamise saab prügist teha jäätmekütust. Pohlaku sõnul saab kütust teha vaid värskelt kogutud prügist.

Samas on Tallinna prügilas varasemast ajast palju vana sodi seismas. “Aga vana prügi on juba osaliselt bioloogiliselt lagunenud. See, mis on jäänud, näiteks kile, on väga must ja koos mädanenud orgaanikaga. Kui kasutaksime seda tsemendi­põletusahjus, jääks tuhasus liiga suur. See rikub ka tsemendi kvaliteeti,” põhjendas Pohlak.

Musta prügi pesemine teeks selle aga liiga niiskeks. Pohlaku sõnul pole mõtet sellest rääkidagi, sest vana prügi lahtikaevamine oleks ebamõistlikult kulukas, eriti kui näiteks tsemendi tootmiseks saaks kasutada ka põlevkivi või maagaasi. ­“Tuleb välja arvutada, kuidas me keskkonda rohkem kahjustame,” lisas ta, viidates põlevkivi ja maagaasi kasutamisele võrrelduna kogu masinapargi töösserakendamisega, et saada kätte prügilas juba lagunevat prügi.

Segaolmejäätmetest tehakse jäätmekütust ka Ragn Sellsi MTB tehases, kus eraldatakse jäätmetest mehaanilist ja bioloogilist töötlustehnoloogiat kasutades kõik materjalina ringlusse võetav. “Ülejäänust toodetakse nii jäätmekütust Kunda tsemenditehasele kui ka kattematerjali prügilate sulgemiseks,” rääkis Remmelg.

Kütuse kasutamiseks vaja luba. Kunda Nordic Tsemendile tarnitakse kütust peenestatud helveste kujul. Praegu keegi teine Eestis jäätmekütust kasutada ei saa, kuna pole jäätmete põletamiseks vajalikke lube ja suitsugaaside puhastusseadmeid. “Võimalik on kütust eksportida naaber­riikide tsemendi­tehastele,” ütles Remmelg.

Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam ütles, et umbes 90% põletatavatest segaolmejäätmetest pärineb Eestist.

“Siinne jäätmeturg alles areneb, jäätmekäitluses ei ole olnud tavapärane sõlmida siduvaid pikaajalisi kokkuleppeid, mis on energiatootmises aga möödapääsmatu. Seetõttu on meil tarnekindluse tagamiseks jäätmete tarnelepingud ka Soome ja Iirimaa ettevõtetega, kellele saame käitlusteenust pakkuda,” selgitas ta.

Heinami sõnul Iru elektrijaam mitte ei osta prügi, vaid saab prügi vastuvõtmise ja käitlemise eest tasu.

Eestis tekkivate jäätmete hulk on Iru elektri­jaama vajaduse katteks piisav: 2012. aastal tekkis Eestis umbes 300 000 tonni olmejäätmeid, Iru jaama aastane vajadus on 220 000 tonni.

Heinami sõnul on jäätmeturg alles kujunemas, mis tähendab, et kõigist Eesti piirkondadest ei ole veel võimalik jäätmeid Irusse tuua.

Prügiekspordil on plusse. Heinam on kindel, et prügiekspordil on tarbija rahakotile positiivne mõju. “Tallinna ja Maardu elanikeni jõuab Irust senisest neljandiku võrra soodsam soojus ja prügivedu on üle Eesti tänu jaamale odavamaks muutunud,” nentis Heinam.

Praegu tegutseb Eestis viis prügilat, neist üks, Torma prügila, suletakse tänavu. Keskmine segaolmejäätmete vastuvõtuhind on prügilates umbes 60 eurot tonn. Prügi ladestuse hind sisaldab riiklikku saastetasu ligikaudu 25 eurot tonn.

“Iru jäätmepõletuselektrijaama hinnad on kokku­leppelised ja jäävad tõenäoliselt vahemikku 25–40 eurot tonn,” märkis Remmelg ja lisas, et jäätmete masspõletusele maksab elektritarbija peale taastuv­energiatasudega.

Heinami sõnu on Iru elektrijaama vastuvõtutasu prügila hinnakirjast ligi kaks korda odavam.

Prügist saab komposti ja biogaasi. Eesti prügist tehakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses komposti ja biogaasi. Juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul tehakse komposti haljastus- ja toidujäätmetest. Toidujäätmete kompostimisega tegelevad Eestis Pohlaku sõnul vaid Tallinna jäätmete taas­kasutuskeskus ja Väätsa prügila.

Komposti ostavad taaskasutuskeskuselt peamiselt haljastusettevõtted ja eraisikud väetamise eesmärgil. Pohlak märkis, et plaan on ühel päeval hakata tegema pakendatud kasvusegusid, millesse taimesõbrad saavad taimi istutada.

Biogaasi seevastu toodetakse bioloogilistest jäätmetest, nagu on puidu-, paberi-, papi-, toidu- ja haljastusjäätmed.

 

Mis on mis

  • Mõisteid prügimajanduses

Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei ole ohtlikud.
Püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu märkimisväärseid füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.
Sellised jäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole bio­lagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või ­aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu­jäätmed, paber ja papp.
Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Allikas: keskkonnaministeerium

 

Taust

  • Põlevkivi tekitab üüratult prügi

Eesti jäätmekäitluse eri­pära rahvusvahelises võrdluses on väga suur kogus jäätmeid, arvestades elanikkonda ja majanduse suurust. Jäätmete tekkekogus on viimastel aastatel 18–20 miljonit tonni aastas (14–15 tonni elaniku kohta).
Eelkõige mõjutab seda põlevkivi kaevandamine ja töötlemine – u 70 protsenti Eestis tekkivatest jäätmetest tuleb põlevkivitööstuse ja -energeetika valdkonnast.
Olmejäätmeid on alla 3 protsendi.

Allikas: keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/625

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2014, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing