Uus mahaarvamiskord tooks renditulult rohkem makse

Eluaset üürib 2010. aasta andmetel umbes 40 000 leibkonda. Sama aasta kohta deklareeris üüri- ja renditulu ning tasu asja piiratud asjaõigusega koormamise eest 19 952 füüsilist isikut. St vähemalt 50% füüsilistest isikutest  jätab kinnisvara renditulu deklareerimata.

Tulumaksuseaduse järgi on füüsilisel isikul kaks võimalust renditulu deklareerida. Seadus kohustab füüsilise isikuna tasuma tulumaksu renditulu brutosummalt. Maksustatavaks ei peeta siiski seda osa tulust, mida rentnik maksab vastavalt lepingule lisaks rendisummale enda poolt ruumi kasutamisega seotud kulu hüvitamiseks. Teise võimalusena saab füüsilisest isikust ettevõtja kõik renditulu teenimisega seotud kulud tulust maha arvata, kuid siis maksustatakse järgi jääv tuluosa peale tulumaksu ka sotsiaalmaksuga.

Mitu põhjust. Renditulu deklareerimata jätmise eeldatavaid põhjusi on mitu. Füüsilise isikuna deklareerides võimaldab seadus teha tulust mahaarvamisi piiratud määral või üldse mitte, mistõttu ei vasta seaduse kohaselt deklareeritav renditulu tegelikule kasule ning tundub seetõttu deklareerijale subjektiivselt ebaõiglane.

Samuti toob füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine võrreldes ühe või kahe objekti välja rentimisest saadava kasuga kaasa ebaproportsionaalselt palju muid kohustusi ­(registreering, raamatupidamine, jne). Lisaks maksustataks selline passiivselt teenitav tulu aktiivse ettevõtlustuluna, st maksustatakse sotsiaalmaksuga, ning tundub taas kord subjektiivselt ebaõiglane.

Samuti sõlmitakse tulenevalt eraisikute kinnisvara rendituru iseloomust suur osa lepingutest mitteformaalselt kinnistusraamatusse kandeid tegemata ning tasutakse sula­rahas. Seetõttu on maksuhalduri võimalused kinnisvara renditulu deklareerimata jätjate väljaselgitamiseks piiratud.

Häid lahendusi napib. Kindlasti ei ole lahenduseks renditulu maksustamisest loobumine. Esiteks tekitaks selline lahendus ebavõrdse kohtlemise (miks peaks olema kinnisasja renditulu maksuvaba, aga sõiduki renditulu maksustatav) ning teiseks eelarveaugu ühe tululiigi maksulaekumise kadumise teel.

Parem lahendus võiks olla kuludokumentideta ning ülemise laega uue mahaarvamise õiguse kehtestamine, mis võimaldaks füüsilisel isikul arvesse võtta rendile antud kinnis­asja hooldamisega seotud kulud ning muudaks renditulu maksustamise seeläbi subjektiivsemalt õiglasemaks.

Et vältida muudatusega kaasnevat maksulaekumise vähenemist, eeldaks see maksuhalduri aktiivset sekkumist.