Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Preemia maksmine on vaba voli
Preemia on tööandja vaba voli maksta täiendavat tasu ja tal peab olema vaba voli otsustada, kas, kellele ja millisel määral seda hea töö eest maksta, kommenteeris Nordeconi juht Jaano Vink.
Ringkonnakohus otsustas möödunud reedel, et Transiidikeskuse ASi otsus jätta 2012. aastal osa töötajaid ilma jõulupreemiast on õigustühine ja töötajaid ebavõrdselt kohtlev ning saamata jäänud preemia tuleb töötajatele välja maksta.
"Kiirelt arvamust avaldades ütleksin, et lahendus, nagu kirjeldatud ajakirjanduses, ei tundu minule ei mõistlik ega ka normaalne. Seda eeldusel, et ei aeta segi töösisekorra eeskirjades ja/või töölepingutes fikseeritud tulemustasu ning ühekordset preemiat, mille maksmise otsustab tööandja ühekordselt subjektiivsete kriteeriumite järgi," kommenteeris Vink.
Tema sõnul makstakse tulemustasu töösoorituse eest, ja see on kindlal metoodikal põhinev mõõdetav tasu, mille maksmise eeldused on tööandja ja töövõtja kokku leppinud.
"Preemia on aga tööandja vaba voli maksta täiendavalt neile töötajatele, keda ta soovib eraldi esile tõsta. Ja tööandjal peab olema vaba voli otsustada, kas, kellele ja millisel määral maksta preemiat hea töö eest! Ja samuti on tööandja otsus see, kes töötajatest preemiat ei saa või saab vähem võrreldes teistega, kuna tema töötulemused, pühendumus vm kriteeriumid ei ole piisavalt head," seletas Vink.
"Olen aru saanud, et Transiidikeskuse puhul käib jutt just ühekordsest preemiast ning tööandja heast tahtest seda maksta parematele töötajatele, mitte kokkulepitud tulemustasust parema soorituse eest. Ja sellisel juhul toetaksin täielikult Erik Laidvee seisukohti," märkis Vink.
Ta lisas, et see oleks täiesti ebanormaalne, kui ametiühing hakkab oma suva järgi otsustama, kes tegi paremini tööd või veel hullem, kui öeldakse tööandjale ette, et erakorralist preemiat peab maksma kõigile, sest siis on õiglane.
"Ja ei arvestata, et aasta jooksul keegi on töölt puudunud põhjuseta, keegi lõhkunud töövahendeid, keegi viibinud tööl ebakaines olekus jne jne. See ei ole õiglane nende töötajate suhtes, kes on kohusetundlikud, pühendunud, tulemuslikud," selgitas Vink.
Transiidikeskuse kohtuotsuse järgi seisnes ebavõrdne kohtlemine selles, et osa töötajaid jäeti ilma 2012. aasta jõulupreemiast summas 270 eurot, kuna üks nende brigaadi liige oli tekitanud oma tegevusega tööandjale rahalist kahju ning tööandja otsustas karistada kõiki brigaadi liikmeid.
Meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) on tänaseks Transiidikeskuse vastu saanud positiivse kohtulahendi kolmel tasandil, millega kohustati Transiidikeskuse ASi välja maksma saamata jõulupreemia. Transiidikeskus vaidlustas kohtu otsused, kuid ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata ning jättis jõusse Harju maakohtu otsuse. Transiidikeskuse juht Erik Laidvee teatas, et otsus kaevatakse edasi riigikohtusse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.