10 põhjust, miks kullafanaatikute lips on läbi

Kui 20% langust nimetatakse karuturuks (langeva hinnaga turuks) ja 30% kukkumist krahhiks, siis kuidas nimetada ligi 40% hävingut, küsib Bloombergi kolumnist Berry Ritholtz. Ja tal tõi 10 märksõna, mida kulla liikumisest õppida.

Veel hiljuti võistlesid metallianalüütikud omavahel, kes suudab määrata kullale kõrgema hinnasihi. Pakuti 2500, siis 5000 ja ka 10 000 dollarit untsist. Väikeinvestorid ja institutsionaalsed investorid ostsid metalli nii kähku kui võimalik ning hinnast ei hoolitud.

Kui erinevad võivad olla kaks aastat. Kullamaania, nagu kõik maaniad, lõpeb halvasti. Mõni kullafänn võib vastu vaielda, et hinnatsükkel ei ole veel läbi, ja tal võib olla õigus. Kuid iga varaklass, mis kaotab kahe aastaga ligi 40%, on väärt edasist uurimist, et saada õpetust, mida mitte teha.

1. Karda lugu. Inimestele meeldivad lood, kus on kangelased ja kaabakad ning lahendamist vajavad konfliktid. Wall Streetil on loo jutustamine oluline osa müügiprotsessist. Suur majandussurutis ja pankade 2007.–2008. aasa päästmised lõid viljaka pinnase kulla müügijuttudele. Oli ju suurepärane kombinatsioon – valitsuste tohutu sekkumine, eemaldumine vabast turust, keskpankade koordineeritud tegevused, enneolematu rahapoliitika lõdvendamine ja null intressimäära poliitika. Need pidanuks valuutade väärtuse alla viima ja tooma kaasa hüperinflatsiooni. Selline oli lugu. Kulla ostuargumentideks toodi kaitse stressi ja inflatsiooni kiirenemise vastu. Kulda oli vähestel ja see oli hea alternatiivne vara madalate reaaltootluste maailmas. Arvestades katteta raha hulka, jõutigi arvutustes 10 000dollariliste hinnasihtideni.

Kogu probleem on selles, et kui lugu osutus valeks, ei muutnud jutustajad oma lugu. Dollar tõusis kolme aasta kõrgeimale tasemele ja seda vaatamata ülilõdvale rahapoliitikale. Inflatsiooni ei leidunud suurt kusagil. Pigem oli suuremaks riskiks deflatsioon. Jutustamise probleem on, et see paneb investoreid end hästi tundma, isegi kui andmed näitavad midagi muud ja positsioonid töötavad nende kahjuks.

2. Jälgi uusi investeerimistooteid. Üks suur muutus selles kullatsüklis oli uute, kullal baseeruvate finantsturutoodete teke. Ei olnud vajadust omada münte või avada toorainefutuurikontosid. Börsil kaubeldavad kullafondid (ETFid), nagu USAs GLD, olid innovatsiooniks, mis avasid massidele tee kulda investeerimisele. Ja massidesse see jõudis. USA isiklike pensioniplaanide suurim üksikinvesteering oli 2012. aastal Apple, ja sellele järgnes kullafondi GLD osak. Ja kullafonde lisandus nagu vihma järel seeni. Tulid ka kolmekordse kulla liikumise võimendusega börsil kaubeldavad kullafondid.

3. Ajaloo ignoreerimine. Sa ei saa kaua olla turul ja kõigesse kiinduda, sest varem või hiljem valmistavad kõik investeeringud sulle pettumuse. Kes on kulla ajalugu vaadanud, siis kullal on olnud massiivsed müügilained: 1915–1920, 1941, 1947, 1951–1966, 1974–1976, 1981, 1983–1985, 1987–2000 ja 2008.

4. Võimendus on alati ohtlik. Ajalugu õpetab meile, et mis tahes laenuga ostetud investeeringul on alati laenu ootamatu tagastamisnõude risk. Olgu selleks internetimulli aktsiad, nullfinantseeringuga eluasemed või pakendatud rämps­võlakirjad, võimendus viib lõpuks investeeringute likvideerimiseni. Väärismetallides ei maksa hakata otsima erandit.

5. Teadlikkus olukorrast. Investor peab olukorda hindama muutustena, mitte staatilise pildina. Pigem tuleks muutusi vaadata nagu videot ehk piltide seeriat. Tuleb läbi mõelda kõikvõimalikud olukorrad. Kuld armastab halbu uudiseid. Kuid vaid üksikud kullainvestorid hakkasid uskuma, et halvad majandusuudised jäävad igavesti kestma. Kõik tsüklid pööruvad kunagi – isegi suur depressioon lõppes ja sama juhtus selle majandussurutisega.

6. Ühesuunaliste vaadete oht. Mis paneks teid muutma oma suhtumist oma suurimasse investeeringusse? Millised faktid või olukorrad sunnivad teid muutma oma vaadet ja müüma? Kui vastuseks on “mitte miski”, siis te olete avastanud hiiglasliku vea oma lähenemises investeerimisele. Küsige endalt, mis paneks mind investeeringut müüma. Sageli on vastuseks rida tehnilisi või fundamentaalseid näitajaid – toetustasemest läbi kukkumine, tulemuste halvenemine, kasvu aeglustumine jne. Sageli piisab väikesest hinnalangusest ja kauplejad hakkavad kahjumeid piirama. Kullafännid on teistsugused – nende vastus on: ma jään kulda hoidma igavesti. See on pime fanatism. Ükskõik kui vahva või meeldiv lugu ka ei tunduks, alati peab olema investeeringust väljumise strateegia.

7. Mis on juba hinda arvestatud? Professionaalsete ja amatöörinvestorite vahe on selles, et esimesed püüavad mõista, mida on turuosalised juba hinda sisse arvestanud. Kui kuulujutud jõuavad tavainvestorini või ta loeb uudiste pealkirju, on uudisväärtuslik info tavaliselt juba turul arvesse võetud.

8. Millised on kulla fundamentaalnäitajad? Tavaliselt püüab fundamentaalanalüüs hinnata ettevõtete rahavooge, käivet ja kasumit. Toorainetel sellised näitajad puuduvad. Mõni nimetab kulla fundamentaalnäitajateks laiu makronäitajaid (SKP, intressimäärad, võlg, inflatsioon, USA dollar), mis peaksid siis kullale mõju avaldama. Kõigi kaubeldavate varade puhul on väärtus see, mida on järgmine ostja valmis selle eest maksma.

9. Maailma lõpp, konspiratsiooniteooriad ja muu jama. Mingil põhjusel tõmbab kuld teistest investeeringutest enam ligi fanaatilisi jutustajaid, kes räägivad ühiskonna kokkukukkumisest. Iga potentsiaalne probleem viib hävinguni. Väärismetalli tagatiseta raha viib üleilmse kaose, dollari hävingu ja hüperinflatsioonini. Kogu paberraha (elektroonilisest rääkimata) muutub väärtusetuks. Seega on parem omada kulda. Selline on fanaatikute loogika. Lisanduvad konspiratsiooniteooriad, et tegelikult keskpangad manipuleerivad kulla hinda, statistikaamet vassib andmetega, et näidata inflatsiooni tegelikust väiksemana. Kulda turustatakse hirmu ja ebaaususe kombinatsioonina erinevalt aktsiatest, mida turustatakse lootuse ja ebaaususe kombinatsioonina.

10. Skeptikuid rünnatakse. Tavareaktsioon ratsionaalsetele argumentidele on rünnak. Need, kes julgesid midagi öelda kullausu vastu, sildistati reeturiteks, keskpanga kõneisikuteks ja administratsiooni käepikenduseks. Püüa kellegi kullausku kõigutada ja näed fanaatikute raevu.