Leito: tuleb hea reklaamiaasta

Mis juhtub telemeedias 2014. aastal? Arvan, et televisioonil on reklaamiturul tugev positsioon, sest televisioon on jäänud ainsaks tõeliseks mass­kanaliks. Pole teist kanalit, mis jõuaks 300 000 inimeseni. Ilma televisioonita on raske teha suuri kampaaniaid.Arvan, et videoreklaam levib üha jõulisemalt ka interneti vahendusel.

Kuidas vaatamisharjumused muutuvad? Järelvaatamine on küll kasvav trend, aga numbreid kokku lüües moodustab ikka vähem kui 10% vaatajate koguarvust. Kahtlen, et järelvaatamise osakaal lähima viie aastaga 50%ni kasvab, aga kasv on kindel. Programmitootjad peavad sellega arvestama.Kindlasti on veebitelevisioonil positiivne pool. TV3 Play kasvab ja saame sinna rohkem reklaami müüa. Lisaks saame küsida õiglast tasu järelvaatamise võimalust pakkuvatelt firmadelt. See on meile uus sissetulekuallikas.

Kas järelvaatamine mõjutab ka reklaami tootmist – vaatajad kerivad reklaamid kiiresti läbi? Suureneb sponsorpositsioonide osatähtsus ja väärtus. Sponsorreklaam tähistab saate algust ja siis vaatajad peatavad kerimise. Seega saab sponsor vaatajalt suuremat tähelepanu.

Meediaagentuuride hinnangul tõuseb 2014. aastast telereklaami hind. Jah, tõuseb, sest pakutava kauba hulk on piiratud. Reklaamid peavad mahtuma 12minutilise reklaamipausi sisse ja reitinguid ei ole lõputult palju. Kui kliente on palju, siis paratamatult hind tõuseb.

Postimees ja Delfi katsetavad veebitelevisiooni. Kas peate neid konkurentideks? Seni on nende osakaal väike. Kvaliteetsete telesaadete tootmine on väga kallis ja suure publikuhuviga saateid suudavad praegu teha ainult telekanalid. Videotoodang veebis kindlasti kasvab. Üha enam leitakse nutikaid viise, kuidas odavat meelelahutust toota, ja telekanalid peavad sellega arvestama.

Vaatajad kurdavad tihti omasaadete promoklippide sageduse üle. On omareklaam vajalik? Saadete reitingud sõltuvad suuresti sellest, kuidas saade õnnestub nii-öelda maha müüa. Sagedust pole võimalik vähendada, sest nii kaotame vaatajaid.

Traditsiooniliselt on teles suurimad reklaamijad rahvusvahelised kontsernid. Kas Eesti brändide osakaal telereklaamis suureneb või väheneb? Viimastel aastatel on Eesti brändide osakaal suurenenud. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete reklaamieelarved kujunevad üldpoliitiliste ja globaalsete trendide järgi. Näiteks kui Kreekal läks halvasti, vähendati ka Eestis reklaamimahtu, kuigi otsest põhjust selleks polnud.

Mida uut on telereklaamides? Olulisemat rolli mängivad erilahendused, näiteks product placement, mis ei kuulu reklaamipausi sisse, vaid on osa saatest. Need lahendused on Eestis suuresti proovimata. Katsetame digitaalset product placement’i –  saade toodetakse valmis ja hiljem on võimalik digitaalselt tooteid lisada.

Kui suur on Kanal 2 ja TV3 vaadatavuse katvus? Kas ühe kampaania jaoks piisaks ühest kanalist? Pikema kampaania puhul pakuvad mõlemad kanalid täielikku katvust. Osa kliente on valinud ühe kanali, et saada paremat reklaamihinda. Arvan, et see pole parim lahendus. Oht tabada reklaamiga sama vaatajat on suurem.

Kas Postimehega suurde kontserni kuulumine annab Kanal 2-le eelise? Ei. Ka meie teeme teiste Eesti meediakanalitega koostööd. Telekanali olulisim turunduskoht on eeter. Ka reklaamimüügis annab kontserni kuulumine vähe. TV3ga on kontsernis raadiojaamad Star FM ja Power Hit Radio, kuid kliente, kellele ühist lahendust müüa, on vähe.

Teles tuleb pikalt ette plaanida

Majanduses tervikuna räägitakse, et pikk planeerimine ei toimi enam. Priit Leito lausus, et reklaamimahu planeerimisel nii ei ole. “Tele on ainus meedia, kus tehakse palju aastaseid lepinguid. See ei muutu. Nii saab klient parima hinna ja telekanalil on kergem eetrit planeerida. Aastaste lepingute maht moodustab suure osa käibest,” selgitas ta.Leito hinnangul tuleb hea aasta. “Kui rääkida siseturule keskendunud ettevõtjatega, siis tundub, et läheb hästi,” lausus ta.