Preemia näitab tunnustust, mitte pole annetus

Töö tulemusega seotud lisatasudest on enamlevinud tulemustasu ja preemia. Neil on selge vahe. Tulemustasu tingimused on tavaliselt ette kokku lepitud. Preemia (ingl k bonus) on aga tasu, mida makstakse tagantjärele otsustades ning tingimused, sh summa suurus, pole eelnevalt paigas.

Mängus on subjektiivsus. Mõlema tasu puhul võib maksmise aluseks olevates näitajates esineda subjektiivsust. Tulemustasu aluseid on võimalik arvuliste näitajatega mõnikord küllalt täpselt kirjeldada, kuid siiski ei saa tööd alati ülitäpselt mõõta. Isegi võimalikult täpselt kirjeldatud tulemustasu põhimõtetega pole alati kõik rahul. Preemia puhul jäetaksegi täpne mõõtmine sageli teadlikult kõrvale ning lähtutakse kogemusest (kõhutundest) ja tajust. Nõnda tuleb preemia maksmise puhul leppida veel suurema subjektiivsusega ning seda saab/peaks töötajatega nii kokku leppimagi.

Transiidikeskuse ASi ja meremeeste ametiühingu vaidluses äsja ringkonnakohtu lahendi saanud juhtumi puhul võib olla tegu nii tulemustasu kui ka erandliku, eelnevalt paika pandud tingimustega preemiaga. See polegi oluline. Tähtis on, et nii tulemustasu kui ka preemia maksmisel võib olla eeltingimusi - näiteks töödistsipliini järgimine ning tahtlikult tekitatud või hooletusest tekkinud kahju puudumine. See tähendab, et töötaja võib muidu olla tubli ja tema töötulemus hea, kuid kui mingit ettevõtte seatud või seadusest tulenevat põhimõtet on rikutud, siis lisa­tasu ei saa. Punkt.

Veel võib olla lisatasu tingimustes kokku lepitud, et lisa­tasu on kollektiivne ning ühe töötaja suurepärane tulemus ei taga talle lisatasu, kui kollektiivne eesmärk on saavutamata.

Lisatasu kui tööriist. Seega näeme, et lisatasu on juhtimistööriist, mitte lihtsalt raha jagamise skeemi tulemus. Juhtimistööriist selles mõttes, et sellega suunatakse tööalast käitumist ning rõhutatakse ettevõtte tegutsemise tõekspidamisi. Ja tunnustatakse sobivat käitumist täiendavalt rahaga.