Aasia turistid leiavad üha sagedamini tee Eestisse

Eelmisel aasta 11 kuuga külastas Eestit 2500 Lõuna-Korea turisti rohkem kui aasta varem. Tõus on koguni 59 protsenti. Hiina ja Jaapani turiste sattus Eestisse jällegi pooleteise tuhande võrra rohkem kui 2012. aastal.

Turismiarendajad küll rõõmustavad nende numbrite üle, kuid nendivad, et Aasia turistide kasv ei korva kaotatud sakslasi, britte ja norrakaid, keda sattus mullu Eestisse 10 000–15 000 võrra vähem kui üle-eelmisel aastal. Liiatigi, et 2013. aasta esimese kuuga külastas Eestit 75 000 turisti vähem kui aasta varem.

Viljakandev Balti riikide koostöö. “Kahtlemata töötame me Aasia turu kallal ja rõõmustame nende kasvunumbrite üle, kuid ei tasu seda tulemust siiski üle hinnata. Need külastusnumbrid on kasvanud tänu sellele, et me oleme suutnud end siduda nii Helsingi kui ka Baltimaadega,” rääkis EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

“Oleme koos Läti ja Leedu turismiametiga ­Aasia turul palju ühiselt tööd teinud ning plaanime seda ka järgnevatel aastatel. Kas me tahame või ei, aga Aasia turistid käivad kõik kolm riiki korraga läbi, kui siiakanti juba tulevad. Ainult Eesti pärast ei hakka keegi siia eraldi tulema. Meie kasvunumbrid on proportsionaalsed Läti ja Leeduga,” kirjeldas ta koostööd.

“Aasia turistide reisimine Euroopasse on viimastel aastatel üleüldiselt kasvanud. Peaasjalikult on see seotud lennuühenduste paranemisega ja sealse elatustaseme tõusuga, eriti Hiinas. Tallinna külastanud Aasia turistide arv on viimase aastaga samuti protsentuaalselt kasvanud, kuid absoluutarvudes ei ole kasv siiski eriti suur olnud,” ütles Tallinna ettevõtlusameti turundusspetsialist Daily Lehtmets.

Baltic Toursi välisturgude müügijuhi Asmik Tsaturjani sõnul suunab EAS Eesti turundust kahel suunal:  üks on äriturism, mis puudutab eelkõige rahvusvahelisi konverentse, ning teine ongi Aasia suund, eelkõige just Jaapan ja Hiina. “Näiteks MTÜ Expoturism on teinud Hiina suunal juba kolm aastat teadlikku turundustööd, aga me ei tea ju tegelikult, kas need turistid tulid just selle kaudu või tänu mingitele rahvusvahelistele projektidele. Lisaks tehakse ka pressi- ja tutvustusreise, oleme ise juba kolm gruppi vastu võtnud. Kutsume mingi piirkonna reisiettevõtjad Eestisse riigi või kohalike ettevõtjate kulu ja kirjadega ootuses, et nad toovad tulevikus siia kliente,” selgitas Tsaturjan.

Aasia turistidel aega napib. “Aasia turistide osakaal Tallinna majutusettevõtetes peatunud välisturistidest on kolm protsenti.  Suvekuudel käib neid ka ühepäevakülastajatena Helsingist ning nende hulk majutusstatistikas ei kajastu. Loomulikult ootame, et ööbimistega reiside arv kasvaks ka ­Aasia turistide puhul,” märkis Lehtmets.

“Nad vaatavad ära regiooni suuremad kohad – Tallinna, Riia, Vilniuse ja sageli ka Kaunase. Võib-olla ka Lahemaa mõisad looduse poole pealt ja Tartu, aga paraku ei saa nad nii palju aega ühte riiki investeerida, et sellest terviklikku ülevaadet saada. Peaasjalikult on see ikka linnaturism. Nendel Aasia turistidel aga, kes laevaga Soomest tulevad, on pisut rohkem aega ning nad saavad käia ka näiteks Pärnus ja saartel,” selgitas Mutso EASist.

Aasia turisti peetakse Mutso sõnul väga heaks ostjaks. “Kui nad tulevad Aasiast midagi Euroopasse ostma, siis soetavad nad kõige nimekamaid brände. Me pole nende jaoks küll ostuparadiis, aga nad ostavad siit küllaltki palju, eelkõige suveniire ja kohalikku käsitööd,” rääkis Mutso. Lehtmets täpsustas, et keskmine Aasia turist ostleb aktiivselt ning eelistab disaini- ja luksuskaupu, samuti ehedat Eesti käsitööd, viimast ostavad eriti jaapanlased.

Mutso ennustab, et Aasia turistide arv jätkab tänavus kasvamist. “Ka paarituhandene tõus on meie jaoks positiivne. Asiaadid reisivad üha rohkem ning Finnairist on meil siin palju kasu. Näiteks Japan Airlines tutvustas eelmisel aastal oma ajakirja esilehel Tallinna ja Eestit, müües siia reisimist nii, et pole vahet, kas maanduda Tallinnas või Helsingis, külastada saab mõlemat,” selgitas ta.

Britid läksid lennuliini nahka. “Suurbritannia turistide vähenemine on toimunud kahel põhjusel: kui Tallinn oli kultuuripealinn, siis oli sealsete turistide seas hüppeline tõus, pärast seda toimus kiire langus. Teine põhjus peitub lennunduses, sest Estonian Air ei lenda enam Londonisse ning brittidel pole võimalust siia otse lennata. Saksa turgu mõjutab samamoodi lennuliinide vähesus, kuigi neil on siiski ka võimalus mööda maad tulla,”rääkis Mutso.

Estraveli turundusdirektori Janika Ristsoni sõnul 2013. aastal nende kaudu Eestit külastanud Saksa turistide arv hoopis kasvas, vastandudes statistikaameti üldstatistikale. “Selle üks põhjus oli kindlasti koostöö kruiisifirmaga Aida Cruises – teenindasime lõppenud aastal rekordiliselt  31 laeva ja kokku üle 70 000 Saksa kruiisituristi. Sakslaste huvi Eesti vastu oleks kindlasti veelgi suurem, kui otselendude arv oleks suurem ja Eestisse oleks mugavam tulla,” tõdes Ritson.

“Meie teenindavate Norra turistide arv on viimastel aastatel küll vähenenud. Seda ka põhjusel, et Norra jaoks on Eesti üha enam n-ö lähiturg ja kohaliku reisbüroo abi alati ei vajatagi,” lisas Ritson.

 

Aasia turistid avastavad Eestit

turistide arvu kasv eelmise aasta 11 kuuga, %Lõuna-Korea 59,3Island 36,1Hiina 26,2Jaapan 19,2Türgi 9,5Rumeenia 7,7Ungari 7,3Ukraina 6,8Austraalia 4,5

 

Reisibüroo sõidab ise Aasiasse turiste tooma

Janika Ritson, Estraveli turundus- ja kommunikatsioonidirektorOleme käinud MTÜ Expoturismi kaudu Eestit sihtkohana tutvustavatel messidel ja müügireisidel Shanghais, Pekingis, Hongkongis ja Taiwanis. Üksikute ettevõtete jaoks on Aasia turg kauge ja sealne turundamine kallis. Selliste kaugturgude puhul toimib ühisturundus ning ettevõtjate ja EASi vaheline koostöömudel hästi – Aasia turg on kasvutendentsis ja statistikaameti turismistatistika näitab, et Eesti ettevõtete ja EASi koostöö Eesti sihtturu tutvustamisel on olnud tulemuslik.Siiski tuleb arvestada, et Eestisse tulevate turistide kogumahust moodustavad Aasia turistid praegu veel üsna tagasihoidliku osa, mistõttu on kasvuprotsent suur, kuid turistide koguarv jääb veel Euroopa turistide hulgale alla.

 

Soome turiste tuli pisut vähem

Enim tuli eelmise aasta 11 kuu jooksul Eestisse turiste Soomest (853 000, –0,2%).Teisel kohal oli Venemaa (269 000 ja kasv 1,2%) ja kolmas Saksamaa (99 500, –11%).Absoluutnäitajates kasvas Vene turistide hulk, 11 kuuga ligi 3200 võrra.