Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti on rikas maa: võtame konkurentsieelise kasutusse
Eesti on elaniku kohta loodusressursside maa, metsa ja maavarade poolest üks Euroopa rikkamaid riike. Nende kolme sektori potentsiaal on kokku 2–3 miljardit eurot lisakäivet majanduses ja kümneid tuhandeid ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega töökohti.
Metsasektori hõive on 28 000 töölist, kuid põhivara investeeringud töötaja kohta ja järelikult ka tootlus on 2–3 korda väiksem kui Soomes ja Rootsis. Metsamaa tükikeste konsolideerimisele saab riik kaasa aidata. Teede ja sildade kandevõimet tuleks suurendada nii, et vähemalt hooajati saab vedada puitu sama suurte veokite ja kuludega kui Soomes ja Rootsis. Raiemaht võiks juurdekasvu arvestades olla 30% suurem.
Piimamaa. Praegune piimatoodang on 0,7 mln t aastas. 2015. aastaks, kui Euroopa Liidu piimakvoot vabaks läheb, võib see kasvada 1 mln tonnini. 1939. a oli põllumajandusmaad 2,7 mln ha ja 2010. aastal 941 000 ha ehk ligi 3 korda vähem. Tohutu hulk maad on läinud metsa ja võsa alla.
Eestisse võiks rajada veel ligi 100 tuhandepäist lauta, käidelda läga biogaasiks, töödelda piima eksporditoodeteks ning loomulikult toota ka veiselihatooteid. Kokku potentsiaal ligi 500–700 miljonit eurot investeeringute, täiendava käibe ja potentsiaal tuhandeteks töökohtadeks. Maal, mitte Tallinnas.
Meil on ligi 3000 miljonit tonni põlevkivi, piisavalt õli tootmiseks. Üle 2 miljardi tonni fosforiiti, kus P2O5 sisaldus üle 15%, piisav väetise tootmiseks. Ligi 1 miljard tonni tehnoloogilist dolomiiti ja lubjakivi, mis on hädavajalik terase, paberi, klaasi ja teiste toodete tootmisel. Üle miljardi tonni turvast, mis hädavajalik kaasaegses põllumajanduses kasvuturbaks või biokütteks. 500-1000 miljonit tonni rauamaaki rauasisaldusega üle 28%.
Maavarad. Praeguseks on 100 aastaga Eestis ära kasutatud 1 mld t põlevkivi, alla 50 mln t fosforiiti ja tagasihoidlikus mahus tehnoloogilist lubjakivi. Samas 15 mln t põlevkivi töötlemine annab käivet ligi 700 mln eurot, riigile maksu- ja omanikutulu 250 mln eurot, u 8600 otsest hästi tasustatud töökohta. Täiendava 10 mln t töötlemisel õliks ja töötlemisel diisliks saaks käivet 650 mln eurot, riigile maksu-ja omanikutulu 200 mln ja täiendavat 3000 töökohta. 5 mln t fosforiidi töötlemisel saaks ühe uuringu järgi rajada 500 mln eurose investeeringu ja käibega tööstuse 1500 otsese töökoha ning 100 mln eurose riigituluga.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.