Kuidas luua elujõulist idufirmat?

13. jaanuar 2014, 00:00

Idufirmaga konkurssidel osalemine toob kogemusi ja loob võimalusi. Eesti tudengite idufirmade kontseptsioonid on võimelised konkureerima rahvusvahelisel tasemel.

Eduka start-up’i saladus peitub eelkõige heas meeskonnas, kus peaksid olema esindatud eri alade spetsialistid, leiab läinud suvel rahvusvahelises ettevõtluskonkursil “Euroopa innovatsiooniakadeemia” osalenud meeskonna esindaja, TTÜ magistriõppe majandusarvestuseriala tudeng Nikolai Lotorev.

“Meeskond on vajalik, et toode või teenus oleks originaalsem,” ütles Lotorev ja lisas, et ei soovita alustada üksi. “Mitmekesi tekib sünergia,” selgitas Lotorev, kellele võistlusel meeldiski just võistkonna mitmekesisus.

Mullu juulis Tallinnas toimunud “Euroopa innovatsiooniakadeemiast” võtsid osa tudengid kogu maailmast. Nende eesmärk oli lihvida kolme nädala jooksul oskust, kuidas esitada investoritele originaalset äriideed.

Idee vajab arendust ja analüüsi. Edukas idufirma algab Lotorevi sõnul loomulikult ideest. “See peab olema kas midagi täiesti uut või olemasoleva toote või teenuse originaalsem variant,” ütles ta. Nii banaalselt kui see ka ei kõla, on siiski väga oluline ka motivatsioon asi ära teha, märkis ta lisaks.

“Meie idee oli arendada välja tarkvaralahendus, mis lihtsustaks avariisse sattunud liiklejate ja kindlustusfirmade suhtlemist ning kiirendaks olukorra lahendamist,” selgitas Lotorev. Ta tunnistas, et turu, potentsiaalsete partnerite ja klientide uurimisel selgus palju asjaolusid, mis muutsid projekti kontseptsiooni keerulisemaks ja oluliselt laiemaks. Lisaks tekkisid uued ideed.

Kolme nädalaga pidid võistkonnad jõudma nullist lahenduse prototüübini ja seda esitlema. “Tänu sellele, et meie prototüüp oli tehtud Windows Phone’i platvormile, õnnestus meil võita Microsoftilt BizSparki auhind,” rääkis Lotorev. Lisaks pääses võistkond oma projektiga kolmekümne osaleja hulgas esimese viie sekka ja sai võimaluse investorite ees esineda.

Kaugemad plaanid. Seejärel allkirjastas võistkond lepingu Tehnopoliga, koostöö ja arendus kestab praeguseni. “Nad konsulteerivad meid ja pakuvad õppimisvõimalusi, samuti jätkame suhtlemist kindlustusfirmadega,” sõnas Lotorev. Ta tunnistas, et arendus on siiski endiselt algfaasis, kuid ta usub, et tulevikus saab sellest asja.

Esialgu on plaan alustada Eestist, sest siin on turg väiksem ja seetõttu lihtsam. Samas uurib meeskond ka teisi turge. “Osapooltega suhtlemise käigus oleme aru saanud, et Eestist edasi oleks esialgu lihtsam laieneda kõrvalturgudele – Skandinaaviasse ja Balti riikidesse,” rääkis Lotorev, kuid märkis, et juba praegu uurivad nad vaikselt ka USA turu võimalusi.

“Oluline on ka osaleda erinevates projektides,” rõhutas ta. Näiteks innovatsiooniakadeemia programmist saadi teada pärast võidukat osalemist TTÜ Mektory projektis.

“Konkursid  on hea koht, et sind kuuldaks. Sa leiad finantseerimist, kliente ja saad tähelepanu,” ütles ta.

Lotorevi sõnul on inkubaatorid, nagu Tehnopol ja Garage48, kasulikud mitte ainult seepärast, et pakuvad kontorivõimalust, konsultatsioone ja ligipääsu õppevõimalustele. “Lisaks liigub seal palju inimesi, kes võivad saada sinu kliendiks, partneriks või liituda sinu meeskonnaga,” ütles ta.

  • Üks idee viib hoopis teiseni

TTÜ majandusarvestuse magistrikraadi omandav Marianna Ljubovskaja osales möödunud suvel “Euroopa innovatsiooniakadeemia” programmis, kus lõi kaasa jalgratta jagamise projekti arendamises. “Minu algne idee oli arendada tarkvaralahendus, mis võimaldaks jälgida internetti üleslaetava sisu eetilisust,” selgitas ta. Ethics Advisori nime kandva projekti ideega jõudis ta 2013. aasta veebruaris Barcelonas Mobile World Congressi üritusel finalistide hulka. “Võita küll ei õnnestunud, aga osalemine andis hulga uusi kontakte,” rääkis Ljubovskaja.
Projekti idee eest saadud auhind viis ta aga edasi järgmisele rahvusvahelisele konkursile, kus ta koos koolikaaslase ja finantsnõustamise vallas tegutseva F3 Solutionsi partneri Aleksei Fimaieriga arendas tarkvaraideed, mis võimaldaks jagada tasu eest üleliigseid jalgrattaid.
“Kindlasti tasub proovida, mil määral on sinu idee elluviidav,” jätkas Ljubovskaja. “Mõni idee on väga utoopiline või näiteks tehniliselt teostuselt küsitatav,” ütles ta. Eelkõige tasub mõelda, kas inimesed on valmis seda kasutama, lisas ta.
“Kõik need konkurssidel osalemised, suhtlemine teiste idufirmade ja inkubaatoritega, nagu näiteks Tehnopol või Garage48, annab väga palju,” lausus Fimaier. “Info uute projektide kohta liigub inkubaatorite seltskonnas väga kiirelt ning samuti on see hea võimalus kohtuda potentsiaalsete partneritega.”

  • Naabrite silmis hea positsioon

Möödunud aasta kevadel Eestisse kolinud Oulust pärit soomlane Valtteri Kujala ütleb, et iga alustava ettevõtte põhiline väljakutse on luua sujuv äriidee. Internetibrändingu ja reklaami valdkonnas tegutseva Xonja OÜ juhatuse liikme Kujala sõnul kujuneb välja arusaam sellest, mis toimib ja mis mitte.
“Mida lihtsam äriidee ja lahendus, seda lihtsam on seda müüa investoritele,” arvas Kujala.
Kodumaalt ärakolimist põhjendas ta sellega, et Eesti on atraktiivne koht idufirmade loomiseks. “Kiire ja lihtne ettevõtte registreerimine – firma asutamisele kulub 15 minutit, tehnoloogia kasutamine võimuga suhtlemiseks, motiveeritud ja osavad inimesed ja konkurentsivõimeline maksusüsteem,” loetles ta Eesti eeliseid ja lisas plussina ka suure vene keelt kõnelevate inimeste arvu, mis avab Venemaa tohutu võimalustega turu.

  • Facebooki like’i hind

Martin Sookael märgib Meie Tallinna näitel, et sel suvel sai ta fännilehele 200 euro eest esimesed 1600 like’i.
“Lisaks reklaami investeeritavale rahale on tähtis süveneda ka kasutajate jaoks huvitava sisu loomisse või selle vahendamisesse. Tegime 2–3 postitust päevas. Iga ostetud like läks meie jaoks maksma keskmiselt 17 senti,” ütles Sookael.

 

Samm-sammult

  • Esimesed sammud ideest rahastuseni

Start-up-ettevõtja Martin Sookael on tegevjuht firmades Meie Tallinn ja Multiverse.im. Tema sõnul lahendavad parimad ideed lihtsaid probleeme: tavaliselt on kellelgi mingi probleem ja ta on nõus maksma kellelegi, kes selle tema eest lahendaks.
Sookael jagab nõuanded idufirmaga alustajatele.

1. Toode. Liigub legend, et investori leidmiseks piisab lihtsalt heast ideest. See ei ole tõsi. Suurem osa investori leidnud idufirmadest teeb juba üht kahest: kas teenib käivet või on neil palju kasutajaid. Minimaalne töötav versioon oma tootest on idee demonstreerimiseks parim. Häda korral kõlbavad ka joonised, aga siis peab suutma tõestada, et meeskonnal on võrdväärse toote ehitamise kogemus.

2. Kaasasutajad. Kaas­asutajad on esimene märk, et idee läheb kellelegi korda. Oli aeg, mil mulle meeldis kõik ise välja mõelda, aga nüüd naudin peamiselt just ideede jagamist ja arutlemist. Statistiliselt on parim asutajate arv 2–4. Ka üksi asutamine on võimalik, aga selle eelduseks on oma valdkonna hea tundmine ja stressitaluvus.

3. Presentatsioon. Pika äriplaani asemel, mida keegi ei loe, pange kokku superäge presentatsioon. Mina teen esitlusi Venturehacki artiklis kirjeldatud mudeli järgi: http://venturehacks.com/articles/deck. Presentatsiooni valmistamiseks on vaja: 1) lahendada mingit probleemi, 2) tunda oma turgu, 3) ärimudelit.

4. Konkurendid. Kui teil pole konkurente, tähendab see üht kolmest: a) te olete turul esimene, b) teie plaanis on viga või c) te ei oska Google’it kasutada. Suure tõenäosusega on see üks kahest viimasest, tihti lausa mõlemad koos.
Üldiselt on konkurents hea ­uudis, sest kui keegi juba teeb sarnast asja, siis järelikult on tegemist töötava mudeliga.

5. Turule sisenemine. On väga ebatavaline, kui toode saab populaarseks ilma sihikindla turunduseta. 99%-l juhtudest nõuab kasutajate tekitamine meeletuid jõupingutusi. Või raha. Nii Google kui ka Facebook sobivad lähemaks uurimiseks.  Tähtis on, et uue kliendi sissetoodud raha oleks suurem kui tema leidmise kulu.

6. Ärimudel. Kuigi ärimudel on supertähtis, tasub uurida, kas inimesed saavad aru, mida te ehitate, kas neile on seda vaja ja kas nad on nõus selle eest maksma.

7. Twitter, Facebook, domeen ja hosting. Te ei pea kohe säutsuma hakkama, aga oluline on, et Twitteri kasutajanimi oleks registreeritud ja presentatsiooni lisatud. Hariliku hosting’u jaoks on minul Eesti turul parim koostöö Zone’iga. Pilveplatvormidest on minu esimene valik Heroku, kes pakub mitmekülgseid lahendusi ega küsi raha enne, kui leheküljele tulevad külastajad.

8. Video. Esimene kord videot tehes kulus mul sellele 2–3 nädalat. Viimati aga 2–3 päeva. Video tegemisel on oluline, et videos esitleks toodet meeskond. Mõnikord palutakse teil teha tutvustav video oma meeskonnast ning mõnikord tootest. Nii tabate kaks kärbest ühe hoobiga.

9. Kiirendid. Kui see kõik tehtud, on järgmiseks sammuks veebipõhised keskkonnad, kus investorid saavad tutvuda ja alustada tehinguid idufirmadega. Angel list, Gust, F6S on veebilehed, kus tasub teha endale profiil.
Kiirendi on harilikult kolmekuuline inkubatsiooniprotsess, kus inkubaator annab vastutasuks väikese osaluse eest kontori, väikese investeeringu ja mentorid. Eestis on kaks tugevat kiirendit: Startup Wiseguys on keskendunud idufirmadele üldiselt, Gamefounders aga mängudega tegelevatele idufirmadele.

10. Eelarve. Kui su start-up ei ole veel teinud ühtegi müüki, võib eelarve koostamine kiiresti muutuda Exceli utoopiaks. See-eest seda, kui palju ettevõttel kuus raha kulub, on juba praegu võimalik planeerima hakata. Tavaliselt meeldib rahastajatele rohkem, kui investeeritavat raha planeeritakse kasutada muudeks eesmärkideks kui asutajatele palga maksmiseks.

 

Tasub teada

  • Nikolai Lotorevi kolm soovitust alustavale iduettevõtjale

Alati tuleb enne turgu uurida.
Pärast prototüübi valmimist testi see ära, küsi tagasisidet ja nõu klientidelt ja partneritelt. Palju on vaja suhelda.
Projekti käivitamisega ei ole soovitav kiirustada, vaid teha seda siis, kui töötab kogu komplekt – seadmed, veebileht ja muud komponendid.

 

Vaata lisaks

Start-up-inkubaator:
http://garage48.org/
http://www.tehnopol.ee/

Start-up-kiirendi Eestis:
Startup Wiseguys on keskendunud idufirmadele üldiselt – http://startupwiseguys.com/
Gamefounders aga mängudega tegelevatele idufirmadele – http://www.gamefounders.com/eng/blog/tallinn-1/

Rahvusvahelised kiirendid:
Angel list – https://angel.co/
Gust – http://gust.com/
F6S – http://www.f6s.com/

Muud fondid:
Soome toetus Windows Phone’i lahenduste arendajatele – http://www.appcampus.fi/
http://estban.ee/

Inkubaatori ja kiirendi (accelerator) erinevus –
http://www.inc.com/christina-desmarais/difference-between-startup-accelerator-and-incubator.html

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. January 2014, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing