Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milline saatus ootab Eesti prügi?

Kadrin Karner, Ave Lepik 12. jaanuar 2014, 07:08

Vaatamata sellele, et prügimajandus aina areneb ja prügi enam üks autotäis teise järel lihtsalt prügimäele ei ladustata, karmistuvad prügiga ümberkäimist reguleerivad nõuded veelgi.

"Konks on selles, et täna on veel Iru Elektrijaamas toimuv masspõletamine väga soodne, aga aastal 2020, peab 50% segaolmejäätmetest olema ringlusse võetud ehk taaskasutatud. Ei saa niisama lihtsalt ahju ajada, vaid peab sorteerima ning mida rohkem liigiti kogutud, seda odavam on taaskasutus," vastas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (endise nimega Tallinna Prügila) juhatuse liige Allan Pohlak küsimusele, miks üldse peab veel jäätmeid sorteerima, kui nii kui nii sobiks need kõik ühes potis ahju ajada ja näiteks jäätmekütuseks teha.

ASi Ragn Sells ärijuht Agu Remmelg põhjendas prügi sorteerimise vajadust järgmiselt: "Rahvastikuarvu kiire kasv ja maailmamajanduse areng nõuab järjest rohkem toorained, mille varu maapõues on lõplik ja jätkusuutlikkuse tagamiseks me lihtsalt peame ringlusse paisatud materjale palju rohkem taaskasutama hakkama."

Ta lisas, et riigid reguleerivad tarbijate ja ettevõtete käitumist ka maksudega - näiteks Eestis on jäätmete ladestamisele kehtestatud kopsakas saastetasu. Samas on jäätmete ahjuajamine tihti odavam, kui materjalidena ringlussevõtt. Seetõttu oleks tema hinnangul otstarbekas kõigepealt kaotada taastuvenergia toetused jäätmetest toodetud elektrile.

Iru jäätmeplokis võetakse vastu ja põletatakse kodusest sorteerimisest ülejäävaid segaolmejäätmeid ning nüüd saab varem prügilasse rännanud prügi taaskasutada energia tootmiseks, rääkis Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam. "Jäätmepõletus ei ole koduse liigiti kogumise alternatiiv, tekkinud jäätmed tuleb endiselt võimalikult suures mahus korduvalt kasutada või võtta materjalina kasutusse," selgitas ta. "Seda toetab ka majanduslik loogika, kuna liigiti kogutud jäätmete nagu pakendid, taara jne. äraandmine on elanikele märgatavalt kasulikum."

Peale taaskasutamise saab prügist teha jäätmekütust. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul saab kütust teha vaid värskelt sisse toodud prügist. Miks nii, kui endise nimega Tallinna Prügilas on varasemat ladustatud prügi suures koguses. "Meie teeme värskest prügist, kuna vana prügi on juba osaliselt bioloogiliselt lagunenud ja see mis on jäänud, nagu näiteks kile, on väga must ja mädanenud orgaanikaga koos. Kasutades seda tsemendipõletusahjus, jääb tuhasus liiga suur ning teisalt rikub see ka tsemendi kvaliteeti." Musta prügi pesemine teeks selle liiga niiskeks ja tegelikult oleks vana prügi lahti kaevamine Pohlaku sõnul ebamõistlikult kulukas, eriti kui näiteks tsemendi tootmiseks saaks kasutada ka põlevkivi või maagaasi. "Tuleb välja arvutada, kuidas me keskkonda rohkem kahjustame," lisas ta viidates põlevkivi ja maagaasi kasutamisele võrrelduna kogu masinapargi töösserakendamisega, et saada kätte prügilas juba lagunevat prügi.  

Segaolmejäätmetest tehakse jäätmekütust ka Ragn Sellsi MTB tehases. "Selles tehases eraldatakse jäätmetest mehaanilist ja bioloogilist töötlustehnoloogiat kasutades kõik materjalina ringlusse võetav ülejäänust toodetakse nii jäätmekütust Kunda tsemenditehasele kui inertseid kattematerjale prügilate sulgemiseks," rääkis Ragn Sellsi ärijuht Agu Remmelg.

Kunda Nordic Tsemendile tarnitakse kütust peenestatud helveste kujul. Praegu keegi teine Eestis jäätmekütust kasutada ei saa, kuna jäätmete põletamiseks vajalikud load ja nõutavad suitsugaaside puhastusseadmed puuduvad. "Võimalik on kütust eksportida naaberriikide tsemenditehastele," lisas Remmelg.

Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam kinnitas, et umbes 90% ulatuses põletatavaid segaolmejäätmeid pärineb Eestist. "Siinne jäätmeturg alles areneb, jäätmekäitlussektoris ei ole siiani olnud tavapärane sõlmida siduvaid pikaajalisi kokkuleppeid, mis on energiatootmises aga möödapääsmatu. Seetõttu on meil tarnekindluse tagamiseks jäätmete tarnelepingud  ka Soome ja Iirimaa ettevõtetega, kellele saame käitlusteenust pakkuda," selgitas ta. Heinam lisas Iru elektrijaam kindlasti ei osa prügi vaid jäätmeplokk saab prügi vastu võtmise ja käitlemise eest tasu.

Eestis tekkivate jäätmete hulk on Iru elektrijaama vajaduse katteks piisav. 2012. aastal tekkis Eestis ametlikel andmetel kokku umbes 300 000 tonni olmejäätmeid, Iru elektrijaama aastane vajadus on aga 220 000 tonni. Heinami sõnul on jäätmeturg täna alles kujunemas, mis tähendab, et kõigist Eesti piirkondadest ei ole veel võimalik jäätmeid Irusse tuua.

Vaatamata mõningasele vastasseisule prügiekspordi teemal, on Heinam kindel, et lisaks saadavale majanduslikult kasule on sel ka otsene positiivne mõju tarbijate rahakotile. "Tallinna ja Maardu elanikeni jõuab Irust senisest neljandiku võrra soodsamat soojust ja üle kogu Eesti on tänu jaama valmimisele odavamaks muutunud prügivedu," nentis Heinam.

Millised on vastuvõtuhinnad prügilates ja jäätmepõletusjaamades? Remmelg selgitas, et hetkel on Eestis toimivaid prügilaid kokku viis, millest üks (Torma prügila) 2014. aastal suletakse.

"Prügilates on hinnakirjadega kehtestatud segaolmejäätmete vastuvõtuhinnad koos käibemaksuga umbes 60 €/t. Prügi ladestuse hind sisaldab riiklikku saastetasu umbes 25 €/t. Iru jäätmepõletuselektrijaama hinnad on kokkuleppelised ja jäävad tõenäoliselt vahemikku 25-40 €/t," vastas ta ja lisas, et jäätmete masspõletusele maksab elektritarbija peale läbi taastuvenergiatasude. Heinami sõnu on Iru elektrijaama vastuvõtutasu prügila hinnakirjast ligi kaks korda odavam.

Eesti prügist tehakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses komposti ja biogaasi. Juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul tehakse komposti kahte sorti jäätmetest - haljastusjäätmetest ja toidujäätmetest. Toidujäätmete kompostimisega tegelevad Eestis Pohlaku sõnul vaid Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Väätsa prügila. Komposti ostavad taaskasutuskeskuselt peamiselt haljastusettevõtted ja eraisikud väetamise eesmärgil.

Pohlaku sõnul neil praegu komposti pakendamisvõimalusi pole, kuid plaan on ühel päeval hakata tegema pakendatud kasvusegusid, mille sisse saavad taimesõbrad juba taimi istutada.

Biogaasi seevastu toodetakse bioloogilistest jäätmetest nagu näiteks puidu, paberi, papi, toidu ja haljastusjäätmetest aga ka loomasõnnikust ja reoveesettest. Biogaasi saab kasutada nii elektri kui ka sooja kasutamiseks. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses teeb Baltic Biogaas elektrit. Aravete Agro toodab biogaasist elektrit ja sooja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. January 2014, 11:26
Otsi:

Ava täpsem otsing