Bali paketi olulisim kasu on kaubanduse hõlbustamine

14. jaanuar 2014, 00:00

Avaliku sektori, sh välisministeeriumi roll rahvusvahelises kaubandussüsteemis kätkeb ärikeskkonna õiguslike raamide loomist ja nende järgimise tagamist. See toimub meie tegevuse kaudu Euroopa Liidus ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Teisalt on meie rolliks info andmine Eesti ettevõtjatele välisturgude kohta, nende nõustamine ja kaudne toetamine. Kohalike olude, riskide ja tehingute kasumlikkuse hindamine jääb muidugi iga ettevõtja enda hooleks ka tulevikus.

WTO-suunalise tegevuse kvintessentsiks oli detsembris peetud WTO 9. ministrite konverents ja sellel pärast viit päeva intensiivseid lõppläbirääkimisi kokku lepitud nn Bali pakett. Pakett käsitleb eelkõige 2001. aastal alanud Doha kaubandusläbirääkimiste vooru kolme teemat: kaubanduse hõlbustamist, põllumajandust ja vähim arenenud riikide toetamist mitmepoolse kaubandussüsteemiga lõimimisel. Tervikuna oli maailma kaubanduse jaoks tegu olulise sammuga edasi. Eesti omakorda on riik, mille majandusareng - nagu kõigil väikeriikidel - sõltub vabast kaubandusest kui hapnikust.

Võidavad kauplevad rahvad. ELi ja Eesti jaoks on olulisim osa paketist kaubanduse hõlbustamine, mis puudutab eelkõige tolliprotseduuride kiirust, mugavust ja kulu. Kokkuleppe mõju ulatub tagasihoidlikel arvestustel kuni 0,7 protsendini maailma GDPst (eri arvutused varieeruvad 121-202 miljardi dollari vahel), osa eksperte peab seda veel alahinnatuks. Leppest võidavad kõik, aga enam kindlasti kauplevad rahvad, ning Eesti on eelkõige oma väiksuse ja avatuse tõttu nende hulgas esirinnas. Mida vähem kaubad piiril seisavad ja mida vähem kulub ettevõtjal ressursse nende liigutamisele, seda efektiivsem on majandus. Mida rikkamaks saavad riigid, seda enam on nad huvituvad kaubavahetusest. Mastaabiefekt ja spetsialiseerumisest saadav efektiivsusvõit realiseeruvad paremini.

ELis on kaubandus muidugi juba ammu lihtsustatud. Aga kui vaatame näiteks hiljuti WTOga liitunud riike, siis seal on veel mõni samm astuda, eelkõige reeglite rakendamisel. Kuid Eesti ettevõtjad tegutsevad Aafrikas praegugi ja miks mitte veelgi enam tulevikus. Sama puudutab ­Aasiat, mis meil on juba pikalt prioriteetsuunaks.

Balil saavutatud põllumajanduskokkulepete puhul võib piirduda tõdemusega, et praeguse WTO-lepingu piirid on ELi ühtse põllumajanduspoliitikaga täiesti sobivad ka selle reformitud ja reformitaval kujul.

Vähim arenenud riikide järeleaitamine. Eraldi tuleks aga välja tuua vähim arenenud riikidele pakutavad kaubandussoodustused, mida oleme kahjuks vähe tähtsustanud. Meie kõigi huvides on, et nende riikide elustandard jõuaks arenenud riikidele lähemale. See on oluline ÜRO aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks, aga siin võib leida ka puhtalt merkantiilse huvi. Mida arenenum on riik, seda suurem on selle impordivajadus, ja kui meil on konkurentsivõimelisi tooteid pakkuda, siis seda suurem on meie ettevõtjate potentsiaalne turg. Näiteks mobiilset parkimislahendust saab müüa vaid riiki, kus on nii palju autosid, et nende parkimisega tekib probleeme. Kui peamine transpordivahend on jalg­ratas või mopeed, siis pole meie tublidel ettevõtjatel mõtet sellisesse riiki m-parkimist pakkuda.

WTO on üks tõhusamaid globaalse haardega organisatsioone. Kuigi jääb mulje, et Bali kokkuleppe näol on tegu tohutu läbimurdega, tasuks siiski vaadata pisut sügavamale. Vähendamata mõistagi selle sammu olulisust, millele aitasid kaasa kõigi oluliste tegijate (EL, USA, Hiina, India jt) panus ja kompromissivalmidus ning uue peadirektori Roberto Azevedo läbirääkimiskunst.

Viimastel aastatel WTO poolt järjekindlalt ­aetud protektsionistlike meetmete piiramise poliitika oli kindlasti äärmiselt oluline ülemaailmse depressiooni ärahoidmisel. Ajalugu näitab, et 1930. aastate suure depressiooni üheks põhjuseks oli ju igati ilus tunduv koduturu kaitsemeetmete globaalne eskalatsioon, mis lihtsalt kiilus kinni maailmakaubanduse. Eelmise WTO pea­direktori Pascal Lamy juhtimisel juurutatud monitooring jälgis ja raporteeris tõhusalt sadu kehtestatud meetmeid ning küllap hoidis ära mitu korda enama kehtestamise. Lisaks andsid riigijuhid poliitilisi lubadusi selliseid meetmeid mitte kehtestada. Riigihangete vallas laiendati ja süvendati mõnepoolset lepingut, mida WTO raames hallatakse; edasi on liigutud infotehnoloogialepinguga. WTO vaiete mehhanism menetleb aga efektiivselt keerulisemaidki kaubandustülisid riikide vahel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. January 2014, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing