Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aktsiakauplemine võib olla tulus, kuid on raske

15. jaanuar 2014, 00:00

Hiljuti kirjutas finantsväljaanne Fortune 24aastasest Tim Grittanist, kes suutis kolme aastaga aktsiaturgudel kasvatada 1500 dollarist säästudest 1 miljon dollarit. Mõni võib pidada seda heaks õnneks, kuid tegelikult on selle taga palju tööd ja vaeva.

Grittani on aktsiakaupleja, kelle päevad mööduvad arvutiekraani ees aktsiaid ostes ja müües, teenides kasumit aktsiate hinnaliikumise pealt. Päeva jooksul kaupleb ta kümnete aktsiatega ning kõige kauem on ta ühte aktsiat omanud kõigest kolm päeva. “Ma olen kaubelnud iga päev peaaegu kolm aastat ning see on olnud aeglane päevast päeva korduv protsess,” ütles Grittani.

Päevakauplejate töös ei lähe kõik alati nii, nagu loodetud. Seetõttu on ka Grittanil olnud hetki, kui ta tahtis kõik pooleli jätta. Kuid miljonini jõudmine polnud juhus, selleks tuli end ületada.

Päevakauplemine on üsnagi karm ala, kus ühe vale hiireklikiga võib hävitada kogu oma positsiooni ning saada suure kahjumi. Uurisime, kuidas on Eesti aktsiakauplejatel läinud, mida tuleks päevakauplemise juures arvestada ning miks üldse hakata kauplemisega tegelema.

Rain Mölderkivi hakkas päevakauplejaks, kuna tal on fanaatiline huvi börsiliikumiste, numbrite ja sündmuste vastu. “Mõõdukalt hullumeelsust tuleb selles sektoris kasuks. Ja kui vorsti saab leivale, siis on see boonuseks,” ütles ta.

Börsidel teenitud kasuminumbritest ta ei räägi, kuid ka “võidukaks mängijaks” olemine ei pruugi tema sõnul garanteerida head äraelamist, sest teenuste püsikulud on niivõrd suured.

Päevakauplemise juures on tähtis mitte langetada emotsionaalseid otsuseid ning olla valmis riskidega silmitsi seisma. “Emotsioonidega kaugele ei jõua. Riskid on kalkuleeritud ja nendega tuleb silmitsi seista. Pigem on probleemiks tehniline tõrge või nn misclick, mida ei saa tagasi muuta ja mis polnud nn kalkuleeritud riski mudelisse sisse arvutatud,” sõnas Mölderkivi.

Tema sõnul teenitakse suurt raha n-ö uudiste produtseerijana ja aktsiate ülesrääkimisel. “Kui lihtsurelikud märkavad neid aktsiaid, siis suured kalad realiseerivad kriminaalseid kasumeid,” sõnas ta.

Igapäevatööst ei soovita Mölderkivi inimestel aktsiakauplemise kasuks loobuda. “Väärtustan väga õpetajaid, arste, ehitajaid, insenere, kes midagi loovad ja oma kätega üles ehitavad. Iga spekulatiivne mull jõuab lõpuni ja asjad loksuvad paika,” sõnas ta.

Eestis sadu aktsiakauplejaid. LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul kaupleb LHVs paarsada klienti, kellest aktiivseid päevakauplejaid on umbes saja ringis. “Päevakauplemisel tuleb arvestada, et see nõuab väga palju aega, energiat, teadmisi ja ka korralikku riskide haldamist. Kui kõike seda panustada ja riske hästi hallata, siis tasub päevakauplemine ära. Kui kas või ükski nendest tingimustest täidetud ei ole, siis võivad tulemused olla vägagi ebameeldivad,” ütles Vallikivi. Suurimaks plussiks peab ta päevakauplemise juures sõltumatust üldisest trendist ehk börsil saab võtta väga lühiajalise nägemuse, seda testida ja kiirelt tulemuse teada saada.

“Kui idee ei töötanud, saab selle kiirelt kinni panna ja uute ideedega edasi minna – väga kiirelt eraldatakse terad sõkaldest ning õnnel ja turu üldisel trendil on tulu teenimisega vähe pistmist. Loevad teadmised, kiire reaktsioon ja hea riskide haldamine. Päevakaupleja saab öösel rahulikult magada (kui ta just oma eelmise päeva õnnestumisi ja ebaõnnestumisi unes ei näe) – enamasti positsioone üleöö lahti ei jäeta,” sõnas ta. Miinuspoole pealt toob Vallikivi välja kiire läbipõlemise, kuna päevakauplemine eeldab oma ego mahasurumist, vea tunnistamist ja selle kiiret parandamist.

Oma vigu tuleb tunnistada. Väga pikalt vales suunas liikuvas positsioonis olla tähendab päevakauplejale hukatust. “Oma vigu aga enamasti inimesed tunnistada ei taha,” nentis Vallikivi. Tema sõnul on Eestis kümmekond väga edukat päevakauplejat, kes oma tegemistest ka avalikult räägivad ning kelle sissetulekud on väga suured. “Päevakauplemine on Eestis liikumas pigem tõusujoones, maailm on üha rohkem avatud, ligipääs infole lihtsam ja arvutid üha odavamad – kõik see loob eeldused heal päevakauplejal oma ajupotentsiaali ära kasutada,” sõnas ta.

 

Kes on kes

  • Päevakaupleja

Päevakauplemine on väärtpaberite ostmine ja müümine sama kauplemispäeva jooksul.
Tavaliselt sulgeb kaupleja kõik positsioonid enne turu sulgemist.
Tänu tehnika ja interneti arengule saavad tänapäeval päevakauplemisega tegeleda kõik, kellel on arvuti ja internet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. January 2014, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing