Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitus. Buumiaeg jättis ehituskvaliteedile jälje

15. jaanuar 2014, 00:00

Buumiaegse ehituskvaliteedi märksõnana nimetavad ehitusjärelevalvega tegelevad ettevõtted eelkõige kiirustamist. Samas lisavad spetsialistid, et probleeme esineb igal ajal, olgu meil buum või masu.

“Buumiaegset ehitamist iseloomustas kiirustamine. See tingis olukordi, kus projekteerimisele pandi vähe rõhku, esines isegi juhuseid, kus ehitusprojekti üldse ei koostatud või projekteeriti pinnapealselt,” rääkis tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling.

Tema sõnul ei tähendanud see automaatselt ebakvaliteetset projekti, pigem jäi osa olulisi lahendusi lihtsalt projekteerimata. Ehitaja pidi seetõttu n-ö jooksult lahendusi välja mõtlema ning see omakorda võiski kaasa tuua vigu, rääkis Tuuling. Ta sõnas, et kui sellele kõigele lisandus ka nõrk omanikujärelevalve, kus vigadele ja tegematajätmistele tähelepanu ei pööratud, olidki probleemid garanteeritud.

Vigu tehakse igal ajal. “Muidugi oli ka juhtumeid, kus ehitajad muutsid projektis ettenähtud lahendusi ja jätsid need projekteerijaga kooskõlastamata või ehitasid lihtsalt projektist mööda,” märkis Tuuling ja lisas, et esines ka olukordi, kui kasutati nõuetele mittevastavaid ehitustooteid või kasutati õigeid tooteid selliselt, et arvesse ei võetud tootja juhiseid kasutusotstarbe ja -tingimuste kohta.

Ehitustellija- ja omanikujärelevalvet pakkuva konsultatsioonibüroo Conviso OÜ juhataja ja projektijuhi Erki Laimetsa sõnul tuleb ehitusvigu ja -probleeme ette igal ajal. “Kvalifitseerimata tööjõud kahtlemata oli probleem, kuna tööjõupuuduse tõttu kaasati ehitusse ka väheste oskuste ja töökogemusega töölisi,” märkis ta.

Laimets lisas, et olukorras, kus ehitusmaht suureneb oluliselt, võetakse küll töölisi juurde, aga ehitusinsenere – projekteerijaid, objektipersonali ja omanikujärelevalve tegijaid – nii lühikese ajaga ei saa, sest akadeemilisele haridusele ja esmase töökogemuse omandamisele kulub vähemalt kuus-seitse aastat. Alles seejärel võib õppinud insener taotleda kutsekvalifikatsiooni ja niimoodi omandada pädevuse ning vastutusõiguse.

Turul domineeris alltöövõtja. Laimetsa sõnul oli buumiaegne ehitussektor turg, kus alltöövõtja määras hinna ning töömees otsustas, millise töö võtab ja millise jätab. Samuti oli teada, et pakkumishinnad võisid tõusta kuudega, mistõttu jäi nii mõnigi objekt eelarvest väljumise tõttu ehitamata.

Oli ka juhtumeid, kus buumiaegne peatöövõtja objektilt lihtsalt minema jalutas. “Objektilt äraminemisi normaalses turuolukorras eriti ei esine. Lahkumise põhjustasid tavaliselt alapakkumised, kombineerituna alltöövõtjate ja materjalide hinnatõusuga – need on aga peatöövõtja riskid, mida tellija ka kõige kõvema buumi ajal enda kanda ei võta,” selgitas Laimets.

Omanikujärelevalvele spetsialiseerunud Telora-E juhatuse esimehe ja peainseneri Tanel Seppeli sõnul buumi- ja masuaegses ehituskvaliteedis põhimõttelisi erinevusi ei ole. “Aasta-aastalt on kortermajade ehitus läinud paremaks, kuna varasemate aastate vigadest on õpitud,” rääkis ta ja lisas, et vigadest on õppinud pigem suurarendajad. “Väiksemate puhul on kvaliteet tavaliselt jätkuvalt madal ja samal tasemel, sest kasutatakse odavaimaid töövõtjaid,” märkis Seppel. Kvalifitseerimata tööjõu kasutamine on tema sõnul olnud protsentuaalselt kogu aeg samal tasemel.

Seppel tõi välja, et masu järel mõnevõrra kasvanud objektide arv on taas kahanemas. “Nüüd hakkab jälle tööd vähemaks jääma, ja tundub, et päris kõvasti.” Tema sõnul tähendab see vaid üht – tulemas on uus koondamislaine. Siin on otsa lahti teinud Skanska, kes novembris teatas, et lõpetab järgmise aasta lõpus tegutsemise Eestis.

Levib projektide optimeerimine. “Majanduslanguses ja sellele järgnenud ajal mõjutab ehituskvaliteeti kokkuhoid,” märkis Tuuling. Detailse ehitusprojekti koostamine tähendab projekteerijale rohkem töötunde ja suuremat kulutust projekteerimisele, selgitas ta ja lisas, et turuolukorras, kus ehitusteenuse pakkujat valitakse eelkõige hinna alusel, otsib pakkuja kasumi teenimiseks võimalusi etteantud projektlahendust optimeerida.

Optimeerimise käigus, mida mõnikord nimetatakse ka kokkuhoiuks, võib osa tehnilisi lahendusi, tooteid ja materjale asenduda odavamatega. Odavamad tooted aga ei pruugi olla samaväärsed, mõjutades kogu lõpptulemuse kvaliteeti, ütles Tuuling.

Laimets lisas, et tema arvates toimis omanikujärelevalve buumi ajal samamoodi kui praegu, aga seda ainult juhul, kui seda tehti korralikult. “Võin vaid oletada, et buumi ajal ei panustanud paljud elamutellijad pädevale omanikujärelevalvele, kuna korralik omanikujärelevalve ei olnud müügiargument – korter läks kiiresti müügiks niikuinii,” rääkis Laimets.

Erihariduseta järelevalvajad. Seppel aga tõi tänasest päevast rääkides välja omanikujärelevalves tekkinud kummalise paradoksi. “Mõeldi parimat, aga välja kukkus nagu alati,” märkis ta.

Paradoksi all pidas Seppel silmas, et omanikujärelevalve turul on praegu n-ö kõige kõvem mees see, kel on taskus ehitusettevõtjate liidu kutsetunnistus “Ehitusjuht III”. See isik aga ei pruugi Seppeli sõnul olla insener, tunnistus võib olla talle väljastatud töökogemuse põhjal. “Sisuliselt on tegemist ilma kõrgema või rakendusliku kõrgema hariduseta tegelasega, kes on kuidagi ehitamise ja järelevalvega tegelda saanud.”

Tõeline kurioosum on Seppeli sõnul aga see, et sellise kutsetunnistusega antakse inimesele kõikide eriosade järelevalve õigus, mis lihtsamalt öeldes tähendabki n-ö kõige kõvema mehe paberit.

Tavaliselt saab kutsetunnistuse vastavalt haridusele ja see on üldjuhul erialati jaotunud järgmiselt: A – üldehitus, B – vee- ja kanalisatsiooni, ventilatsiooni, kütte ja jahutuse ehitus ning C – elektri-, nõrkvoolu- ja juhtimissüsteemide ehitusinsenerid. Seppel on seda meelt, et tegelikkuses ei tohiks ilma erialase insenerihariduseta inimene järelevalvet üldse teha. Ta käib välja ka fakti, et 60–70% Eestis tegutsevatest järelevalvajatest ei ole ehitajast ja projekteerijast kogenumad, kuigi peaks.

 

Kommentaar

  • Ehituskvaliteet sõltub omanikujärelevalvest

Priit Põldmäe, Rae valla abivallavanem
Nõrka ehituskvaliteeti põhjustab pigem puudulik igapäevane omanikujärelvalve. Omanikujärelevalve tagamine on aga hoone rajaja või omaniku kohustus. Valla roll ehitusprotsessis tuleneb pigem ehitusseaduses ettenähtud kohustustest.
Elamuarenduse tihedust reguleeritakse detailplaneeringutega ja nõuded nende koostamisele on aastate jooksul jäänud suuresti samaks. Pigem on pärast buumi vähenenud huvi uute elamuarenduste rajamise vastu selleks vähem sobivatesse piirkondadesse ja panustatakse elamuarendusele sobivamates piirkondades. Üldjoontes on nii, et mida tugevam ja kvalifitseeritum omanikujärelevalve palgata, seda parema tulemuse saab.

 

Tasub teada

  • Rängad rikkumised algavad projekteerimisest

Solarise keskuse kinosaali ripplae varing. Jäeti projekteerimata suure omakaaluga ripplae kandekonstruktsiooni detailne lahendus. Olukorda halvendas vaid pea eskiisi staadiumis projekt ning sellestki ehitati mööda.
Lisaks kasutati ripplae kandekonstruktsioonis ehitustooteid, mis ei vastanud tootja seatud kasutustingimustele. Sellest tulenevalt ehitati nõuetele mittevastavalt ja see põhjustas varingu.
Tööstus- ja büroohoone ümberehitamine korter­elamuks Tallinnas. Objekti arendaja alustas töid, eirates pea kõiki ehitusnõudeid: puudus ehitusluba ning sisuliselt ka ehitusprojekt. Järelevalve käigus selgus, et ehitise osa kandekonstruktsioonide kandevõime ei olnud piisav ning konstruktsioonid vajasid tugevdamist. Rikutud oli ka ehitise tuleohutusnõudeid. Pärast riikliku sunni rakendamist likvideeris arendaja puudused ning võimalik negatiivne stsenaarium jäi olemata.

Allikas: Tehnilise Järelevalve Amet  

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. January 2014, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing