EL riskib rohemajanduse närtsitada

“Peame positiivseks, et EL on otsustanud seada kliimapoliitikale ühe konkreetse eesmärgi seniste erinevate sihtide asemel,” ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe. “See muudab poliitika rakendamise odavamaks ja paindlikumaks.”

Kui toetada mõnd konkreetset taastuvenergia toetamise tehnoloogiat, võib mõni odavam moodus heitmete vähendamiseks kasutamata jääda, põhjendas ta. “Eestis on näiteks väga odav vähendada CO2 emissioone, kui toota põlevkivist vedelkütust ning elektrit põlevkivigaasist, võrreldes sellega, et toota põlevkivist kohe elektrit.”

Ägedad vaidlused veel käivad. Uue kliimakavaga tuleb Euroopa Komisjon välja tuleval nädalal ning siduvad eesmärgid taastuvenergiale või nendest loobumine on praegu üks teravamaid üles jäänud vaidlusteemasid, mis on kiilu löönud nii Euroopa Komisjoni volinike, liikmesriikide kui ka ettevõtete vahele, kirjutasid eile Financial Times ning Taani majandusleht Börsen.

Itaallasest tööstusvolinik Antonio Tajani on korduvalt rõhutanud, et Euroopa tööstust ei saa “ebarealistlikele” kliimaeesmärkidele ohvriks tuua, eriti nüüd, kus USA firmad on tänu kildagaasile saanud Euroopa konkurentidest oluliselt odavama energia ning suur osa muust maailmast ­Euroopa kliimaambitsioone ei jaga.

Mitu liikmesriiki, nagu tuumaenergeetikale panustav Suurbritannia ja kildagaasis alternatiivi nägev Poola, toetavad ELi tasandil kokkulepet üksnes emissioonide üldise mahu vähendamiseks (kaalumisel kas 35 või 40 protsenti 1990. aasta tasemest), jättes eesmärgini jõudmise viisi liikmesriikide otsustada. See näib praegu olevat ka Eesti eelistus.

“Me ei ole praegu veendunud, et lisaks kasvuhoonegaaside heitme vähendamise üldisele kohustusele oleks tarvis seada eraldi siht taastuv­energia tootmisele,” ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. Mündi sõnul on energiaportfelli määratlemine iga liikmesriigi suveräänne otsus. Kui seada siht ELi tasemel, peab see olema põhjendatud ja tasuvam.

Sarnaselt mõeldakse majandusministeeriumis, kus tunnistatakse, et senise kogemuse põhjal ollakse kesktasandil sihtidega pigem ettevaatlik.

“Hoolimata sellest, et Eestil ei ole suuri raskusi 2020. aastaks seatud taastuvate energiaallikate osakaalu sihttaseme saavutamisega, valmistab Eestile muret mitu sihttaset rakendavat õigusakti, mis ei pruugi piisavalt arvesse võtta Eesti eripärasid,” kommenteeris energeetika osakonna juhataja Timo Tatar.

Näiteks tõi ta võimalikud biomassi säästvus­kriteeriumid, mis võivad biomassi hinna energiatootmise jaoks liiga kõrgeks ajada. Seisukoha uue kliimakava kohta kujundab Eesti aga alles pärast seda, kui komisjon ettepanekuga välja on tulnud.

Hoopis erinevalt ja suurema ärevusega võeti ­uudis vastu Taanis, mis on teinud erilise panuse rohelisele energiale ja kliimatehnoloogiale. See on Taani riigi jaoks oluline ekspordisektor, mille peamine sihtturg on Euroopa.

“Ilma siduvate taastuvenergia nõueteta ei oleks me seal, kus me praegu oleme,” ütles Taani majanduslehele Börsen biodiisli tootja Daka Biodiesel tegevjuht Kjaer Andreasen. “Nii võib igaüks ise mõelda, kuidas tulevik välja näeb, kui ELilt taastuvenergiale enam siduvaid nõudeid ei ole.”

“Siduvad eesmärgid loovad turu rohelisele ekspordile ja sellega Taani konkurentsivõimele Euroopas,” kommenteeris Euroopa suurima tuulegeneraatorite tootja Vestase pressiesindaja.

Eestis tuulegeneraatoreid ja nende komponente tootva ABB juhilt Äripäeval eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Sarnaselt Eesti Energiaga ei poolda aga siduvaid taastuvenergia eesmärke Saksa energiahiid E.ON, mis on eriti kriitiline turgu moonutavate ja taastuvenergia toetuste suhtes.

“Me toidame beebitoiduga hiiglast, adumata, et hiiglane suudab ning peabki juba oma jalgel kõndima,” ütles E.ONi tegevjuht Johannes Teyssen sügisel Financial Timesile antud intervjuus.

Meil odavat kildagaasi pole loota. Nelja Energia juht Martin Kruus möönis, et taastuvenergia tasude kontekstis võrreldakse Euroopat palju USAga, kus kildagaasi revolutsioon on andnud firmadele suure konkurentsieelise.

“Paraku taastuvenergia eesmärkide kaotamine Euroopas seda olukorda ei muuda,” ütles Kruus, ja nentis, et odav kildagaas eri põhjustel Euroopasse ei jõua. “Ainult taastuvenergeetika on see energia tootmise viis, mis vähendab Euroopa sõltuvust energia impordist ja loob uute tehnoloogiate arenguga pikaajalise globaalse konkurentsieelise.”

Kommenteerides, kuidas mõjutaks siduvatest taastuvenergia sihtidest loobumine taastuvenergia toetusi Eestis, ütles majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda, et aasta 2030 eesmärk ei mõjuta kehtivat elektrituruseadust ega riigikogu menetluses olevat elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.­

 

Kuristik sõnade ja tegude vahel

Taavi Veskimägi, Eleringi juhtEuroopas valitseb tohutu kuristik energiapoliitika retoorika ja tegelikkuse vahel. Tehnilisi lahendusi saab disainida, kui on vähegi jagatud arusaam eesmärkidest. Ilmselgelt on aga praegu segadus Euroopa Liidu ja 28 liikmesriigi energeetikapoliitikate käsitluse vahel läinud ühtse Euroopa energia siseturu jaoks hoomamatult laiaks.Suurbritannia subsideerib uue tuumajaama rajamist, garanteerides investoritele kindla hinna, mis on turuhinnast kaks korda kõrgem vs. Saksamaa plaan lõpetada kiirendatult tuumajaamade kasutamine. Räägitakse taastuvallikapõhisele tootmisele üleminekust, aga aetakse üha enam sütt ahju.Ühtse Euroopa energiavõrgu arendamisel, mis maksab triljoneid eurosid, on mõtet, kui selle taga on ühtne poliitika, lähenemine ja turureeglid. Estlinki kaablid on siin hea näide. On hästi korraldatud turumehhanism Nord Pool Spot elektribörsi näol ja näeme ühendustest tekkivat kasu.