Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Prantsuse presidendi eraelu varjutamas poliitilist kurssi

Sirje Rank 14. jaanuar 2014, 10:20

Armuafääri lahvatamine tuli Prantsusmaa presidendile halval ajal – tavaliselt on aasta alguse pikk pressikonverents poliitikasihtide seadmiseks.

Tänasel üritusel võib väidetav armusuhe filminäitlejaga, mis presidendi elukaaslase haiglasse viis, tähelepanu muudelt teemadelt kõrvale juhtida. Skandaali asemel tahaksid aga nii Prantsusmaa ettevõtjad kui ka euroala liikmesriigid kuulda pigem presidendi visioonist, kuidas elavdada paigal tammuvat majandust.

“See on täiesti eraasi,” tõrjus Prantsusmaa ette­võtlusorganisatsiooni Medef president Pierre Gattaz eile Prantsuse raadios küsimusi Francois Hollande’i armusuhtest näitlejanna Julie Gayet’ga, mille kohalik kõmuajakiri läinud nädalal avalikkuse ette tõi. “On president ja on valitsus – 31. detsembril tegi ta väga huvitava avalduse. Ma keskendun pigem olulisele: riigi majandusele,” vahendas agentuur Bloomberg.

Gattaz viitas presidendi uusaastakõnele, kus ta prantslaste üldiseks üllatuseks möönis, et riigi maksukoormus on liiga ränk ning et Prantsusmaalgi tuleb hakata avaliku sektori kulutusi kärpima. 

45% tasemel SKPst jääb Prantsusmaa maksukoormus euroalal alla vaid Belgiale, riiklikelt kulutustelt, mis küünivad 57%-le SKPst, Prantsusmaale euroalal võistlejat ei ole.

Gattaz ütles intervjuus, et kui ettevõtete maksukoormat 100 miljardi euro võrra kärpida, oldaks valmis investeerima ja looma lähema viie aasta jooksul Prantsusmaal miljon uut töökohta.

Seni on Hollande’i valitsus üritanud pigem maksutõusudega eelarveaukudele katet leida.

Tõsiste majandusprobleemidega euroala suurriikidest on Prantsusmaa seni kõige vähem reforme teinud, nentis Berenberg panga ja mõttekoja Lisbon Council läinud kuul avaldatud võrdlus. Konkurentsivõime parandamise eest kriisi ajal said kõrgeimad punktid Iirimaa ja Hispaania, Eesti oli kuuendal kohal. Prantsusmaa jäi 17 riigi võrdluses 14. kohale.

 “Euroopa tegelik haige mees on Prantsusmaa,” nentis raport ja lisas, et põhjus, miks Prantsusmaa nõrkus silma torkab, on kriisiriikide edu oma majanduse reformimisel.

Prantsusmaa valitsus on teatanud, et ei saa eelarvedefitsiiti euronormi ehk madalamale 3% tasemest SKPst enne 2015. aastat, ehkki algne lubadus oli aasta 2013. Avaliku sektori võlakoorem ületab tänavu 95% piiri SKPst.

"Kriis ostus pikemaks ja sügavamaks kui me eeldasime," ütles Hollande oma uusaastakõnes.

“Kui Prantsusmaa majandus kasvada ei suuda, on sellel oluline negatiivne mõju teistele euroala liikmesriikidele, eriti väikestele ja avatud majandusega riikidele,” hoiatas läinud aastal IMF.

Prantsusmaa konkurentsivõimet uuristavad aastaid tootlikkuse tõusust kiiremini kasvanud palgad ja kõrged tööjõumaksud. Miinimumpalk moodustab praegu 62% mediaanpalgast, võrreldes näiteks Hollandiga, kus näit on 38%, kirjutas Wall Street Journal. See on toetanud kodumaist nõudlust, kuid vähendanud Prantsuse firmade kasumlikkust, mis omakorda on vähendanud investeeringuid.

Töötu abiraha, mida makstakse kuni 75% ulatuses viimasest palgast kuni kaks aastat, ei ärgita tööd otsima. Töötuse määr oli novembris 16 aasta kõrgeimal tasemel – 10,8%.

Maksukiil ehk tööjõukulude ja netopalga vahe on kasvanud 50,2%-le.

Esimesed tööturu ja pensionireformid on Hollande’i valitsus käivitanud ning mullu kärbiti ka tööjõumakse 20 miljardi euro võrra. See on aga alles tagasihoidlik algus. Rida maksutõuse on Hollande’il tulnud protestide tõttu ka tühistada, mis kõik kokku on loonud ettevõtjatele üsna ebastabiilse tegevuskeskkonna.

Tänaselt pressikonverentsilt oodatakse teavet, mida Hollande maksude ja kulukärbete puhul täpsemalt silmas pidas. Ootamatu uusaastaavalduse järel on teda Prantsuse meedias juba küsimärgiga Prantsuse Tony Blairiks või Gerhard Schröderiks tituleeritud.

“Tunnistamine, et majanduse arengus ja töökohtade loomisel on keskne roll ettevõtjatel, on samm õiges suunas,” ütles Bloombergile keemiafirma Solvay tegevjuht Jean-Pierre Clamadieu. “Seni oleme kuulnud vaid sõnu. Tegusid oleks vaja.”

Tegudeks on Hollande’il prantslaste seas väga väike toetus. Detsembris oli see Ifopi küsitluse järgi 23%, värskem YouGovi küsitlus andis tulemuseks kõigest 15%. Need on sõjajärgse aja madalaimad näidud.

Prantslased on pettunud – president tuli võimule lubadusega maksustada rikkad ja kärped lõpetada. Selle asemel tunneb prantsuse keskklass maksukoormuse tõusu ning tööpuudus püsib rekordiline. Parteidest on lähenevate kohalike ja europarlamendi valimiste eel Prantsusmaal praegu suurima toetusega hoopis Marine Le Peni juhitav paremäärmuslik Rahvusrinne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. January 2014, 10:21
Otsi:

Ava täpsem otsing