Regio teeb riigile vaid välismaal kasulikke hankeid

“Meie eesmärk on teha Eestis neid asju, millega tegeleme ka mujal maailmas. Vanasti kippusime tegema Eestis ka seda, millel mujal maailmas nišši või lootust ei olnud. Neid raputame nüüd tasapisi maha. Loogika on selles, et kui Eestis saab müüa mõnda meie välismaalgi müüdavat asja ainult riigihankega, siis me ikka peame osalema hangetel, kui me neid siin müüa tahame. Kui meil õnnestub kasutada riigihangete tegemisel mõnda tarkvara, mida me välismaalgi müüme, siis, ma arvan, et see on jumalale meelepärane tegevus, et me neil hangetel osaleme,” kommenteeris Regio juhatuse esimees ja pikaaegne juht Teet Jagomägi.

Kasutud hanked. Detsembri alguses selgitas Regio tegevjuht Ülo Säre Äripäevale, et riigihangetest loobumine on osa Regio ümberstruktureerimisplaanidest. Selle asemel pööratakse rohkem tähelepanu välismaal mobiilipositsioneerimisteenuste arendamisele. Riigihangetena on Regio teinud erinevaid riigiregistreid, näiteks erinevate suuremate ametite geoinfosüsteemid ja metsa­register. 2013. aastal jätkas ettevõte vanade raamlepingute täitmist, kuid ühtegi uut riigihanke­lepingut juurde ei võetud.

Põhjuseks tõi Säre olematud kasumimarginaalid ning fookuse puudumise ettevõtte tegevuses. Ligi saja töötajaga Regios tähendas tegevusala lõpetamine pea 20-liikmelise meeskonna koondamist. Kuna tegemist oli väärt tööjõuga, kirjutati lahkujatele soovituskirjad, et nad leiaksid väärilise koha konkurentide juures. Ühe variandina arutas Regio varem hangetega tegelenud infosüsteemide osakonna jätkamist Regio poolt ära põlatud tegevustega uue, oma loodud firma alt. Ettevõte ja endised töötajad ei saanud aga kokkuleppele.

Käed jäid löömata. “See on üks punt, kes mõtles, et võtavad mingi osa Regio tegemistest üle ja teevad seda oma nime all edasi. Me ei räägi ainult kahjumlikest asjadest, vaid lihtsalt nendest tegevusvaldkondadest, millega Regio ei taha enam tegeleda. Nende hulgas on ka kasumlikke asju. Need on inimesed, kellel on nendeks tegevusteks oskusi ja kompetentsi. See annab inimestele uue võimaluse, minu meelest lahe,” rääkis Säre detsembri alguses.

Praegu aga töötab Regio infosüsteemide osakonna arendusjuht Riho Härmits ettevõttes viimaseid päevi ega soovi enam Regio tegemisi töötajana kommenteerida. Küll aga tõdeb ta, et unistus oma firmast tuttavas tegevusvallas läks luhta, sest Regio jätkab siiski osaliselt ise riigihangetega.

Plaan läks nahka. “Meie spin-off’ist ei saanud asja, sest me ei saanud Regioga kaubale. Regio esialgne plaan oli riigihangetest täielikult loobuda, kuid nüüd on nad otsustanud osaliselt siiski jätkata. Oleks olnud ilus, kui seltskond, kes on Regios pikalt seda äri juba ajanud, oleks saanud koos uue alguse teha. Ma arvan, et see oleks olnud ka klientidele väga hea sõnum. Praegu on pisut segane, millega Regio täpselt jätkab või ei jätka. See on segane nii meeskonnale kui ka klientidele,” sõnas Härmits.

Oma ettevõttega plaanis jätkata peamiselt geoinformaatikutest koosnev seltskond, kokku 8 kuni 12 inimest. Osa neist on Härmitsa sõnul Regiosse jäänud ning osa on ka juba uue töö leidnud. “Minu jaoks isiklikult on see otsus kindlasti pettumus, aga elu on selline. Lahkumine on meil Regiost vähemalt väga sõbralikult läinud,” lisas ta.

“Me proovisime küll spin-off’i luua, aga see ei õnnestunud. Oli võimalus, et üks seltskond ei lähe mitte teistesse firmadesse, vaid teevad ise oma firma. Vähemalt me proovisime.” kommenteeris Jagomägi.

Tunamullu suvel end ise Regio tegevjuhi kohalt vallandanud Jagomägi sõnul on toona välja hõigatud ambitsioon 5 miljoni eurose käibega ettevõttest 50miljonilise käibega maailmafirmaks kasvamisest endiselt Regios päevakorral. “See on olnud rohkem unistus, mille poole tahaks püüelda, kui konkreetne plaan. Meie sisemine tahtmine oli tegelikult saada mingil alal jälle maailmas esimeseks ja parimaks, nagu me kunagi olime mobiilipositsioneerimisega,” selgitas ta.

 

Konkurents riigihangete valdkonnas on tihe ja Regioga oleme aastaid konkureerinud

Andrus Altrov, tarkvaralahenduste arendamisega tegeleva Affecto Estonia tegevjuhtAffecto majandustulemused näitavad, et Affecto on töötanud kasumlikult ning olulise osa meie käibest moodustavad ka tööd riigisektorile. Seega, ma ei julge öelda, et riigisektor pole kasumlik, kuid projektid pole ka vennad, mõni on kasumlikum, mõni raskem. See on teistmoodi kui tööd erasektorile, kuid täiesti arvestatav suund. Konkurents geoinfosüsteemide valdkonnas on tihe ning Affecto on seal aastaid Regioga konkureerinud ja Regio on seal meid nii mitmelgi korral edestanud. Regio on ehk pisut teistsugune ettevõte, neil on ka toote- ja teenuseambitsioonid, meil ei ole ei tooteid ega teenuseid, ainult tellimustööd tarkvaratootjatele. Võib-olla on tooteäri neile nii palju kasumlikum, et pole lihtsalt mõtet muude asjadega tegeleda.