Välistööjõu Eestisse toomisel abiks ettevõte

15. jaanuar 2014, 00:00

Sügisel alustas Eestis tegevust esimene ettevõte, mis aitab firmadel välistööjõudu Eestisse tuua.

Expat Relocation Estonia OÜ, kelle kontakte jagab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), aitab alates sügisest välistööjõul Eestis pabereid korda ajada ja siinse eluga kohaneda.

Endine Skype’i Eesti üksuse juht Tiit Paananen on korduvalt sellise teenuse vajadusest rääkinud ning on ettevõtte ideeline toetaja. Tema sõnul on Eestis seni puudunud teenus, mis aitaks välistööjõul Eestis sisse elada ja aitaks näiteks paberi­majandusega.

“Me ise närime oma bürokraatiast ja asjaajamisest läbi, aga välismaalasel on seda oluliselt raskem teha,” ütleb Paananen Expat Relocation Estonia kodulehel. Paananen ütles, et tema arvates tuleks riigil teenusele õlg alla panna, ja ta soovitab riigil välja ehitada liidesed, et erafirmad saaksid asjad kergemini tehtud.

Suurem huvi skandinaavlastel. Expat Relocation Estonia partneri Martin Lääne sõnul pakub Eesti töö- ja elamiskohana huvi inimestele Euroopa Liidu seest, enamasti Skandinaavia riikidest, ning huvi pakutava teenuse vastu on olnud suur.

Sellist teenust on siiani Eestis pakkunud vaid mõni rahvusvaheline ettevõte, näiteks Skype Technologies, mis on välja arendanud tugisüsteemid oma ettevõtte sees.

Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg ütles, et Skype värbab parimaid talente ning lisaks tehnilistele oskustele pööratakse suurt tähelepanu inimese hoiakutele ja väärtustele, et need klapiksid ettevõtte omadega. Tema sõnul on Skype’il välistööjõu palkamisel olnud ainult positiivsed kogemused.

“Agentuur, mis aitaks Eestisse tööle saabuvatel inimestel kiiremini informatsiooni leida ja probleeme ennetada, oleks kindlasti vajalik,” nentis Järg.

Tema hinnangul on Eestis ettevõtteid, kellele selline tugi oleks palju olulisem kui Skype’ile, kuid IT-sektori tööjõupuuduse probleemi see tema sõnul ei lahenda.

Abimees ettevõtjatele. Expat Relocation Estonia teeb koostööd ka EASiga, kes jagab firma kontakte neile, kes vajavad abi oma äritegevuse laiendamiseks ja soovivad näiteks juhte või spetsialiste kas lühemaks või pikemaks ajaks Eestisse tuua.

EASi kommunikatsioonijuht Karina Loi märkis, et sellise teenuse pakkujad on eelkõige abimeheks ettevõtjatele, aga kuna teenuse sihtgrupiks on välismaalased, siis on nad samal ajal ka Eesti tutvustajad.

Loi hinnangul on vajadus teenuse järele olemas, kuna riik Eestisse saabuvatele välismaalastele kompleksset teenust ei paku. Ettevõtted on seni ise sellise teenuse üles ehitanud ja oma välistööjõule pakkunud. Kuna see ei ole aga ettevõtja põhi­töö, siis on kindlasti hea, kui on võimalus teenust sisse osta.

Lään pidas tervitatavaks, et siseministeerium on haaranud riiklikul tasandil initsiatiivi, et välis­spetsialistidele Eestisse saabumine ja siin viibimine lihtsamaks ja mugavamaks teha, parandades seeläbi  Eesti mainet töötamise kohana. “Hea ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks Eestisse saabuvatele välisspetsialistidele on tarvis koostööd riigi, ettevõtlusorganisatsioonide ja tööandjate vahel. Nii on saabujal võimalik saada kogu info ja vajalikud teenused ühest kohast,” rõhutas Lään riigi toe vajalikkust. See motiveeriks tema sõnul suurt lisandväärtust loovate spetsialistide saabumist ja siia pikemaks peatuma jäämist.

Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov tõi välja, et riigil on Eesti majanduse ja konkurentsivõime tõstmiseks valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011–2015, mis näeb ette soodsa keskkonna loomist välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks.

Programm aitab Leskovi sõnul luua Eestisse teadus- ja kompetentsikeskusi ning tagada ettevõtetele kvaliteetse tööjõu olemasolu.

Keskustes võib kontakt kohalikega jääda kasinaks. Leskovi sõnul näitab teiste riikide kogemus, et tsentraliseeritud välismaalaste keskuste loomisel tekib risk, et välismaalased koonduvad kokku ning tarbivad neile mõeldud keskustes koos erinevaid tugiteenuseid, integreerumata seejuures kohaliku elanikkonnaga.

Sisserändajate Eestis kohanemise kohta käib praegu uuring, mille üks eesmärke on selgitada, milline on Eestile optimaalne ja kõige soodsam sisserände tugiteenuste süsteem ning millistest osadest see peaks koosnema.

Leskov selgitas, et lihtsamaks tuleb teha info leidmine eluolu puudutavates küsimustes: kuhu panna laps lasteaeda, milline on riigi maksusüsteem, kuidas anda digiallkirja jne. Vajalik on ka info riigi ja selle toimimise kohta.

Probleeme lahendatakse tööajast. Välismaalasele on Lääne sõnul suurim mure Eestisse tulles enda sisseseadmine. Ettevõtte tehtud uuring näitab, et Eestisse saabujal kulub ilma toeta esimesel kuuel kuul keskmiselt 25% tööajast enda sisseseadmisega seotud probleemide lahendamisele ning tihti loobub välismaalane pärast Eestisse tööpakkumise saamist siia tulemast, kuna puudub tugi suhteliselt tundmatusse kohta elama ja tööle asumiseks.

Lään rõhutas, et välistööjõu aitamisel on peamine, et inimene saaks kiiresti ja vähese stressi ning ajakuluga formaalsused korda ja ennast sihtriigis hästi sisse seada ning pühenduda sellele, milleks ta siia tulnud on, mitte ei peaks jooksma ametkondade, kinnisvarabüroode, lasteaedade, võimalike perearstide jms vahet. Perega tulijatele on tema sõnul Eestis üheks väljakutseks laste ingliskeelse haridustee jätkamine.

Senini on Expat Relocation Estonia teenuseid kasutanud peamiselt Eestisse saabuvad spetsialistid, ent ka lihttöölised. Ettevõtte poole pöördutakse nii eraisikutena kui ka ettevõtete ja organisatsioonide kaudu.

 

Kommentaar

  • Juttu on olnud juba liiga palju

Tõnis Arro, Eesti Arengufondi juht
Eestil on kahtlemata välistööjõudu vaja ja juba liiga palju on räägitud sellest, et spetsialistide ja juhtide Eestisse toomine peaks olema lihtsam, tulgu nad siis ükskõik kust. Iga kõrgelt kvalifitseeritud spetsialisti või juhi Eestisse tööletulekust saame mitmekordset kasu – temaga töötavad koos kohalikud, kes saavad seetõttu nii tööd kui ka kogemusi. Loomulikult on välismaalt tulnud inimestel palju praktilisi probleeme ja tore, kui keegi neid lahendada aitab.

 

Mis on mis

  • Expat Relocation Estonia OÜ

Loodud 2013. aasta mais. Pakub välistöötajatele erinevaid teenuseid Eestisse saabumisel, siin viibimisel ja Eestist lahkumisel, nt kinnisvaraga seotud küsimuste lahendamine, elamis- ja tööloa saamisega seonduva asjaajamise korraldamine, juriidiline tugi lepingute sõlmimisel.
Osanik ja juhatuse liige on E-bookkeeping OÜ omanik Andrus Ümarik, ettevõtte meeskonda kuulub ka endine Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. January 2014, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing