Ettevõtjad: õhust ei võta keegi töökohti

Kui 10 000 Eesti ettevõtet looks igaüks igal aastal ühe täiendava kõrgepalgalise töökoha, tekiks Eestis kümne aastaga 100 000 täisväärtuslikku töökohta. See pidurdaks väljarännet ja pööraks selle hoopis sisserände suurenemiseks, kirjutas Rõtov. Kõrgepalgaline töökoht võiks olla tasustatud vähemalt kahekordse Eesti keskmise palgaga, sest pole kahtlust, et kõrgema palga saaja teenib oma palga ettevõtte jaoks kuhjaga tagasi, arvas ta.

Töökoha eelduseks vajadus. Magusatootja Kalevi tegevdirektor Kaido Kaare nentis, et igasuguse uue ametikoha, eriti kõrgepalgalise, loomiseks peab olema sisend, niisama kampaania korras ühtegi töökohta ei looda. “Ettevõte lähtub siiski tulu teenimise eesmärgist ja niisama keegi töökohti ei loo, kui selleks vajadust pole,” ütles ta.

Kaare sõnul on praegu Kalevis kõik kõrgepalgalised kohad täidetud, aga paari-kolme aastaga on ikka teatud personalivahetust toimunud. “Päris uusi kohti luuakse siis, kui on vajadus ka vastava töö järele,” lisas ta.

Eesmärk juba ületatud. Kokkupandavaid puitehitisi tootva ASi Kodumaja juhatuse esimehe Lembit Lumbi sõnul loob nende ettevõte juba ilma üleskutsetagi kogu aeg selliseid töökohti. “Meie personal on viimastel aastatel päris tublisti kasvanud, nende hulgas on ka müügi- ja projektijuhte, projekteerijaid ja insenere. Kõik need tegelased saavad vähemalt kahte Eesti keskmist palka, ma arvan, et valdavalt isegi rohkem. Oleme selle kriteeriumi ikka mitmekordselt täitnud, mitte üks kõrgepalgaline töökoht aastas, vaid ikka mitu tükki,” rääkis Lump.

Ka Liviko juht Janek Kalvi teatas rõõmsalt, et rahvusvaheline alkohoolsete jookide müüja juba ületab Rõtovi künnist. “Meie oleme oma panuse tema äriplaani juba andnud. Kui pidada silmas vaid Liviko Eesti filiaali, siis, ma arvan, et viimase paari aasta jooksul oleme loonud keskmiselt ikka üle kahe-kolme kõrgepalgalise koha,” ütles Kalvi.

Russian Estonian Rail Service’i juhatuse esimehe Ervin Hasselbachi arvates on Rõtovi ettepanek sedalaadi ütlus nagu “Viime Eesti parimate riikide hulka” – lihtne öelda, aga raske teha. “Riik võib endale seadusega midagi määrata, omavalitsus võib ka mingi sihi seada ja selleks maksu kehtestada, et raha kokku koguda, aga ettevõtja saab seda teha ­ainult siis, kui tal on selleks turg ja ­stiimul,” ütles ta. “Ma arvan, et paljud ettevõtjad võiksid maksta Soome keskmisest kõrgemaid palku, aga iga palk peab olema välja teenitud.”

Hasselbach lisas, et meie maksusüsteemi juures peab töötaja välja teenima isegi kaks palka – on ju selle sees ka kõik sotsiaalmaksud, haigekassa, töötuskindlustusmaks. “Ega keegi kõrge palga maksmisele vastu ole, aga niimoodi planeerida ja lihtsalt õhust kellelegi töökohti luua on raske, kui pole baasi, mis seda tegema paneks. Äris on ikka nii, et kui inimesi on vaja, siis neid palgatakse, kui neid vaja pole, siis neid koondatakse,” sõnas ta.