1000eurose maksete seadus läheb remonti

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer rääkis eile riigikogu istungil võimalikest muudatusettepanekutest, mis peaksid jõudma käibemaksuseaduse muutmise eelnõusse.

Eelnõu saab täiendust. “Selleks, et oleks tagatud sujuvam üleminek uuele regulatsioonile, kavandatakse eelnõusse rakendussätte lisamist, mis võimaldaks esitada käibedeklaratsiooni lisal esitatud andmeid summeerituna tehingupartnerite lõikes. See puudutab eeskätt suuremaid jaekette, kes vastavasisulise ettepaneku tegid ka riigikogu rahanduskomisjonile detsembrikuus, kui eelnõu siin veel menetluses oli,” rääkis Holsmer.

Samuti tõi ta välja ärisaladuse poole, millele viitas president Ilves, kui jättis seaduse välja kuulutamata. Nimelt leidis president, et kõikide ettevõtjate koormamist lisakulutuste ja kohustustega ning peaaegu kogu Eesti ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist ei saa õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et nn maksuauk väheneb.

Andmebaasid usaldusväärsed nagu pangal. Holsmer argumenteeris, et maksu- ja tolliameti infosüsteemid on sama turvalised kui pankadel ja pankade usaldusväärsus nii ettevõtjate kui ka inimeste seas Eestis on märkimisväärselt kõrge.

“Nende puhul ei ole ju sarnaseid küsimusi tõstatatud, kuigi sama info on neile kättesaadav. Maksu- ja tolliametil on tegelikult ka praegu kasutusel väga ulatuslik andmebaas,” märkis Holsmer.

Ta lisas, et andmete käsitlemise turvalisuse teema leiab põhjalikku käsitlemist rahandusministeeriumist tulevas uues seletuskirjas. Seal käsitletakse tema sõnul ka muid käibemaksu seaduse muutmisega tekkinud küsimusi, näiteks alternatiivseid lahendusi, mis ei piiraks kõiki ettevõtjaid.

Holsmer edastas ka rahanduskomisjoni menetlusotsused, millega tehti ettepanek mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Seda ka riigikogu otsustas.

Nn 1000euroste arvete seaduse muutmise puhul on pigem tegu hea õigusloome tava eiramisega, mitte põhiseadusvastasusega, selgitas eile riigikogu ees esinenud põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Ta võttis oma sõnavõtu kokku tõdemusega, et käibemaksuseaduse muutmise puhul on tegu kas hea õigusloome tava eiramisega või sellele ebapiisava tähelepanu pööramisega, ehk ka õigusloomelise räpakusega ning nõrgalt argumenteeritud ja selgitatud majanduspoliitiliste valikutega. “See ei tee eelnõu ettevalmistajatele au,” ütles Maruste.

Põhiseaduskomisjon arutas teisipäeval, kas president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseadusega või mitte.

Mullu detsembris riigikogus vastu võetud seadus oleks kehtestanud käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. President pani seadusele veto, viidates vastuolule kolme põhiseaduse paragrahviga.

Praagi vastu

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait  Maruste põhjendas eile riigikogus, miks käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadust tuleb muuta. Nii viitas ta paragrahvile 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, ja jõudis tõdemusele, et vastuolu lõikega 2, mis sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest, on võimalik, kuid küsitav, sest on jäänud lähemalt avamata.Ka tõi Maruste välja paragrahviga 11 seonduva, täpsemalt proportsionaalsuse põhimõtte.“Eelnõu ettevalmistamisel tehtud praak tuleb kõrvaldada,” tähendas Maruste.