Eesti pangad Euroopa kasumlikemad

17. jaanuar 2014, 00:00

Eesti pangad on oma varade mahu juures kõige kasumlikumad Euroopa Liidus. Pangajuhtide sõnul pole selle taga mitte ahnus, vaid oskuslik majandamine.

Äripäev tutvustab esmakordselt Euroopa Keskpanga statistikat, mis kõrvutab Euroopa Liidu riikide pankade keskmisi majandustulemusi. Värskeima võrdluse ehk 2012. aasta andmete põhjal on Eesti pangad omakapitali tootluse poolest Euroopa Liidu 27 riigi seas esimesel kohal (vt võrdlust lk 5).

Samuti teevad Eesti pangad kulu-tulu suhte poolest teistele ELi riikidele pika puuga ära. Näiteks kui meie pangad kulutasid ühe euro tulu teenimiseks ligi 44 senti, siis Rootsi pangad ligi 56 senti. Suurem osa Euroopa Liidu riike on aga Rootsistki tagapool.

Lisaks on meie pangad tippliigas omakapitali ja varade suhte poolest. See näitab ühest küljest pankade head kapitaliseeritust, aga teeb samas veelgi muljetavaldavamaks omakapitali tootluse taseme.

Pankade investorid saavad selliste tulemuste üle muidugi ainult rõõmustada. Kliendid võivad aga küsida, kas ja kui palju on edu põhjuseks pankade ahnus?

“Me oleme täpselt nii ahned, kui konkurents meil lubab olla,” ütleb siinse turuliidri Swedbanki juht Priit Perens. Tema hinnangul on konkurents Eesti panganduses siiski tihe ja hinnastamine toimub põhjendatult.

Teise siinse suure tegija SEB Panga juhi Riho ­Undi sõnul on nende eesmärk teha Eestis pikaajalist äri, mitte turgu kurnata. “Püüame turgu õiglaselt hinnastada,” märgib ka tema.

Suuruselt kolmandat, Nordea Eesti filiaali veebruarist juhtima hakkav Andreas Laane ütleb, et ahnusest rääkimine on pigem konflikti otsimine.

Kliendi tublidus laseb tulu teenida. Pangajuhid toovad eeskujuliku tootlikkuse põhjuseks hoopis võimalust teiste ELi riikidega võrreldes efektiivsemalt majandada. Seda ühest küljest tänu sellele, et Eesti klient kasutab aktiivselt panga e-kanaleid.

“Pangad üksi ei tee midagi, tarbijad on avatud elektroonilisele teenusele,” ütleb Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe. “Digitaalne suhtlus on teatud äriklientidega lausa a must (kohustuslik – toim), muidu nad ei tule su panga kliendikski. Mobiiliteenusest kujuneb ilmselt järgmine trend.”

Perens lisab, et mida rohkem suudavad pangad suunata oma klienti igapäevaseid või ka spetsiifilisemaid toiminguid tegema internetipanka, seda efektiivsem saab pank olla.

Teisest küljest on edu taga üldine kulubaas, mis on Eestis paljudest teistest Euroopa riikidest madalam. Perens toob näiteks välja, et kuigi elame üldise palgasurve ajal, on siinsete pankade töötajate palgad sageli endiselt väiksemad kui mujal Euroopas.

Samuti aitab kulubaasi all hoida Eesti väiksus. “Distants Eesti linnade ja asulate vahel ei ole pikk ja seetõttu ei ole Eesti pankadel nii suurt ja kulukat kontorivõrku,” selgitab Laane.

Laane sõnul saab Eesti pankade head tootlikkust põhjendada eelkõige aga sellega, et siinsetel pankadel on Euroopa keskmisest kvaliteetsem laenuportfell. “Eestis on näiteks  viivislaenude osakaal vaid umbes 1,7%. Euroopas leidub pankasid, kus viivislaenude osakaaluks on kahekohaline number.”

2012. aastal paranes laenude kvaliteet Laane sõnul veelgi, lisaks saadi täiendavaid kasumeid laenuprovisjonide tagasipööramistest (kahjumisse kantud laenud hinnati ümber – toim).

Olgu siinkohal öeldud, et ka laenuprovisjonidega seonduvat arvestamata on Eesti pangad oma tulususega tipus (vt tulude osakaalu varadest lk 6–7).

Pankade seisukohast peavad pangajuhid Eesti panganduse ilmselgeks nõrkuseks klientide vaesust ehk rikkamate riikidega võrreldes kõiksugu tehingute väiksemat mahtu. Kui meie pankade ülekaalukalt olulisimaks tuluallikaks on laenud ehk intressitulu, siis Rootsis tuleb suur osa pankade tulust keskealiste ja vanemate jõukust kogunud klientide varade juhtimisest.

SEB juht Unt nendib, et meie ühiskonnas lihtsalt veel ei ole sellist raha, et pangad saaks varade juhtimiselt piisavalt teenida.

Konkurentsi teemal eri meelt. Kui kasumlikkust põhjendavad pangajuhid ühesuguste argumentidega, siis hinnang pankade vahelisele konkurentsiolukorrale viib n-ö suurte ja väikeste pankade juhtide arvamused selgelt lahku.

LHV suuromaniku Rain Lõhmuse hinnangul võiks Eesti panganduses rohkem konkurentsi olla. “Me enda rolli näemegi Eestis selles, et kuna meie alustades oli vesi tiigis seisma jäämas, siis üritame midagi teistmoodi teha.” Ühiskond peab Lõhmuse sõnul selle eest hoolitsema, et konkurents ka edaspidi toimiks ja et pangad laisaks ja ahneks ei muutuks.

Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe nõustub, et konkurents võiks olla tihedam. “Olen kriitiline siin,” ütleb ta, “aga mugavusest ei saa juttu olla, konkurente ikka jälgitakse. Ma prognoosin, et see konkurents tiheneb kindlasti.”

Swedbanki juht Perens vaidleb Rehele ja Lõhmusele kindlalt vastu. “Pigem võiks rääkida isegi ülepangandusest,” ütleb ta, pidades silmas, et panku on liiga palju.

Ka Laane hinnangul on konkurents pankade vahel tugev.

Olgu siinkohal öeldud, et Swedbanki turuosa Eestis ulatub üle 40 protsendi ning et peaaegu 90 protsenti turuosast jagavad Eestis vaid neli panka, ülejäänud 11 pangale jääb jagada kümmekond protsenti turust.

Kuid millist kasu saab pankade edust klient? “Kliendile peegeldub see ennekõike väga efektiivses elektroonilises panganduses,” ütleb Perens ja lisab, et loomulikult peavad pangad millegi eest ka oma elektroonilisi kanaleid arendama.

Laane viitab panga usaldusväärsusele: “On selge, et keegi ei tahaks hoiustada oma raha pangas, mis kasumit ei teeni.”

  • Eesti pankadele tuleb raha odavalt kätte

Siinsete pankade intressikulu on Euroopa Liidu väikseim, kuna pangad on n-ö rahast pungil, hoiuseintressid rekordmadalal ja suurematel pankadel käepärast head “vanemad”.

“Ma arvan, et see on jälle konkurentsis kinni,” ütleb kodumaise pangagrupi LHV suuromanik Rain Lõhmus ülimadalate hoiuseintresside kohta. Ta nendib, et kui marslasena ehk distantsilt olukorda vaadata, tundub hoiuseintressidega toimuv talle väga vale. “Inimestel ei olegi võimalik oma sääste riskivabalt hoida. See üks protsent, mis saadakse, ei ole ju eriline motivaator,” tõdeb Lõhmus.

Nordea Eesti filiaali tulevase juhi Andreas Laane sõnul on Eesti pangad tänu emapankadele hea reitinguga ning finantseerivad end peamiselt kohalikult hoiusteturult. Seejuures on enamik hoiuseid jooksvad hoiused ehk arvelduskontodel olev raha ning jooksvate hoiuste intressid on madalad kõikjal.

Hoiuste rahast puudujäävat osa finantseeritakse peamiselt omakapitalist ja emaettevõtetelt. “Traditsiooniliselt on emaettevõtted andnud kohalikele pankadele väga soodsaid krediidiliine,” märgib Laane.

Raha seisab arvelduskontol. SEB Panga juht ­Riho Unt toob probleemina välja, et Eesti kliendid hoiavad väga palju oma rahast nõudmiseni kontodel ja seal on intressid väikesed. “Kuna puhvrid on meie inimestel väiksemad, siis nende põhiraha istubki arvelduskontol. See mõjutab kohe keskmist intressi,” ütleb Unt. Ta lisab, et siinsed pangad võrdlevad hoiuste kaasamise intresse Põhjamaade kaudu raha kaasamisega. “Oleme olukorras, kus meil on head “vanemad”, kel on hea ligipääs kapitaliturgudele.”

Ka Laane sõnul kasutatakse Eestis väga vähe võimalust paigutada osa vara riskantsemalt, et teenida kõrgemat tootlust. Samas on suurematel hoiustajatel hakanud siiski tekkima soov paigutada oma raha hoiustelt muudesse instrumentidesse, märgib Laane, lisades, et see trend jätkub.

Lõhmuse sõnul tulenevad madalad hoiuseintressid lisaks konkurentsile ka keskpankade poliitikast. “Ega see jätkusuutlik olla saa. Sisuliselt käib majanduse tasakaalu ajamine praegu hoiustajate rahakoti kaudu,” nentis pankur. Kiiret muutust Lõhmuse sõnul paraku näha pole ja ka mujal ­Euroopas on olukord sarnane. Seda näitab ka Šveitsis toimuv. “Vahepeal seal (Šveitsis – toim) intressi üldse ei makstud ja kuna raha ei maksnud midagi, siis klientide olemasolu õigustamiseks üritasid pangad igasuguseid teenustasusid välja mõelda, et õnnetult kontoomanikult mingigi raha kätte saada,” meenutab peamiselt Šveitsis elav Lõhmus.

Ennustusi raske teha. Mis ja millal hoiuse- ning laenuintressidega lähitulevikus juhtuma hakkab, on pangajuhtide sõnul keeruline ennustada. “Praktika on näidanud, et kui intressid tõusevad, siis nad võivad tõusta väga kiiresti,” ütles Swedbanki juht Priit Perens. Ta lisab, et samas oleme näinud pikalt praktiliselt nullilähedasi intresse ja sellises olukorras on midagi võimatu ennustada.

Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe ennustab tänavuseks Eesti pankadele konkurentsi elavnemist laenude turul, kuna saavutatud on laenude ja hoiuste hea tasakaal. Kui laenuturg elavneb, võib see kergitada ka hoiuseintresse.

Laenuintressid hakkavad Rehe sõnul kerkima ka siis, kui murelikke noote tuleb näiteks Saksamaalt või Prantsusmaalt või kui Euroopa Liidus tõuseb inflatsioon üle 2 protsendi. “See on terve panganduse näitaja, et raha hind, ka hoiuste hind, ei ole kõrge. Arvan, et nii jääb ka sel aastal,” räägib Rehe samas. Ta tõdeb, et hoiustajatel pole paraku parimad päevad, aga kutsub siiski üles oma igapäevast raha lisaks tarbimisele ka hoiustama.

  • Milline omakapitali tootlus oleks õiglane?

Eesti pankade keskmine omakapitali tootlus (ROE) oli 2012. aastal üle 14 protsendi, mida kõrvaltvaatajad võivad liigagi heaks tulemuseks pidada.
Näiteks mullu augustis kritiseeris Rootsi finantsturgude minister Peter Norman sealsete pankade 15protsendise oma­kapitali tootluse jahtimist. Ta leidis, et pankade kapitalinõudeid peaks selles valguses ehk veelgi karmistama, et kaitsta rootslasi majandusharu eest, mis on kasvanud neli korda suuremaks kui on riigi majandus.
Swedbanki juhi Priit Perensi sõnul tuleks ühiskonnal kokku leppida, kui suur omakapitali tootlus on pankadele lubatud. Seejuures peaks tema ja teiste pangajuhtide sõnul arvestama, et tootlus peab olema konkurentsivõimeline panga omanike jaoks, eriti arvestades paljude pankade noteeritust börsidel.
Danske Banki Eesti filiaali juhi Aivar Rehe sõnul käib börsil noteeritud Skandinaavia pankade puhul halastamatu võitlus tootluse pärast. Samas ütles Rehe, et kuna Euroopa pankade regulatsioon karmistub, hakkavad suured Rootsi pangad raporteerima väiksemast oodatavast tootlusest, näiteks isegi alla kümne protsendi.
“Pankasid hakatakse rohkem reguleerima, see nõuab suuremat kapitali ja kui teenimise võime ei ole nii suur, siis lihtsalt tootlus hakkab langema,” nentis Rehe.
LHV suuromaniku Rain Lõhmuse sõnul on ühe hea firma kapitali tootlus ikka üle 20 protsendi. “Aga selle saavutamise meetod ei peaks olema raha väljapigistamine, vaid ääretu efektiivsus,” märgib pankur.
Nordea tulevane juht Andreas Laane toob võrdluse spordist. “Kui Gerd Kanter sai erinevatel võistlustel 4.–6. kohti, ei olnud Eesti rahvas väga õnnelik. Sama lugu on pangandusega – pangad ei saa teenida vähem, kui ootavad rahvusvahelised kapitaliturud ja laenuressursi andjad.” Võrdlus turu kehvematega või lähinaabritega ei anna tema sõnul kõige õigemat pilti. Üleilmsel turul on Eesti pangad oma kasumlikkusega pigem järelejooksjad, väitis Laane. “Oma­kapitali tootlikkus 15% on keskpärane tulemus, mida rahvusvahelised aktsia- ja võlakirjaturud pankadelt eeldavad,” ütleb ta.

  • Hansapankurid taipasid internetipangandusele panustada

Eesti panganduse edu algas 1994. aastal, mil tollane Hansapanga juht Indrek Neivelt tutvustas Eesti ühiskonnale internetipanka. Nii pandi alus e-teenusele, meenutab Danske­ Banki Eesti filiaali juht ­Aivar Rehe.
LHV suuromanik ja juhatuse liige Rain Lõhmus oli 1990. aastatel ise üks Eesti panganduse, sh internetipanganduse arhitekte. Ta meenutab, et nad vaatasid toona, kuidas asja teistes riikides tehti, ja püüdsid teha paremini. “Näiteks  IT-süsteemid ehitasime üles tsentraliseeritud andmebaasidele. Tšekid tundusid juba siis väga minevikunähtus ja sisuliselt loobusime sellest. Ka kontorite arv oli ratsionaalne, kuna avasime need ise, mitte ei saanud pärandusena kaasa,” lisas ta.
Lõhmus leidis hiljuti kunagise Eesti Panga seaduse, mille ta praeguse LHV kaasaktsionäri Heldur Meeritsaga kahekesi kokku pani. “See oli väga lühike, praegune on kindlasti kümme korda pikem ja regulatsioone on kümme korda rohkem.” Lõhmus ütleb, et 1990ndatel meeldisid meie pangad välisinvestoritele, sest kulu-tulu suhe oli küllalt hästi paigas. Efektiivsus on Lõhmuse sõnul siiani säilinud ja teatud määral võib-olla isegi kasvanud. “Samal ajal on klientide raha hulk ja tehingute maht väga kiiresti kasvanud tänu majanduskasvule. Sellest tulenevalt on suhtarvud väga head.”

 

Võrdlus

  • Eesti pangad teenivad omakapitali kohta enim

Omakapitali tootlus (ROE, puhaskasum/omakapital) 2012. aastal, %

Eesti 14,2
Tšehhi 14,1
Rootsi 11,3
Poola 10,9
Leedu 9,7
Luksemburg  7,5
Läti 6
Soome 9,1
Slovakkia 8,1
Malta 5,7
Bulgaaria 4,9
Austria 4,1
Holland 3,9
Prantsusmaa 3,4
Belgia 3,3
Taani 2
Suurbritannia 1,9
Saksamaa 1,1
Itaalia –0,9
Portugal –4
Ungari –5,1
Rumeenia –6,2
Iirimaa –14,6
Hispaania –24,7
Küpros -90,3
Kreeka andmed puuduvad

  • Eesti pangad hoiavad tegevuskulud all

kulude osakaal tuludest – tegevuskulu/tegevustulu (arvestamata laenukahjumeid või nende tagasitoomist, põhi­vara kulumit, makse ja lõpetatud tegevusvaldkondi), %
Malta 25,1
Eesti 43,6
Tšehhi 45,9
Hispaania 50,4
Soome 51,4
Luksemburg 51,8
Poola 52,0
Bulgaaria 52,0
Sloveenia 53,4
Läti 54,8
Rootsi 55,6
Leedu 56,5
Küpros 57,4
Portugal 58,6
Rumeenia 59,1
Taani 59,9
Slovakkia 60,2
Itaalia 62,6
Holland 65,8
Austria 67,9
Suurbritannia 70,1
Prantsusmaa 70,4
Belgia 72,0
Kreeka 72,2
Saksamaa 73,9
Ungari 74,2
Iirimaa 92,7

  • Kapitaliseeritus Euroopa tugevamaid

omakapitali osakaal varadest, %
Malta 20,1
Eesti 14,2
Bulgaaria 13,1
Slovakkia 11,7
Poola 11,0
Rumeenia 10,3
Leedu 9,8
Läti 9,8
Tšehhi 9,6
Ungari 8,7
Sloveenia 7,7
Austria 7,4
Itaalia 7,0
Luksemburg 6,6
Portugal 6,5
Iirimaa 6,3
Belgia 5,8
Hispaania 5,6
Suurbritannia 5,2
Prantsusmaa 5,0
Taani 4,9
Rootsi 4,5
Holland 4,5
Saksamaa 4,3
Küpros 3,8
Soome 3,8
Kreeka 3,8

  • Pankade keskmised tulemused riigiti

intressikulu osakaal varadest 2012. aastal, %
Soome –0,8
Eesti –0,8
Suurbritannia –0,9
Läti –1,1
Iirimaa –1,2
Slovakkia –1,3
Tšehhi –1,3
Rootsi –1,4
Saksamaa –1,5
Prantsusmaa –1,5
Taani –1,5
Luksemburg –1,5
Leedu –1,6
Itaalia –1,6
Austria –1,8
Hispaania –1,8
Sloveenia –2,4
Malta –2,5
Poola –2,6
Bulgaaria –2,7
Kreeka –2,9
Portugal –3,0
Rumeenia –3,1
Küpros –3,2
Holland –3,2
Belgia –3,4
Ungari –4,4

maksueelse kasumi osakaal varadest –kasum enne makse jätkuvatest tegevustest, % 
Eesti 2,1
Tšehhi 1,6
Poola 1,5
Malta 1,4
Slovakkia 1,2
Leedu 1,1
Läti 1,0
Bulgaaria 0,7
Rootsi 0,7
Luksemburg 0,6
Soome 0,5
Austria 0,4
Prantsusmaa 0,3
Belgia 0,3
Holland 0,2
Taani 0,2
Suurbritannia 0,2
Saksamaa 0,1
Itaalia –0,1
Ungari –0,1
Portugal –0,3
Rumeenia –0,7
Iirimaa –0,9
Sloveenia –1,5
Hispaania –1,7
Kreeka –3,3
Küpros –3,5

tulude osakaal varadest – tulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest enne üldhalduskulusid (sh personalikulu) ja laenu­kahjumeid (või nende tagasitoomist), % 
Taani 3,3
Eesti 2,0
Tšehhi 1,3
Poola 1,2
Malta 1,1
Slovakkia 1,0
Leedu 0,9
Bulgaaria 0,6
Läti 0,5
Rootsi 0,5
Luksemburg 0,5
Soome 0,3
Austria 0,2
Holland 0,2
Belgia 0,2
Prantsusmaa 0,1
Saksamaa 0,0
Itaalia –0,1
Portugal –0,2
Rumeenia –0,6
Iirimaa –0,9
Hispaania –1,0
Sloveenia –1,1
Kreeka –2,8
Küpros –3,5
Suurbritannia -
Ungari -

neto intressitulu osakaal varadest – intressitulud miinus intressikulud, % 
Ungari 4,2
Rumeenia 3,3
Bulgaaria 3,2
Slovakkia 3,1
Poola 2,7
Tšehhi 2,6
Küpros 2,3
Eesti 2,1
Sloveenia 2,1
Kreeka 2,1
Hispaania 1,8
Malta 1,8
Läti 1,7
Austria 1,7
Leedu 1,6
Itaalia 1,5
Portugal 1,3
Belgia 1,3
Holland 1,2
Taani 1,1
Prantsusmaa 1,1
Rootsi 1,0
Saksamaa 1,0
Suurbritannia 0,9
Luksemburg 0,6
Iirimaa 0,6
Soome 0,5

neto teenustasutulu osakaal varadest – teenustasutulud miinus teenustasu­kulud, % 
Poola 1,14
Rumeenia 1,05
Ungari 1,04
Läti 1,00
Bulgaaria 0,95
Itaalia 0,91
Tšehhi 0,83
Leedu 0,81
Slovakkia 0,81
Sloveenia 0,78
Portugal 0,75
Eesti 0,68
Prantsusmaa 0,67
Austria 0,62
Hispaania 0,61
Luksemburg 0,52
Küpros 0,50
Suurbritannia 0,48
Belgia 0,44
Saksamaa 0,42
Rootsi 0,39
Kreeka 0,38
Taani 0,32
Soome 0,28
Holland 0,28
Malta 0,22
Iirimaa 0,20

Statistika hõlmab riigiti kohalikke panku, välispankade tütarfirmasid ja filiaale (Eesti puhul 16 krediidiasutust).

Allikas: Euroopa Keskpank, Äripäev

 

Taust

  • Eesti pangandus kosus kiiresti

Artiklites käsitletav Euroopa Keskpanga statistika võrdleb iga riigi pankade keskmisi tulemusi. Üksikute pankade tulemused võivad keskmisest oluliselt erineda.
2012. aasta statistika on värskeim Euroopa Keskpanga koostatud võrdlus.
Riigiti mõjutavad pankade tulemusi spetsiifilised olud nagu riigi majandusolukord, seadused, riigi suurus, pankade provisjonid, konkurents jm.
Eesti pankadele oli viimaste aastate raskeim aeg 2009. aasta, mil näiteks pankade keskmine omakapitali tootlus oli sügaval miinuses. Taastumine toimus samas kiiresti ja juba 2010. aastal oli Eesti pankade keskmine omakapitali tootlus kenasti tagasi plussis ja hakkas jõudsalt kasvama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. January 2014, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing