Hobi. Suusatamine kui ärimeditatsioon

17. jaanuar 2014, 00:00

Kubija hotelli ja spaa omanik Aigar Pindmaa pani suusad alla juba mõneaastaselt, nüüd ­aitab suusarajal mõtete mõlgutamine tal äris selget pead hoida. Lumeta ajal asendab suusatamist aga jooksmine ja orienteerumine.

Kui tavaliselt on jaanuaris Võru linna külje all Kubijal lumi maas ning lumemütsid vajutavad kuuseoksad longu, siis eelmisel nädalal oli veel maa must ja kuused rohelised. Kubija hotellis on ometi palju külastajaid, kellest enamiku moodustavad autode numbrimärkide järgi Venemaa kodanikud.

Nad on siia tulnud siiski spaasse, hotelli külje all paikneval terviserajal praegu suurt midagi teha pole. Vihma sajab ja suusatada ei saa. Vahest ehk ainult joosta või kõndida.

“Ennast suusarajal mäletan ma juba sellest ajast, kui ma üldse ennast mäletan. Kuna algkoolis oli koolitee kolm kilomeetrit pikk, siis aeg-ajalt läbisingi seda suusatades,” räägib Aigar Pindmaa, kes enda sõnul sai suusad alla juba 3–4aastaselt. Sealt tuli ka armastus suusatamise vastu.

“Olen endale võtnud eesmärgi, et igal aastal püüan sportlikult läbida vähemalt 1000 kilomeetrit. Viimastel aastatel küll on see number 1500 kandis,” naerab 56aastane Pindmaa. Ta kas suusatab või jookseb – peaasi, et tegevus oleks võimalikult füüsiline. “Ja enne jätan ära õhtusöögi kui õhtuse trenni.”

Pimedal ajal võtab ta üksinda ette pikki rännakuid metsas, kuna üks tema hobisid on ka orienteerumine. “Tõeliselt põnev on näha, kui keegi veel peale sinu on metsas. Kuskil puude vahel välgatab veel üks-kaks valgustäpikest.” Pimedal ajal metsas liikumiseks peab kasutama pealampi, et rännakust eksirännak ei saaks.

Aeg asjade läbimõtlemiseks. Millest aga mõtleb sporti tehes ettevõtja, kellele kuuluva firma 2012. aasta käive oli veidi üle 1,6 miljoni euro? “Mis rännakutesse puutub, siis on see pigem nagu teadmatus. Nagu ettevõtluski. Kui kõik oleks ettearvatav ja -nähtav, poleks see pooltki see, mis ta on,” arutleb Pindmaa.

Õhtune sportimas käimine on tema hinnangul kogu päeva jooksul toimunu läbitöötamine. “Piisavalt on aega, et kõik enda jaoks läbi mõelda ja kaalutleda, mida veel teha võiks. See on nagu ärimeditatsioon,” lausub ta.

“Maailmas sünnivad asjad kaks korda, mõtetes või paberil ja siis tegudes. Halvem variant on siis, kui asjad sünnivad enne tegudes ja alles pärast hakatakse neid läbi mõtlema,” lisab ta.

Sport aitab tal kui majutusettevõtjal mõelda ka sellele, kuidas tema hotell ja spaa saaks pärast füüsilist treeningut või stressiperioodi kliendi hinge kosutada. Siin lähtub Pindmaa sellest, mis teda ennast aitaks. “Kõige kindlam ongi enda peal järele proovida,” avaldab ta. “Ärimõtted enda kogemuse kaudu. Kunagi pole mõtet trügida sinna, mida sa kogenud ei ole.”

Varustus taskukohane. Kui mõtlemine on tasuta, siis spordiatribuutikagi pole Pindmaa sõnul kuigi kallis. Ta räägib, et viimase peal suusavarustus pole tema jaoks oluline. Suusaparki kuulub neli-viis paari suuski, millest kaks muuseas Raul Ollelt saadud. “Peamine on, et seljas oleksid ilmastikule vastavad riided, mugavus on tähtis,” märgib ta. Suuskade “tõrvamisega” ta end siiski ei vaeva, sest nagu Pindmaa ise ütleb, suuskade määrimine on tänapäeval muutunud teaduseks. Seetõttu laseb ta suuski määrida spetsialistide juures.

Samuti ei kulu aega suusarajale minemiseks, sest kuna hotelliomanik elab Haanjas, on suusarada sisuliselt kiviviske kaugusel. “Rajani on umbes paar kilomeetrit, sinna ei pea ju autoga sõitma. Pigem võib suusasaapad jalas ja suusad kaenlas rajani joosta,” ütleb ta.

“Stressirohketel aegadel ilma spordita ei saagi,” leiab Pindmaa. Tema hinnangul kipuvad inimesed tihtilugu probleeme välja mõtlema ning, mis veel hullem, tegema neid suuremaks, kui nad tegelikult on. “Ma ei ütleks, et ettevõtlus on stressirohke, asi on pigem mõtlemises kinni.”

Kas iga endast lugupidav suusasõber peaks läbima elu jooksul Tartu maratoni? “Muidugi, kindlasti,” vastab Pindmaa, kes on läbinud 12 Tartu maratoni. Isiklik rekord on tal 3,5 tunni ringis.

Millal ta järgmine kord sportima läheb? “Täna õhtul,” naerab Pindmaa. Kell on kuus õhtul ja väljas on kottpime.

 

Kaks küsimust

  • Kuidas maandab sport stressi?

Kristjan Port, sporditeadlane
Sport pakub uue ja emotsionaalse tegevuse, mis aitab viia mõtted ja tähelepanu mujale. Ühtlasi parandab kehaline aktiivsus ainevahetust ja vere­varustust.
Kuna psüühilise stressi faas on meie pika evolutsiooni käigus olnud pea alati seotud füüsilise tegevusega ja niinimetatud stresshormoonid valmistavadki keha selleks ette (kõrgem pulss, vererõhk, rasvadepoodest vabanevad rasvhapped, vere suhkrutaseme tõus jne) ja seda kõike võib pidada kehale kulukaks, siis kaasajal piirdub töökohal sündiv stress just selle osaga.
Vähe liikuv keha nõrgeneb ja nii sünnibki olukord, milles iga stressreaktsioon muutub otseseks terviseriskiks. Seetõttu on kehaline aktiivsus loomulik päeva osa nii stressreaktsiooni lõpufaasina, mille tulemusel kasutatakse ära vereringesse vabanenud ohtlikud rasvhapped ja elimineeritakse osa stresshormoone. Ühtlasi muutub keha tugevamaks või vähemalt säilitab oma võimet argisele stressile paremini vastu panna. Ning sugugi väheoluline pole evolutsiooni poolt kasuliku tegevuse motiveerimiseks “välja mõeldud” viis premeerida füüsilise töö tegijat meelehea tundega.

  • Mida võiks soovitada inimesele, kes tahab spordi abil hoida tasakaalus nii keha kui ka vaimu?

Vastus on juba küsimuses – sport peaks olema samuti “tasakaalukas”, see tähendab haarama kogu keha, mitte piirduma ühekülgse ja mugavaks muutuva tegevusega.
Ühtlasi on teada, et rahulik ja regulaarne liikumine mõjub hästi ajutegevusele kuni uute ajurakkude loomiseni. Viimaseid siis tuleks piltlikult öeldes vaimse tegevuse abil kaasata olemasolevasse võrgustikku.

 

Tasub teada

  • Kui palju maksab suusavarustus?

Suusavarustust valides ja ostes peaks ühtaegu varuma nii aega kui ka raha. Õige suusavarustuse valimisel tasub kindlasti nõu pidada spetsialistiga ning selgitada, missugust varustust on täpsemalt tarvis. Korralik suusavarustus võib vastu pidada ka kümme aastat.

Odavaima suusakomplekti (suusad, sidemed ja saapad) võib saada juba 120 euro eest. Lisandub keppide hind (alates 25 eurot). Klassikalise ja vabatehnika suusad on erinevad. Klassikasuuskade puhul tuleb arvestada näiteks inimese kehakaaluga, ­uisusuuskade puhul see nii oluline pole.

Harrastaja võib suuskade (nt Fischeri suuskade) ostul arvestada 125–170eurose väljaminekuga. Võistlussuuskade puhul (nt Tartu maratoni sõitmiseks) jäävad hinnad 260 euro kanti.

Korralike suusarõivaste puhul tuleks arvestada umbes 200eurose väljaminekuga.

Suusasaabaste puhul tuleks jälgida saapa sobivust ning liistu. Hinnad algavad 119 eurost.

Suuski tasub hoida suusakotis. Nii on kogu varustus ühes kohas ning samuti kaitseb suusakott suuski tolmu eest. Suusakoti hind alates 16 eurost.

Suuskade transportimiseks saab auto katusele kinnitada suusaboksi. Lisaks tuleb muretseda katuseraam. Boksi hinnad algavad 420 eurost, raami hind on u 60 eurot.

Allikad: Janno Prants Võru Hawaii Expressist ja Autoeksperdi kodulehekülg.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. January 2014, 18:40
Otsi:

Ava täpsem otsing