Kaheksa nippi. Edukaks ettevõtjaks saamise saladus

17. jaanuar 2014, 00:00

Milliseid eelduseid on vaja, et saada väga edukaks ettevõtjaks? Kas kõrghariduse omandamine on esmatähtis või on mõni muu eeldus märksa olulisem? Neile ja paljudele teistele küsimustele üritas vastuse leida kuu aja eest EBSis oma bakalaureusetööd kaitsnud CV Keskuse juht Paavo Heil.

Ligi neljasaja Eesti ettevõtja seas tehtud küsitluse alusel pani Heil punkti oma lõputööle “Akadeemiline haridus ja teised teadmiste allikad kui Eesti ettevõtjate edukustegurid”, mis annab läbilõike keskmisest Eesti ettevõtjast ja toob välja punktid, mis eristavad edukaid vähem edukatest.

Väheedukaks on töös arvatud ettevõtjad, kelle ettevõtlusvara jääb alla 100 000 euro, ning väga edukaks need, kelle vara ulatub üle miljoni euro.

 

Taust

  • Töö autor jagas Eesti ettevõtjad kolme gruppi:
  1. väheedukad (ettevõtlusvara kuni 100 000 ­eurot)
  2. edukad (vara 0,1–1 miljonit eurot)
  3. väga edukad (vara üle 1 miljoni euro)

Küsitlusele vastanud olid keskmisest Eesti ettevõtjast jõukamad. Väheedukaid oli 44% (Eestis keskmiselt 70%), edukaid 40% (Eestis keskmiselt 26%) ning väga edukaid 16% (Eestis keskmiselt 4%). Edukust määrati nii Äripäeva Rikaste TOPi arvestusmetoodika kui ka otse küsitluse tulemusena.
Küsitluse jaoks kasutati 377 ettevõtja ankeeti. Vastanute hulgas oli kõrgkoolis käinute osakaal suurem kui ettevõtjate hulgas keskmiselt (46% vs. 66%) ning ka väga edukaid oli neli korda enam kui Eesti ettevõtjate hulgas keskmiselt (4% vs. 16%).

 

Tasub teada

  • Kuidas ettevõtluses edu saavutada?

1. Pööra ­tähelepanu haridusele. Uuringu põhjal võib väita, et Eestis on kõrghariduse omandanul ligi kaks korda suurem tõenäosus saada ettevõtjaks kui madalama haridustasemega inimesel. Kui ettevõtjatest on kõrgharidus ligi iga teisel (46,5%), siis kõigi tööturul osalejate hulgas on kõrgharidus vaid igal neljandal. Väga edukate hulgas on ülikoolis käinuid viiendiku võrra rohkem kui teiste ettevõtjate seas.

2. Ära venita õpingutega. Enam-vähem võrdselt ettevõtjaid on käinud ülikoolis kas neli-viis aastat (38%) või üle kuue aasta (35%). Samas väga edukad ettevõtjad õpivad üldjuhul ülikoolis neli-viis aastat. Üle kuue või üks kuni kolm aastat ülikoolis õppinute seas on väga edukaid 40% vähem kui 4–5 aastat õppinute hulgas. See näitab, et järjepidevus on edu saavutamisel olulise tähtsusega. Kui 10% küsitluses osalenutest pole ühegi kõrgkooli uksest sisse astunud, siis väga edukatest pole kõrgkooliga kokkupuuteid vaid 3 protsendil.

3. Otsi ­ärivõimalusi, mitte sissetulekut. Kõigist ettevõtjatest 85% asutas firma seetõttu, et nägi ärivõimalusi, ning vaid 15% vajas ettevõtet sissetuleku pärast. Ärivõimaluste nägemise ja kasutamise oskust pidasid ettevõtjad ka pärast firma loomist ülekaalukalt kõige tähtsamaks ettevõtja kompetentsiks. 32% uuringus osalenutest pidas võimaluste nägemise ja kasutamise oskust 12 kompetentsi hulgas ettevõtja kõige olulisemaks oskuseks ning 87% kas kõige olulisemaks või väga oluliseks.

4. Õpi inimesi juhtima. Ehkki inimeste juhtimist peavad tähtsaks kõik ettevõtjad, muutub inimeste juhtimine tähtsamaks koos ettevõtte vara kasvuga. Kui väikese varaga ettevõtjad pidasid 12 kompetentsi hulgas inimeste juhtimist tähtsuselt viiendaks oskuseks, siis väga edukad ettevõtjad pidasid seda teiseks kõige olulisemaks teadmiseks. Võib arvata, et inimeste juhtimist tuleb õppida koos firma kasvuga, sest ettevõtlusvara ja mahu kasvuga kaasneb tavaliselt ka töötajate arvu tõus. Kuid kui inimeste juhtimise oskust hakata arendama alles siis, kui ettevõte on juba suureks saanud, võib olla liiga hilja. 

5. Ära venita ja alusta noorelt. Alla 20aastasena alustanud ettevõtjatest on 77% edukad või väga edukad. Alustamisega viivitamine vähendab tõenäosust saada väga edukaks. Vanusegruppides 21–29 ja 30–39 alustanutel oli peaaegu sarnane võimalus saada rahaliselt edukaks või väga edukaks, kuid üle 40aastasena alustanutel on tõenäosus saada edukaks pea poole väiksem kui alla 20aastasena alustanutel ja väga edukaks saamise tõenäosus on neil üle kolme korra väiksem kui alla 20aastasena alustanutel.

6. Õpi õiget eriala. Väga edukate ettevõtjate hulgas on kõige rohkem neid, kes on omandanud juhtimis-, ettevõtlus- või majanduseriala. Neil erialadel on õppinud 43% ettevõtjatest. Humanitaarala on lõpetanud 31% ja reaaleriala 20% väga edukatest ettevõtjatest. Vähem edukate ettevõtjate seas polnud uuringus suurt vahet, millist eriala nad ülikoolis õppisid.

7. Edukaks saamine võtab aega, ole järjepidev. Ettevõtjate arvamusuuringust tuli välja, et 12 ettevõtluses rahalist edu tagavast kompetentsist toodi teisena välja järjepidevus. Seda kinnitab ka tulemus, et ettevõtluskogemuse pikkus on seotud ettevõtja rahalise edukusega. Viis aastat tegutsenud ettevõtjate seas oli tervelt kahel kolmandikul ettevõtlusvara vähem kui 100 000 euro eest ning ka 6–10 aastat tegutsenute seas oli enamikul ettevõtlusvara vähem. Samas vähemalt 21aastase ettevõtluspagasiga inimeste seas oli miljonäre juba 40% ning 16–20 aastat tegutsenute seas iga kolmas. Vähem kui viis aastat tegutsenud ettevõtjate seas oli väga edukaid vaid 5%.

8. Akadeemiline haridus pole kõige olulisem. Ehkki kõrghariduse omandamine kasvatab ettevõtjaks saamise tõenäosust, pole akadeemiline haridus ettevõtjate hinnangul määrava tähtsusega. Ühe kriitilisema tegurina toodi välja, et ülikoolis ei tekitata piisavalt seoseid eri ­ainevaldkondade vahel. Inter­vjuudes mainiti, et paljud õppejõud on eluvõõrad, mistõttu haigutab õpitava ja reaalse elu vahel suur kuristik. Ehkki akadeemilist haridust pidas kõige olulisemaks teadmiste allikaks vaid 4% ettevõtjatest, nähtus küsitlusest, et mida edukam oli ettevõtja, seda olulisemaks ta akadeemilist haridust pidas. Samas oli akadeemiline haridus väga edukate ettevõtjate hinnangul alles tähtsuselt viies teadmiste allikas. Kõige olulisemaks peeti ikkagi töökogemust ettevõtjana ning isikliku tausta ja kasvukeskkonda.

 

Kommentaar

  • Esimene eeldus on riski ja ebakindluse talumine

Ülane Vilumets, noor ettevõtja, start-up’i Like a Local ja reisiäppide looja
Esimene eeldus ettevõtjaks hakkamisel on ilmselt riski ja ebakindluse talumine. Sellele järgneb järjekindlus – võime edasi minna, kui ebaõnnestud ja läbi kukud, seda nii väiksemate kui ka suuremate projektide puhul.
Ma arvan, et akadeemiline haridus on kasulik inimesele üleüldiselt, aga ettevõtja puhul ei mängi see nii suurt rolli.
Ettevõtlusega tasub ikka kohe noorelt alustada. Eks sellega on ikka nii, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Palju keerulisem on oma mõtteviisi muuta 40aastaselt kui 20aastaselt.
Kui noorelt pihta hakata, siis on õnnestumisprotsent võib-olla sellepärast suurem, et siis inimene õpib rohkem ja on ka paindlikum, suudab uute asjadega kiiremini harjuda.

  • Edasi viib mittestandardne mõtlemine

Edgar Kolts, Taarapõllu mahetalu peremees
Kui ma mõtlen tagantjärele oma ettevõtjaks saamise teele, siis ma ütleks, et peab olema otsiv vaim ja mittestandardne mõtlemine, sest just see viibki edasi. Ma olen proovinud alati teha midagi sellist, mida teised pole veel teinud. Mina mõtlesin näiteks välja marjakrõpsud, mida me oleme mitmel Euroopa messil tutvustanud. Need on jätkuvalt üsna ainulaadsed.
Algul, kui ma neid tegema hakkasin, öeldi mulle kohe, et ära jama, jäta järele. Paar-kolm kuud jamasin ning jõudsin praegu tootmises olevate krõpsudeni. Nüüdseks olen juba kümme aastat tegutsenud. Kõigepealt läheb aega, et saada selgeks valdkond, õppida tundma oma toorainet ja tunnetama protsessi. Peab tegema vigu ja nendest õppima.
Kõrgharidus annab küll võime otsida teadmisi, mida parasjagu vaja läheb, aga niimoodi selgeks see ju midagi ei õpeta, et saaks neid teadmisi kohe igapäevases elus rakendada.

  • Väga suur roll on juhusel ja õnnel

Armin Kõomägi, suurettevõtja ja kirjanik
Edukuse eelduste loetlemine on küll selline tegevus, millele on väga lihtne leida vastuargumente, sest sellist edu valemit, mille järgi elades ja selles x-e asendades saakski edukaks, pole olemas. Ettevõtluses on väga suur osa juhusel ja õnnel – vahel lihtsalt veab, vahel kohe üldse mitte.
Peab olema palju tahtmist ja natuke hulljulgust. Tähtis on uskuda oma tegemistesse.
Akadeemilisel kõrgharidusel ei ole seega ettevõtluses minu meelest mitte mingit tähtsust. Äri ei ole ikkagi teadus, see liigitub heal juhul sotsiaalteaduste alla, isegi matemaatikaga pole sel tegelikult väga palju seoseid.

 

Taust

  • Ettevõtjate kõige olulisemad kompetentsid

vastajate osakaal, %
1.  Võimaluste nägemise ja kasutamise oskus   32
2.  Strateegilised juhtimisotsused  22
3. Järjepidevus  21
4.  Inimeste juhtimise oskus  14
5.  Loovus  11
6. Ressursside leidmise ja rakendamise oskus  10
7.  Tulemustele orienteeritus  10
8. Riskivalmidus  9
9.  Finantsjuhtimise oskus  8
10.  Turundus ja müügijuhtimise oskus  8
11.  Innovaatiline mõtlemine  7
12. Uute teenuste ja toodete turule toomise oskus  6

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    16. January 2014, 18:37
    Otsi:

    Ava täpsem otsing