Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kurjategijad jäävad ilma ka välismaale kanditud varast

Indrek Kald 16. jaanuar 2014, 12:19

Valitsus kiitis täna heaks kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis tagavad kurjategijate välismaise vara efektiivsema konfiskeerimise.

Eelnõu eesmärk on muuta rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluste läbiviimisel paremaks ja teiste liikmesriikide otsuste tunnustamine efektiivsemaks. Näiteks selleks, et inimesed ei saaks enda vara konfiskeerimise vältimiseks mõnda välisriiki peita, võib tulevikus ka teine ELi liikmesriik selle konfiskeerida.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul tähendab see, et kurjategijailt konfiskeeritakse näiteks ka Hispaanias olev luksusauto või muu ebaseaduslike vahendite arvelt soetatud vara.

Samuti on üks oluline muudatus lähenemiskeelu rahvusvaheline tunnustamine. "Kui näiteks teda rünnanud isiku suhtes on kohaldatud Eestis lähenemiskeeldu, siis saab seda taotleda ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Kui kannatanu otsustab Eestist ära kolida ja lähenemiskeelu saanud isik talle järgneb, siis peab elukohaks olev liikmesriik tagama ohustatud isiku kaitse ka oma riigis," selgitas minister pressiteates.

Muudatuste kohaselt on edaspidi Eestil kohustus teise ELi riigi taotlusel võtta karistuse kandmiseks vastu Eesti kodanikke, kelle alaline elukoht on Eestis. Teises riigis vanglakaristust kandva isiku nõusolek pole seejuures selleks vajalik. Sama kehtib ka vastupidisel juhul ehk teised liikmesriigid on kohustatud võtma siin kuriteod toime pannud ja kohtuotsuse saanud isikud karistust kandma enda elukohariiki.

Samuti tunnustatakse uue seaduse järgi vastastikku nii vangistuse mõistmist kui tingimisi vangistusest vabastamise otsust. "Selline muudatus lahendab praktikas esinenud probleeme, kus välismaalastele ei saanud mõista tingimisi karistust, kuna nende elukohariik ei olnud kohustatud jälgima, kas inimene tingimisi vabastamise reegleid ka järgib või mitte. Seaduse jõustumisel võib Eestis tingimisi karistatud isik reeglite rikkumise eest kodukohariigis minna seal vangi," märkis minister.

Teatud tingimustel on tulevikus võimalik tunnustada teises Euroopa riigis tehtud tagaseljaotsuseid juhul, kui isik oli teadlik kohtumenetlusest, kuid ei ole selles osalenud ega tehtud otsust vaidlustanud.

Lisaks juba kehtivas seaduses kahtlustataval ja süüdistataval olevatele õigustele näeb seadusemuudatus ette tingimused, millal isikule tuleb anda teavet tema vastu esitatud kahtlustuse või süüdistuse sisu kohta, samuti millal ja kui suures ulatuses on tal õigus tutvuda kriminaaltoimikus sisalduvate materjalidega.

Ühtlasi tuleb edaspidi anda kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, kellelt on vabadus võetud, õiguste deklaratsioon. Õiguste deklaratsiooni puhul on tegemist infomaterjaliga, mille eesmärk on lihtsas ja arusaadavas keeles selgitada isikule tema õigusi, kohtu loata kinnipidamise maksimaalset tähtaega ning seda, kuidas enda õigusi paremini kaitsta.

Kohtulahendis asendatakse edaspidi süüdimõistetu nimi initsiaalidega. Initsiaalidega ei asendata raskemate kuritegude nagu mõrva, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase, inimkaubanduse, seksuaal-, narko-, riigivastase ja ametialase kuriteo eest süüdimõistetud isiku nime.

Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes etapis. Rahvusvahelist koostööd puudutav osa jõustub 1. jaanuaril 2015.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. January 2014, 12:19
Otsi:

Ava täpsem otsing