Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estonian Air hõljub languses
Lennufirmaga Estonian Air seotud riiklikud investeeringud on halva maiguga. Neid on palju, tegu võib olla lubamatu varjatud riigiabiga ja lõppeks tundub, et vahepealne ambitsioonikas laienemisplaan oli algusest peale avantüür.
2009. aastal pani riik Estonian Airi (EA) kokku natuke alla 10 miljoni euro. Järgmisel aastal oli summa umbes 20 miljonit. Aastal 2011 otsustas riik eraldada 30 miljonit järjekordseks aktsiakapitali suurendamiseks, ja pärast Tero Taskila lahkumist anda veel 37 miljonit laenu. Mullu otsustati, et laenuintress 15% on liiga suur, jäeti alles 7%.
Tõsi, juba asjaolu, et EA-le anti laenu ja veel intressiga, on progress. Võinuks ju jälle suurendada aktsiakapitali...
Komisjoni kahtlused. Euroopa Liidus on keelatud ettevõtete abistamine riigi rahaga sagedamini kui kord 10 aasta tagant. Euroopa Komisjonile (EK) tundus korduv EA aktsiakapitali suurendamine varjatud riigiabina. Komisjon ei ole veel otsust langetanud ja on vara kedagi süüdistada, aga on üsna tõenäoline, et majandusministeerium võis teadlikult reegleid rikkuda. Juristid pidid ju olema riskidest teadlikud! Mis saab, kui aasta või kahe pärast jõuab EK järeldusele, et tõepoolest oli tegu lubamatu riigiabiga ja EA kohustatakse saadud raha tagastama?
Teiseks tundub, et EA ambitsioonikas strateegia aastast 2011 oli algusest peale avantüür. EK nimetas seda igatahes “ülioptimistlikuks ja äärmiselt riskantseks”. Ministeerium vist ei kavatsenudki seda lõpuni viia, kui keerulise strateegia rakendamiseks, mis nõuab suuri investeeringuid uutesse lennukitesse, anti kõigest aastakene. Terve aasta plaaniti laienemist, rahastati hokit, pakuti premium-klassi reisijatele Egoisti toitu. Pärast mõeldi aga ümber – oli liiga kallis lõbu. Selle oleks võinud ju enne välja arvutada.
Kokkuhoidlik tänapäev. Nüüd koondab lennufirma töötajaid, hoiab kõige pealt kokku, müüs kaks tütarettevõtet. Igatahes tekivad kahtlused, et toonaste muutuste algatajad ei kavatsenud häid tulemusi saavutada.
Selliste investeeringute taustal paistab eriti hästi silma valitsuse vastus ettepanekule tõsta lapsetoetuse summa 19 eurolt 57 eurole. Valitsus ei toetanud eelnõu, sest see läheks aastas lisaks maksma 106 miljonit eurot.
Ega asjatult ei pakkunud opositsioon toona raputada laste nimel riigifirmasid.