Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leia abikaasa välismaalt

20. jaanuar 2014, 00:00

Eesti üks suurimaid probleeme on haritud noorte äravool, aga edukas Eesti vajab inimesi. Väljarände peatamiseks ja elanike arvu suurendamiseks tuleb ehitada 100 000 uuele perele 100 000 uut korterit, mille saaks kohalik noor, kui ta toob endale abikaasa väljastpoolt Eestit.

Riikliku programmi eesmärk on luua korraliku ja soodustingimustel saadava eluasemega põhjus, miks noored eestimaalased siit lahkuda ei tahaks. Noored välismaalased saaksid sellest aga stiimuli tulla siia elama ja peret kasvatama. Ettevõtmine haaraks kohalikke haritud noori (kodakondsus, kõrgharidus, vanus kuni 35 aastat), kes toovad endale väljastpoolt Eestit abikaasa, kes ei ole olnud varem Eestiga seotud. Ühtlasi on tingimuseks, et pere asub siia elama, kohustub planeerima kolm last ning paneb lapsed eestikeelsesse lasteaeda ja kooli.

Kui selline pere ostab riigi ehitatud kaasaegse 100ruutmeetrise korteri, siis viie aasta pärast saab ta 15% korteri ostuhinnast maha, 10 aasta pärast veel 15% ning 15 aasta pärast, kui lepe on täidetud ja pere korteri 50% ulatuses välja ostnud, saadakse veel 20% ostuhinnast maha. Seega rahastab riik korteriostu poole ulatuses, ent korter jääb inimese omandusse. Kulu riigile on hinnanguliselt 5 miljardit eurot 15 aastaks (100 000 korterit × 100 m2 × ehitusmaksumus 1000 €/m2 = 10 mld eurot. Sellest 50% on inimeste omafinantseering).

Ilma programmita võib riik 15 aastaga kaotada 100 000 maksumaksjat. Programmiga toodaks väljastpoolt endale abikaasa ja kui perre sünnib kolm last, tähendab see 400 000 uut elanikku. Kahe variandi vahe on 500 000 inimest. Eesti elanike arv kasvaks kolmandiku võrra.

Pealinn kaks korda suuremaks. Eeskätt lahkuvad haritud noored Euroopa suurematesse tõmbekeskustesse. Motivatsiooni siia jääda vähendab seejuures Tallinna väiksus. Meie pealinn oma 0,43 miljoni elanikuga on tänapäeva maailma mõistes väike linn ega suuda pakkuda piisavalt atraktiivseid infrastruktuurseid projekte, lennuühendusi, kultuuriüritusi ja mitmekesiseid hobisid.

Kui põhiosa programmist realiseeruks Tallinnas, kasvaks selle elanike arv ligi kaks korda, 0,8 miljonini, ja linnast saaks üks piirkonna tõmbekeskusi. Samas võivad ka Tartu ja teised linnad programmist osa saada.

Programm toob majandusele uusi töötajaid ja riigile uusi maksumaksjad. Riigi investeering kodudesse loob töökohti ehituses. Kui Tallinna asustus tiheneb kaks korda, väheneb linna infrastruktuuri ja teede korrashoiu koorem ühe elaniku kohta kaks korda.

Iseenesest on küsitav, kas korralik 100 m2 suurune korter Tallinnas on piisav stiimul noorele perele, et hakata ehitama oma elu Eestis. Kellelegi on, kellelegi mitte. Kuid kui me sellega kohe ei alusta, siis näeme, kuidas 100 000 noort läheb välismaale, kohtub oma kaasaga ja loob pere seal ning nende lapsed sünnivad ka sinna.

Kaasnevad ohud ja riskid. Nii suure hulga uustulnukate integratsioon eesti ühiskonda on raske. Kuid läbi segapere, eesti lasteaia ja eesti kooli on see oluliselt tõhusam võrreldes olukorraga, kui mõlemad abikaasad on muulased ja lapsed käivad muukeelses koolis. Eesti keel ja meel peaksid lastega perre ju ise tekkima.

Oht, et kelmid kasutavad võimalust fiktiivseteks abieludeks, ei ole suur. Kui programmis osalemine on seotud pika ajavahemikuga, hüpoteegi ja võlaõigusliku kohustuse võtmisega ning laste sünniga, pole tingimused fiktiivseks tehinguks sobivad.

Võimalik, et ca 50 000eurone riigi “kingitus” ei kaalu üles tänase Eesti ja Euroopa palgavahet. Samas on pikemas perspektiivis tegemist siiski suurema summaga, sest kinnisvara hind Eestis kasvab kiiremini kui Euroopas ja tänase 100 000eurose korteri turuhind on 15 aasta pärast suurem. Selle kasvu kasusaajaks on pere. Palgavahe Eesti ja Euroopa vahel väheneb samuti. Perspektiivile mõtlev noor peaks sellestki aru saama.

Tegu on peamiselt haritud spetsialistidega. Seega peaks olema keskmisest madalam ka risk, ei saada korteri eest maksmise kohustusega hakkama ning võlad kogunevad ja pere jääb riigi sotsiaalsüsteemi kaela.

Mõistagi kerkib küsimus, miks taoline programm on mõeldud ainult neile, kes toovad abikaasa välismaalt. Samas on meie kohalike tublide eesti perede demograafilised harjumused ju teada ning tendents on kogu aeg allapoole – madal sündimus ja pidev väljaränne. Meil on värsket verd vaja, ja noortele peredele on vaja ankrut, et siia kinnituda.

Tegelikult ongi programm ju avatud igale tublile kohalikule noorele, kelle jaoks on terve maailm valla abikaasat valida ja siia elama tuua.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2014, 19:20
Otsi:

Ava täpsem otsing